1-21-3985/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-3985 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus Ruslan Pavlovitši tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ruslan Pavlovitš 37608235724), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 02.06.2021 otsusega karistati Ruslan Pavlovitšit KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti R. Pavlovitši vangistuse kandmise aega alates 31.05.2021, s.o R. Pavlovitši kahtlustatavana kinnipidamise päevast. Karistuse kandmise aja lõpp 31.05.
5. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määrusega jäeti R. Pavlovitš ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu, kuid täitmata on vabastamise materiaalsed eeldused. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et süüdimõistetu suhtes on läbi viidud vestlus teemal mõtlemine/käitumine ning ühiskondlikud reeglid. Vestlusel oli kinnipeetav jäik ja kidakeelne ning kohati isegi pahur esitatud küsimuste peale. Varasematest kuritegudest rääkida ei soovinud ning praegust kuritegu õigustas väites, et ei teadnud, et rolleriga joobes sõitmine oleks kuritegu. Küsimustele vastas ühesõnaliselt ning pikemaks aruteluks võimeline ei olnud. Alates 10.02.2022 on isik paigutatud avavanglasse ning isik liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega puidutööstuses, määratud kaupluste külastamisega, kiriku pühapäevastel teenistustel osalemisega ning käinud Töötukassas teenusel ja pangatoimingul pangakontoris. Läbimata on veel sõltuvust käsitlev sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohus hindas süüdimõistetu retsidiivsusohtu siiski jätkuvalt kõrgeks. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 7 kehtivat kriminaalkaristust. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Ajendiks varasematel kuritegudel on olnud puudulik probleemide lahendamisoskus, impulsiivsus, tegutsemine mõtlemata oma tegude tagajärgedele, grupi mõju, majandusliku kasu saamine. 14.04.2022 on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus järelevalveta kaupluse külastamise korra rikkumise eest, seega ei ole isegi vangistuse ajal suutnud R. Pavlovitš viia oma käitumist kooskõlla kehtivate reeglitega. Peamiseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetul on probleeme alkoholiga noorest east, on toime pannud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, aga ise probleemi tarvitamises ei näe ja väidab, et ei tarvita alkoholi eriti üldse. Senine vangistus ei ole pannud R. Pavlovitši mõistma, et alkohol on olnud peamiseks kuritegude toimepanemise katalüsaatoriks, mis on nüüdki ta järjekordset vangistust kandma toonud. Isik on osalenud korduvalt programmis Eluviisitreening (aastatel 2015, 2017 ja 2018), kuid vaatamata programmist saadud teadmistele pani isik jätkuvalt toime alkoholijoobes uusi kuritegusid, mis näitab madalat motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks. Kuna kinnipeetav sõltuvusprobleemi ei tunnista, siis on maakohtu hinnangul vähetõenäoline, et ka R. Pavlovitšile käesoleva vangistuse ajal planeeritud sotsiaalprogrammi läbimine isiku tarvitamisharjumusi suudaks muuta. Vabastamise kahjuks räägib ka töökoha puudumine – puudub töökoha garantiikiri, kuigi isik väidab, et tal on Tartus töökoht. Varasemalt on isik pannud toime varavastaseid kuritegusid. 10.05.2022 seisuga on vangla andmetel R. Pavlovitšil tasumata rahalisi nõudeid 543,83 eurot ja vabanemisfondis 647,08 eurot. Vangistuse ajal on kinnipeetavat majanduslikult toetanud vend ja poeg ning vabanemise korral on lubanud isikut toetada tema ema. Lähedaste toetusest enda elatamine ei ole aga jätkusuutlik. Positiivseks luges maakohus, et süüdimõistetu ootavad vabaduses lähedased, samas on nii vend kui ka poeg kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa nende mõju R. Pavlovitšile pidada igakülgselt õiguskuulekat käitumist toetavaks. Samuti on kinnipeetava iseloomustuses toodud välja, et piirkonnas, kuhu kinnipeetav soovib vabanedes elama minna, elab mitmeid alkoholi kuritarvitavaid isikuid, kellega koos viibimine soodustaks ka süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamise jätkamist. R. Pavlovitš on varasemaltki olnud negatiivselt mõjutatud sõpradest, kes alkoholi kuritarvitavad. Samas elukoht ja lähedaste toetus olid R. Pavlovitšil olemas ka enne vangistust, kuid ei pannud süüdlast mingilgi viisil oma käitumist ja eluviise muutma. Puudub motivatsiooniallikas, mille nimel süüdlane kavatseb pingutada, et mitte enam uusi kuritegusid toime panna. Varasemalt on kinnipeetav lisaks vangistuste jooksul läbitud sotsiaalprogrammidele osalenud ka MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskuse poolt korraldatud koolitusel, läbinud kriminaalhooldusel olles sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja Liiklusohutusprogramm. R. Pavlovitš on jätkanud alkoholi tarvitamist ja kuritegude toimepanemist, sh katseajal. Süüdimõistetu arvates ei ole joobes juhtimine ohtlik kuritegu ning isiku hinnangul on ta väga osav liikleja. Süüdimõistetu ei ole endiselt mõistnud enda süüd ning toimepandud kuritegude ohtlikkust ega võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis tema käitumisega oleksid võinud kaasneda. Sellest tulenevalt on R. Pavlovitši poolt uute kuritegude toimepanemise oht endiselt kõrge.
6. Tartu Maakohtu 17.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Pavlovitš, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Süüdlasel on õigus eeldada, et hea käitumise korral vabastatakse ta pärast osalist karistuse kandmist osaliselt. Pärast vabanemist vajab ta tuge ja tema üle oma võimalik teostada kontrolli kriminaalhoolduse näol. Sotsiaalprogramm jäi ära vanglast tulenevatel põhjustel. R. Pavlovitš soovib loobuda alkoholi tarvitamisest ja elada edaspidi õiguskuulekalt ning teha kõik, et tegeleda enda sõltuvusega. Riski maandamiseks saab kohaldada sotsiaalprogrammi või määrata vereanalüüside andmise kohustus. Kohtule saadeti tööandja KM Element OÜ iseloomustus ja süüdimõistetu kavatseb seal ka edasi töötada ning süüdimõistetul on töökoht. R. Pavlovitš viibib avavanglas. R. Pavlovitš selgitab oma distsiplinaarkaristust ja väidab, et on sellest järeldused teinud. Varasemat karistatust ei saa ette heita, sest ta on hea käitumisega näidanud, 2 et on järeldused teinud ja suudab vabaduses elada seadusekuulekalt. Vabaduses oleks nõus alluma alkoholi tarvitamise keelule ja sotsiaalprogrammile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3