← Eesti

4-20-4621/11

4-20-4621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. detsember 2020, Tallinn, kirjalikus menetluses 4-20-4621 (2302,20,015822) Elina Elkind Liis Kaar N.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. oktoobri
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,015822, millega N.E karistati LS § 207 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot Menetlusalune isik N.E – isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodanik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
  4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8.10.2020 otsus väärteoasjas nr 2302, 20,015822 N.E suhtes osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise tähtaja osas.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, mille kohaselt mõistetud rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  7. Muus osas jätta otsus muutmata.
  8. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  9. Rahuldada menetlusaluse isiku N.E kaebus osaliselt. 1 4-20-4621 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  11. oktoobri
  12. a otsusega karistati N.E LS § 207 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx
  13. septembril 2020 kell 16:11 Jälgimäe tee 4, Saue vald, Harju maakond, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, s.t ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg-s 2 ja § 207 lg-s 1 sätestatud väärteod. Menetlusaluse isiku kaebus
  14. Menetlusalune isik N.E esitas
  15. novembril 2020 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub esmalt vähendada rahatrahvi summat. Kaebuse kohaselt ei saanud menetlusalune isik aru, et kohtuotsus jõustub kohe, vaid arvas, et see juhtub 30 päeva pärast. Seetõttu ei teadnud ta mootorsõiduki juhtimisel, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti palub N.E ajatada rahatrahvi tasumine 6 kuu peale, sest tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Menetlusalune isik taotleb asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus
  16. Kohtuväline menetleja esitas Harju Maakohtule
  17. novembril 2020 kirjaliku vastuse, milles nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi. Vastuse kohaselt ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks, et menetlusalune isik ei teadnud kohtuotsuse jõustumisest, millega isikule kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, mistõttu mõistetud karistuse kergendamine ei ole põhjendatud. Samas nõustub kohtuväline menetleja rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  18. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
  19. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite 2 4-20-4621 uurimiseks. N.E ei lisanud kaebusele uusi tõendeid ega taotlenud nende kogumist kohtult. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  20. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  21. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit
  22. septembril 2020 kell 16:11 Jälgimäe tee 4, Saue vald, Harju maakond, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, s.t ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Samuti ei olnud N.E mootorsõiduk tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
  23. Esmalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et N.E juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. 8.
  24. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendatud järgmiste tõenditega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et
  25. septembril 2020 Jälgimäe tee
  26. km, Jälgimäe külas, Harju maakonnas kell 16.11 kõrvaldati N.E mootorsõiduki xxx numbrimärgiga xxx juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsusel on N.E allkiri. Ka menetlusalune isik ei eita ülekuulamisel mootorsõiduki juhtimist (vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Tunnistaja politseiametnik K J ütluste kohaselt oli ta
  27. septembril 2020 tööl autopatrullis 3374 koos liikluspolitseinik M E, kui nägi kell 16.11 Harju maakonnas, Jälgimäe tee
  28. km-l ja Urda tee suunas liikuvat mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx. Sõidukil puudus liiklusregistri päringu järgi tehnoülevaatus alates
  29. maist
  30. Sõiduk peatati
  31. kilomeetril ja selgus, et seda juhtis N.E. 8.
  32. Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et
  33. septembril 2020 N.E juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud alates
  34. septembrist 2020 kuni
  35. oktoobrini
  36. Karistusregistri väljavõtte ja Harju Maakohtu
  37. septembril 2020 väärteoasjas nr 4-20-3104 tehtud kohtuotsuse kohaselt on
  38. septembril 2020 jõustunud kohtuotsus, millega N.E karistati LS § 223 lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et N.E juhtis mootorsõidukit
  39. septembril 2020, s.o ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. 8.
  40. N.E kui menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ta ei teadnud, et juhtimisõigus ei kehti. Sama kordab isik ka kohtule esitatud kaebuses, selgitades, et ta ei saanud aru, et kohtuotsus jõustub kohe, mitte 30 päeva pärast. Selles osas leiab kohus järgmist. Harju Maakohtu
  41. septembri
  42. a otsust väärteoasjas nr 4-20-3104, millega jäeti muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  43. juuli
  44. a otsus N.E-lt mootorsõiduki juhtimise äravõtmise osas, kuulutati lõpposana, mistõttu kassatsiooniteate esitamata jätmisel jõustus see
  45. septembril 2020 ning seda ka lisakaristust puudutavas osas. Kohtuotsuse lõpposa sisaldab edasikaebekorda ja kohtuinfosüsteemi andmetel viibis menetlusalune isik kohtuistungil ja kinnitas kohtuotsusest ning edasikaebekorrast arusaamist. Samuti anti talle allkirja vastu kohtuotsuse lõpposa ärakiri. N.E teadis, et ta ei esitanud kassatsiooniteadet, mistõttu tal ei olnud põhjust arvata, et kohus teeb põhistusi sisaldava tervikotsuse ja tal avaneb võimalus kohtuotsuse vaidlustamiseks 30 päeva jooksul alates tervikotsuse kättesaadavaks 3 4-20-4621 tegemisest. Isegi juhul, kui menetlusalusel isikul tekkis selles osas kahtlus, saanuks ta seda hõlpsasti kõrvaldada, pöördudes selgituste saamiseks kohtu kantselei või Maanteeameti poole. Seega ei pea kohus menetlusaluse isiku ütlusi selles osas usaldusväärseks ja leiab, et N.E suhtus ükskõikselt talle määratud karistusse, pannes teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidades võimalikuks, et tema juhtimisõigus ei kehti, kuid siiski juhtides mootorsõidukit. Samas märgib kohus, et vastav tegu on iseenesest karistatav ka ettevaatamatusest toime panduna. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p -s 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud väärteo.
  46. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et N.E juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seda asjaolu menetlusalune isik ka ei vaidlusta, selgitades oma kohtuvälises menetluses antud ütlustes, et tehnoülevaatust ei saa läbida, sest sõiduki esiklaasis on mõra ja selle kõrvaldamiseks puuduvad vahendid. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx seisuga
  47. september 2020 (päringu tegemise päev) liiklusesse lubatud. Täpsemalt nähtub sõiduki tehnoülevaatuse andmetest, et mootorsõiduki tehnoülevaatus kehtis kuni
  48. mai
  49. Kohus ei pea usutavaks, et niivõrd pika aja jooksul (enam kui kolm aastat) ei olnud menetlusalusel isikul võimalik sõidukit parandada. Seega ka see tegu on toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § § 73 lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime LS § 207 lg-s 1 kirjeldatud väärteo. Karistus
  50. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 207 lg 1 näeb ette karistusena tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kuna N.E pani toime ühe teo, mis vastab nii KarS § 201 lg 2 kui ka § 207 lg 1 tunnustele, mõistab kohus KarS § 63 lg 1 alusel menetlusalusele isikule ühe karistuse LS § 201 lg 2 järgi. Sanktsiooni keskmine on seega 150 trahviühikut või 15 päeva.
  51. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
  52. Liiklusalaste väärtegude asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmine. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Muu hulgas ei nähtu N.E kohtuvälises menetluses antud ütlustest ega kohtule esitatud kaebusest teo kahetsemist. Süü suurust hinnates seoses teo asjaoludega nendib kohus, et tunnistaja K. J ütluste kohaselt viibis N.E tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukis tema poeg, s.o teine isik, mis kohtu hinnangul suurendab isiku süüd. Mootorsõiduki juhtimisõigus oli isikult ära võetud karistusena, kuid N.E ignoreeris talle lõppkokkuvõttes kohtu poolt kohaseks peetud sanktsiooni. Samuti täitis isik ühe teoga mitu väärteokoosseisu. Tunnistaja K. J ütluste kohaselt käitus menetlusalune isik sõiduki peatamisel politseiametnikega ebaviisakalt, nõudes ka 4 4-20-4621 patrullpolitseiniku M. E juhtimisõiguse kontrollimist, mis peegeldab menetlusaluse isiku suhtumist õiguskorda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalase kuriteo (KarS § 424) ja väärteo eest. Kokkuvõttes seega vastab kohtuvälise menetleja mõistetud karistus, s.o 150 trahviühikut ehk 600 eurot isiku süü suurusele ja eri- ning üldpreventiivsetele kaalutlustele.
  53. Kaebuse esitaja palub võimaldada rahatrahvi tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Võttes arvesse, et N.E on kaks alaealist ülalpeetavat ja rahatrahvi suurust, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse täitmise osas ja võimaldab isikul rahatrahvi tasumist 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 100 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  54. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.