Prokuröri abi Kristina Kivi Süüdistatav Tõkend Kaitsja U.H elukoht xxx, isikukood: XXX, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus, töökoht: töötab mitteametlikult; varem kriminaalkorras karistatud: 18.02.2008 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt
lg 2 p 2-§ 25 lg 2, § 121 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud, millest koheselt kantud 7 kuud, 1 aasta ja 1 kuu tingimisi katseajaga 18 kuud; 20.09.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
lg 2 p 7- § 22 lg 3 alusel mõisteti vangistus 2 kuud;
lg 2 p 7, 9 alusel mõisteti vangistus 3 aastat ja 8 kuud;
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 8 kuud;
Tingimisi mõisteti vangistus 3 aastat katseajaga 3 aastat. Vangistus kantud 30.05.2012 – 29.01.2013. Katseaja lõppemise kuupäev 19.09.2014 /tl 31-40/; Väärteokorras karistatud 49-korral, viimati 08.03.2013 ÜTS §547 alusel /tl 24-30/. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 23.05.2013 Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.H
lg 1 järgi mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 3.20 eurot, s.o. summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot.
kuni 24.05.2013.a., s.o. 2 päeva rahaliseks karistuseks, s.o. 6 päevamäära. Lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 194 päevamäära, s.o. summas 620 (kuussada kakskümmend) eurot 80 senti.
Kohustada U.H ´it tasuma mõistetud rahaline karistus osade kaupa 8 (kaheksa) kuu jooksul, s.o. igakuiselt 77 (seitsekümmend seitse) eurot 60 senti. Vabastada kinnipeetud U.H kohtusaalis.
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeerimui arvele 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeerimui arvele 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939 või Rahandusministeerimui arvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.H ´i karistamist rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära (võttes päevamääraks 3,20 eurot), s.o summas 640 eurot.
lg 1 alusel arvata mõistetava karistuse hulka U.H´i kahtlustatavana kinnipidamine 23.-24.05.2013, s.o 2 päeva (arvestades, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust) ehk 19.20 eurot ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 620.80 eurot. Vastavalt
lg 1 määrata rahaline karistus tasumisele ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega U.H ´i poolt tasuda igakuiselt 77.60 eurot. Kannatanule VL´ile tekitati füüsilist ja mittevaralist kahju, tsiviilhagi ei esitatud /tl 1-2/. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus U.H ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava U.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab U.H süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab U.H süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et U.H ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. U.H ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et U.H varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et U.H ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka 3 Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. U.H ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 108 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.