) § 174 lg-te 1, 4, 8, 10 § 175 lg-te 1 ja 4, § 176 lg 1 p 5, § 177 lg 1 p 2, lg 2, 178 lg-te 2 ja 4, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja p 4, § 477 lg-te 5 ja 7 ning § 218 alusel hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täielikult ja kostja taotluse osaliselt. Vastavalt menetluskulude jaotusele määras kohus hageja kulude suuruseks 150 eurot ja kostja kulude suuruseks 4 076,50 eurot. Kohus tasaarvestas
lg 1 alusel poolte vastastikused nõuded, mille tulemus tuli hagejal tasuda kostjale 3 926,50 eurot ja maksta sellelt summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses (
Poolte taotlused riigilõivu hüvitamiseks olid põhjendatud. Hageja riigilõiv moodustas 600 eurot (riigilõiv hagilt) ja kostja riigilõiv 1 200 eurot (riigilõiv vastuhagilt 600 eurot ja apellatsioonkaebuselt 600 eurot). Maakohus leidis, et käesolevas menetluses polnud kostja esindaja tunnitasu määr 120 eurot mõistlik. Kostja esindaja polnud advokaat, kellel oleks kohustus ennast pidevalt täiendada. Kostjat esindas jurist. Mõistlikuks sai lugeda tunnitasumääraks 100 eurot (käibemaksuta). 3 Kohtu hinnangul polnud esindaja kõik toimingud vajalikud ja põhjendatud. Kohus lähtus põhimõttest, et kohtupraktikas oli kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kostja kulutas hagivastuse koostamisele (p-d a.-c.) 7,66 tundi. Kostja hagivastus oli sisult 4 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja ja lisade loetelu. Põhjendatuks sai lugeda ajakulu 4 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 3,66 tunni võrra. Esindaja ajakulu polnud p d. osas täielikult põhjendatud (vastuse koostamine). Kostja seisukoht oli sisult 2,5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja. Põhjendatuks sai lugeda kostja seisukoha esitamisega seotud ajakulu 2,5 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 0,41 tunni võrra. Ka toimingutele f. ja g. kulunud ajakulu polnud täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. 02.03.2020 istungil osalemise ajakulu oli vajalik istungi kestvuse ulatuses, milleks protokolli kohaselt on 0,75 tundi (43 minutit). Põhjendatuks sai pidada istungi ettevalmistuse ajakulu 1 tund, arvestades, et pooled olid saanud esitada hulgaliselt kirjalike seisukohti ning olid tuttavad asja materjalidega. Istungijärgne kliendinõupidamine polnud põhjendatud. Kliendisuhtlus on lahutamatu osa lepingulise esindaja tööst ning pooled võivad vahetada niipalju e-kirju, pidada niipalju nõupidamisi kui nad soovivad. Kuid tegemist ei ole kuluga, mille kandmist saaks vastaspool ette näha ning seega ei vastuta vastaspool nimetatud kulu tekkimise eest. Samuti ei olnud kohtul võimalik asja materjalide pinnalt hinnata nimetatud kulu põhjendatust ning vajalikkust. Kohtuasja materjalidest ei nähtunud, et kohtule oleks esitatud kostja poolt teese või vastuhagi vastuse osas seisukohta, seega luges kohus põhjendatuks vastuhagi vastusega tutvumise ajakulu 0,5 tundi. Kokku oli põhjendatud nimetatud kuupäevade ajakulu mahus 2,25 tundi. Kohus vähendas ajakulu 2,49 tunni võrra. Esindaja kulus p-des i.-o. märgitud toimingutele kokku 13,89 tundi. Kostja seisukoht oli sisult 5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja. Antud juhul tuli kostjal analüüsida mitmeid hageja esitatud raamatupidamislike tõendeid, mille maht oli suur. Põhjendatuks sai lugeda ajakulu 8 tundi. Ajakulu tuli vähendada 5,89 tundi. Esindajal kulus p-des p.-u. märgitud toimingute tegemiseks kokku 6,87 tundi. Ajakulu seoses istungi ettevalmistamisega oli osaliselt ülepaisutatud. Pooled said menetluses esitada korduvalt kirjalike seisukohti ning olid hästi kursis asja materjalidega. Põhjendatuks ei saanud pidada esindaja ajakulu niivõrd suures mahus istungi ettevalmistamisele. Põhjendatuks ettevalmistuskulu ajakulu oli 1 tund. Ajakulu seoses toimikuga tutvumisega ja numbrite lisamisega lehekülgedele oli ülepaisutatud. Tegemist oli väga lihtsakoelise tööülesandega ning ei nõudnud suurt ajakulu. Põhjendatuks ajakulu toimikuga tutvumiseks oli 0,5h. Istungieelse nõupidamise ajakulu polnud põhjendatud, sest pooled võisid vahetada niipalju e-kirju, pidada niipalju nõupidamisi kui nad soovisid. Kuid tegemist ei olnud kuluga, mille kandmist saaks vastaspool ette näha ning seega ei vastuta vastaspool nimetatud kulu tekkimise eest. Samuti polnud kohtul võimalik asja materjalide pinnalt hinnata nimetatud kulu põhjendatust ning vajalikkust. 19.08.2020 istungi protokolli kohaselt oli istungi kestvuseks 1,25 tundi ja selles ulatuses luges kohus põhjendatuks esindaja ajakulu istungi osalemise osas. Samuti polnud põhjendatud ajakulu seoses istungijärgse nõupidamisega. Kokku oli põhjendatud ajakulud 2,75 tundi. Ajakulu tuli vähendada 4,12 tunni võrra. Esindajal kulus p-des w.-dd. märgitud toimingute tegemiseks kokku 10,91 tundi. Kostja seisukoht oli sisult 5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, 4 esindaja allkirja. Kohtu hinnangul sai põhjendatuks lugeda ajakulu 5 tundi. Vähendada tuli ajakulu 5,91 tunni võrra. Kostja palus arvestada kulude sekka 17.02.2021 istungiaja protokollist lähtuvalt. Protokolli kohaselt oli istungi kestvuseks 1 tund ja selles mahus oli esindaja ajakulu põhjendatuks. Esindaja ajakulu oli osaliselt põhjendamatu p-de ff.-hh. osas. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kohtuotsust osaliselt. Kostja ei pidanud esile toonud uusi asjaolusid, kuna apellatsioonkaebus sisaldas suuresti juba maakohtu menetluses esile toodud seisukohti ja kostja vastuseisukohta otsusele. Samuti said pooled maakohtu menetluses esitada seisukohti, tutvuda vastaspoole menetlusdokumentidega, osaleda istungitel, mistõttu olid asjaolud pooltele hästi teada. Kostjate apellatsioonkaebus oli sisult ca 12lk pikk, kuid esindaja ajakulu oli selle koostamiseks osaliselt põhjendamatu. Käesolevat menetlust arvestades sai põhjendatuks maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele kuluvat aega 6 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada kokku 7,58 tundi. Samuti polnud esindaja ajakulu täielikult põhjendatud ka p-de ii.-jj. osas. Kostja seisukoht oli sisult 2,5 lk pikk sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja. Põhjendatuks sai lugeda kostja seisukoha ja täiendava menetluskulu esitamisega seotud ajakulu 2,5 tunni ulatuses. Ajakulu tuli vähendada 1,25 tunni võrra. Muus osas olid kostja kulud põhjendatud. Kokku olid esindajakulud maakohtus põhjendatud 29,02 tunni ((17,5+33)= 50,5-22,48=28,02+1) ulatuses, mis vastas 2 902 eurole (29,02 x 100). Koos riigilõivuga moodustasid maakohtukulud 3 502 eurot (600+2902). Arvestades menetluskulude jaotust tuli kostjal kanda hageja maakohtu kulusid 150 eurot ja hagejal kanda kostja maakohtu kulusid 2 626,50 eurot. Apellatsioonastme kostja esindaja kulud olid põhjendatud ja vajalikud 8,5 tunni (17,33-8,83) ulatuses, mis vastas 850 eurole (8,5 x 100). Koos riigilõivuga moodustasid apellatsiooniastme kulud 1 450 eurot (600+850). Hagejal tuli kostjale hüvitada 4 076,50 eurot (2626,50+1450). Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusel tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista 3 926,50 eurot (4076,50-150). Kostja määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt
lg 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude nõude 836 euro saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja täiendavalt menetluskulud 836 eurot (4 762,50 eurot-3 926,50 eurot). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt
Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et kostja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja kostja taotluse rahuldas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna
lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab
lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Seega maakohtu seisukoht, et tuleb lähtuda u 1 lk teksti kirjutamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund, ei ole kooskõlas
Lisaks ei arvestanud maakohus toimingute ajakulu hindamisel sellega, et eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal. 7 Maakohtu seisukoht oli ebaõige, et tal puudus võimalus anda hinnangut esindaja ja kliendisuhtluse vajalikkusele ja põhjendatusele, kuna neid toiminguid polnud võimalik kontrollida. Menetluskulude nimekiri ja kostja selgitused olid selles osas piisavalt selged, et kohus saaks nimetatud toimingute vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus esindajaga. Vastaspool ei pea küll piiramatult menetlusosalise ja kliendi vahelise suhtluse eest hüvitist tasuma, kuid maakohus oleks saanud ja pidanud kontrollima, kui palju oli praeguses asjas suhtlus põhjendatud ja vajalik. Kostja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 120 eurot tunnis. Maakohus pidas põhjendatuks tasumääraks 100 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Tunnitasule tuleb hinnangu andmisel mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline, kuid oli tõendite tõttu mahukas (tõenditeks olid eelkõige arved ja tabelid), siis peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega tunnitasu suuruse osas. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus vähendas osaliselt alusetult vaidlusaluste toimingute ajakulu, millega ületas diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnang kostja esindaja vaidlusalustele toimingutele on järgmine. Kostjal kulus hagile vastamiseks 7 tundi 40 minutit ehk 7,66 tundi (p-d a.-c.). Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest 4 tundi. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumendi sisu on kostja taotluses märgitud ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab, et kuigi vaidlus pole keeruline, siis eeldas vastuse koostamine arvete analüüsi, mis võtab aega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus eksis hinnangu andmisel ka p d. osas, kuna maakohus ei arvestanud dokumendi sisuga, vaid lähtus menetlusdokumendi pikkusest. Põhjendatud kulu p-i d. osas on 2 tundi 55 minutit. Esindajal kulus kokku 4 tundi 45 minutit järgmistele toimingutele: ettevalmistus istungiks, vastuhagi vastuse analüüs, teeside koostamine, osalemine kohtuistungil, istungi järgne nõupidamine kliendiga (p-d f. ja g.). Ringkonnakohtu hinnangul saab ajakulu viidatud toimingutele pidada mõistlikuks. 02.03.2020 istungi pikkus oli ca 0,45 minutit ja sellel istungil selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist. Seega sai pidada põhjendatuks esindaja suhtlust kliendiga. Esindaja ei pea kliendiga suhtlema tasuta. Kuigi esindaja koostas juba kohtukõne teesid, mida sellel istungil ei esitatud, siis ei välistanud see kostja õigust nõuda vastaspoolelt teeside koostamise kulusid. Kostjal oli võimalus teese kasutada hilisemas menetlusstaadiumis. Praeguses asjas toimusid kohtuvaidlused 17.02.2021, kus kostja sai teese avaldada. Kostjal kulus 02.07.2020 vastuse koostamiseks 13 tundi 55 minutit (p-d i.-o.). Ringkonnakohtu hinnangul ei põhjendanud maakohus, miks ta leidis, et piisav ajakulu oli 5,89 tundi vähem. Pelgalt menetlusdokumendi pikkus ei ole ajakulu vähendamise aluseks. Arvestades kostja vastuse sisu, analüüsitud tõendite hulka ja vastusele lisatud tõendeid oli ajakulu 13 tundi 8 55 minutit täies ulatuses mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostja selgitusi usutavaks selle kohta, miks kulus menetlusdokumendi koostamiseks selline aeg. Maakohtu 19.08.2020 istung kestis kell 11.07-12.20 (1 tund ja 13 minutit). Ringkonnakohus leiab, et osalemine istungil ja ettevalmistus istungiks on piisav kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses, nõupidamine kliendiga kokku 1 tund 30 minutit, teeside täiendamine 30 minutit ning kohtutoimikuga tutvumine ja toimikulehtede märkimine 55 minutit. Arvestades tõendite hulk, siis on viimasele toimingule kulunud aeg usutav ja mõistlik. Põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingute p-de p.-u. eest oli kokku 5 tundi 25 minutit. Arvestades, et kostja seaduslik esindaja osales istungil, siis tuli toimingute ja ajakulu hindamisel sellega arvestada. Kostja põhjendas, miks oli vajalik suhtlus kliendiga vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga aga selles osas, et toimingute w.-dd. põhjendatud ja vajalik ajakulud kokku oli 5 tundi arvestades analüüsimist vajavaid tõendeid ja menetlusdokumendi sisu. Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulude osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et kostja ei ole pidanud esile toonud uusi asjaolusid, kuna apellatsioonkaebus sisaldas suuresti juba maakohtu menetluses esile toodud seisukohti. Samuti said pooled maakohtu menetluses põhjalikult juba esitada erinevaid seisukohti, tutvuda vastaspoole menetlusdokumentidega, osaleda istungitel, mistõttu olid asjaolud pooltele hästi teada. Apellatsioonkaebuse sisustamine polnud nii ajamahukas ja keeruline, kui kostja määruskaebuses esile toob. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu, hageja vastust ning kostja lõpliku seisukoha sisu, asub ringkonnakohus seisukohale, et põhjendatud kulud apellatsioonimenetluses kokku on 12 tundi (kaebuse ettevalmistamine ja koostamine 10 tundi, hageja vastusega tutvumine ja lõplike seisukohtade koostamine kokku 2 tundi). Ringkonnakohus ei kohustanud kostjat vastama hageja arvamusele ja poolel oli õigus, mitte kohustus, esitada lõppsõna. Seega puudus kostjal vajadus hageja vastuse analüüsiks, piisas tutvumisest. Arvestades eeltoodut on kostja põhjendatud ja vajalikud maakohtukulud 4 950 eurot. 02.03.2020 avalduse järgi on esindajakulud 1 750 eurot (17,5 x 100) ja riigilõiv 600 eurot (kokku 2 350 eurot) ja 17.02.2021 avalduse järgi 2 600 eurot (26 x 100). Arvestades menetluskulude jaotust, peab hageja hüvitama kostjale sellest ¾ ehk 3 712,50 eurot. Ringkonnakohtukulud on põhjendatud 1 200 euro ulatuses (12 x 100). Kokku jäi hageja kanda 4 912,50 eurot (3712,50+1200). Tasaarvestuse tulemusel tuleb hagejalt kostja kasuks mõista välja 4 762,50 eurot (4912,50-150). 13.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 14.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.