Obsah (5)

§ 75§ 141§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-8882 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vai

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Ivar Bart peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 5, 7 ja 9 alusel kohustada Ivar Barti käitumiskontrolli ajal: 1) 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest pöörduma SA Viljandi Haiglasse seksuaalkäitumise alasesse nõustamisse psühhiaatri või psühholoogi juurde ning ravivajaduse tuvastamisel alluma erialaspetsilisti poolt määratavale raviskeemile, informeerides sellest kriminaalhooldajat; 2) mitte suhtlema alaealistega; 3) alluma elektroonilisele valvele. 7. Vastavalt

§ 75

¹ lg-tele 3 ja 4 määrata Ivar Bartile elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

1. Määrata Kull Advokaadibüroole vandeadvokaat Gennadi Kulli poolt Ivar Bartile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
2. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega tunnistati Ivar Bart süüdi karistusseadustiku (

) § 142 lg 1 p 2 järgi (kehtiva redaktsiooni järgi

§ 141lg 2 p 1), mille eest karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistati Ivar Bart süüdi

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 6 järgi, mille eest karistati teda 12 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi loeti Ivar Bartile mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga, millest tulenevalt mõisteti talle liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Ivar Barti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti

1. mai
4. mail 2022 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Barti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
5. Tartu Maakohtu
6. juuni
7. a määrusega jäeti Ivar Bart vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
8. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Vabanemise korral soovib Ivar Bart asuda elama aadressile XXX, kus on võimalik kohaldada elektroonilist valvet, millega süüdlane on nõustunud. 3.
9. Ivar Bartil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja vanglas viibib ta esimest korda. Karistust kannab raske isikuvastase kuriteo eest, mille pani toime korduvalt ning mitme aasta jooksul. Selle põhjusteks olid seksuaalne motiiv ja vaimne tervis. Kuna taotluse kohtusse saatmise ja kohtuistungi toimumise ajal oli kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – üks kaitsemaski ja teine nimesildi kandmise kohustuse rikkumise eest – , saab väita, et Ivar Barti käitumine vanglas pole olnud laitmatu. Teisalt on kinnipeetav osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevuses, millele antud tagasiside on olnud hea. 2 3.
10. Positiivne on seegi, et vabanedes oleks Ivar Bartil olemas töökoht. Ka varasemalt on isik ametlikult tööd teinud, viimati AS-s Signaal TM autojuht-lukksepana ja seda üle 10 aasta. Pärast OÜ-s Tartu Uksetehas tööle asumist on kinnipeetav oma lähedasi rahaliselt toetanud. Vangla andmetel on Ivar Bart rahalised nõuded ära maksnud. Tema vabanemisfondis on 2000 eurot, mis tagab esmase toimetuleku vabaduses. Vabanedes saaks süüdlane asuda autojuhtvarustajana tööle OÜ-s Svetovit. Internetist leitavatest avalikest inforegistritest ilmneb, et viimati on ettevõte oma käivet deklareerinud
11. aasta I kvartalis ning töötajate arv on null, mis tekitab kahtlust, et tegu võib olla fiktiivse tööpakkumisega. Teisalt tagab kinnipeetavale sissetuleku ka vanaduspension. 3.
12. Ehkki vabaduses on süüdimõistetul olemas teda toetavad lähedased, olid nad olemas ka enne kuritegude toimepanemist. Ometigi ei aidanud nende toetus Ivar Barti õigusvastast käitumist ära hoida. Seetõttu on vähetõenäoline, et ka vanglast vabanedes oleks see teguriks, mis suudab süüdimõistetut seaduskuulekal teel hoida. 3.
13. Tulenevalt süüdimõistetu isikust ja kuritegude sooritamise asjaoludest pole Ivar Barti tingimisi ennetähtaegselt vabastamine põhjendatud – mida raskemaid kuritegusid inimeselt on oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Uue kuriteo risk pole Ivar Barti puhul veel piisavalt madal: kuigi ta kannab esimest vangistust, teeb ta seda äärmiselt raske kuriteo eest – süüdlane pani mitme aasta jooksul toime seksuaalkuriteod oma eksabikaasa poja kahe alaealise tütre suhtes, keda lapsed kutsusid vanaisaks. Ehkki tänaseks tunnistab süüdimõistetu tehtut ja avaldab kahetsust, põhjendab ta toimunut perekondliku traagika ja voodielu kadumisega. Kuna ohvriteks olid kaks alla 10aastast last, kellest ühte süüdlane seksuaalselt väärkohtles väga pika perioodi jooksul, polnud tegemist juhusliku ühekordse episoodiga. Niisugune pikaajaline seksuaalne väärkäitumine eeldab eelsättumust, mis aga tähendab, et igapäevaelu koos oma rõõmude ja muredega, võib taaskord kaasa tuua Ivar Barti õigusvastase käitumise. MÄÄRUSKAEBUS
14. Tartu Maakohtu
15. juuni
16. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull, paludes maakohtu määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega vabastataks Ivar Bart ennetähtaegselt vangistusest. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõetult sellised. 4.
17. Ehkki kohtul on isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutlusõigus, peavad need kaalutlused olema ka jälgitavad. Praegusel juhul on maakohus märkinud ebamääraselt vaid seda, et Ivar Bart pani kuriteod toime aastate jooksul. Seda, mitme aasta jooksul, kohus ei maini. Samuti ei selgu, mitme episoodiga oli tegu. 4.
18. Tänaseks on Ivar Bart oma 12-aastasest karistusest ära kandnud üle 8 aasta. Selle aja jooksul on ta käitunud eeskujulikult ning soovinud end muuta. Ta on läbinud mitmeid kursuseid ega ole leidnud endale kriminaalseid sõpru. Oma probleemi lahendamiseks on ta pöördunud psühhiaatri poole, kellega on kontaktis tänini. Kolmeteistkümnel korral on Ivar Barti lubatud lühiajalistele kokkusaamistele, mille jooksul pole ainsatki rikkumist esinenud. 4.
19. On tõsi, et Ivar Barti on vangla poolt distsiplinaarkorras karistatud. Koroonamaski puudumise osas, selgitas ta, et unustas maski õigeks ajaks ette panna. Rikkumistele ei järgnenud mingisuguseidki kahjulikke tagajärgi. 3 4.
20. Kohus küll mainib, et Ivar Bart on pensioniealine, kuid jätab tähelepanuta, et tegemist on 65-aastase mehega, kelle eeldatav eluiga ei pruugi enam olla pikk. Võib arvata, et vangistuses oldud aja jooksul on süüdlane õppinud oma sugutungi valitsema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Ivar Bart vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
22. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on esimese astme kohus, kaaludes

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad momendid. Nii on maakohus jätnud sisuliselt täielikult arvestamata tõsiasja, et Ivar Bart viibib enam kui kaks ja pool aastat avavanglas. Seetõttu on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise nõudest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse ja rikkunud menetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 võimalik see rikkumine kõrvaldada, arvestades kõiki asjaolusid, ning teha uus lahend, millega vabastada Ivar Bart ennetähtaegselt vangistusest. 7. Käesolevalt pole vaidlust, et vangistusest tingimisi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Sel põhjusel ringkonnakohus sellel täiendavalt ei peatu. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse tingimuse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-11-12-17, p 20). Ivar Barti puhul on esmane tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud – tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud reeglitele vastav. Kaks distsiplinaarkaristust, millele maakohus viitab, on tänaseks kustunud. Selguse mõttes olgu aga öeldud, et tegu polnud raskeimat laadi rikkumistega: süüdimõistetu sõnul ununes tal nimesilt ja kaitsemask ette panna, kui ta läks riideid kuivatusruumi viima. Vangla iseloomustuses on tema käitumist hinnatud korrektseks, ametnikega on ta koostöövalmis. Ivar Bart on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille korraldaja hinnangul tunnistab kinnipeetav oma kuritegu ja on motiveeritud end analüüsima. Eeskujulikuks on peetud ka Ivar Barti osalemist vangla tööhõives: ta on läbinud puhastusteenindaja õppekava ning võtnud osa vangla majandustöödest. Tema töödistsipliini on hinnatud heaks. Olulisim on aga see, et alates

1. oktoobrist 2019 viibib Ivar Bart avavanglas, mis tähendab, et aeg-ajalt viibib ta ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumi: käib tööl, külastab kauplusi ning viibib pühapäevastel kirikuteenistustel. Kolmeteistkümnel korral on süüdimõistetu külastanud kodukülastuste raames oma pereliikmeid, mille jooksul ainsatki vahejuhtumit esinenud ei ole. Vaieldamatult iseloomustab eelnimetatu süüdimõistetut positiivselt.
2. Kuivõrd süüdimõistetu retsidiivsusriski saab hinnata muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Ivar Barti karistamise eripreventiivne eesmärk on täidetud: vangistuse jooksul on tema käitumine olnud korrektne ning ametnikega koostöövalmis. Kuritegelikku subkultuuri toetavaid ilminguid pole tema puhul täheldatud. Vangla iseloomustuses märgitu annab aluse järeldada, et Ivar Bart kahetseb toime pandud kuritegu ja teeb seda siiralt: psühholoogi sõnul tunnistab Ivar Bart oma tegusid, korrutades oma süüd ja kahetsust seda küsimata. Ta on avaldanud arvamust, et pidanuks kuriteole eelnenud ajal 4 endale abi otsima. Puhtsüdamlik kahetsus ning enese probleemide tunnistamine annavad aluse loota, et kinnipeetav on motiveeritud oma probleemidega tegelema ning õiguskuulekalt käituma.
3. Ringkonnakohtu hinnangul saab ka Ivar Barti vabanemisjärgseid tingimusi lugeda vabastamist toetavateks, kuna tal on olemas elukoht ning säilinud on toetavad suhted lähedastega. Kuigi püsiva sissetuleku garanteerib talle vanaduspension, annab vanglas säilinud tööharjumus talle hea võimaluse tööturul jätkata. Positiivne on seegi, et võlgasid kinnipeetaval ei ole ning esmase vajaliku toimetuleku tagab talle vabanemisfondi kogutud raha. Kohtukolleegium peab Ivar Barti vabanemisjärgseid eesmärke ja motivatsiooni edasiliikumiseks realistlikeks.
4. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on Ivar Barti ennetähtaegse vabastamise vastu: kirjalikus seisukohas on ta selgitanud, et süüdlase kuritegu on olnud raske ning endiselt on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele.

1. Prokuröriga saab nõustuda, et Ivar Barti karistamiseks olev kuritegu oli raske: süüdlane kasutas kaht last ära oma ebaterve seksuaalse huvi rahuldamiseks. Kui ühe kannatanu puhul piirdus väärkohtlemine ühel korral suguelundite katsumisega, siis teise – kusjuures noorema – kannatanu suhtes toimus see korduvalt ning tipnes mitte üksnes käperdamise vaid mitme vaginaalse vahekorraga. Oma ihadele järeleandmisel ei hoolinud süüdlane sellest, et jätab oma tegudega laste psüühikasse jälje terveks eluks. Veelgi enam, teda ei kohutanud seegi, et ohvriteks olid lapsed, kes kutsusid teda vanaisaks (kuigi Ivar Bart polnud neile veresugulane, käsitlesid kannatanud teda perekonnaliikmena, hüüdes teda vanaisaks). Niisuguste kuriteo toimepanemise asjaolude pinnalt leidiski maakohus, et Ivar Bart võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on aga kuriteo kaal möödunud kaheksa aasta jooksul sellegipoolest vähenenud ning tänasel päeval võib Ivar Barti puhul täheldada mitmeid positiivseid muutusi. Kuna iseloomustava materjali pinnalt kahetseb ta kuriteo sooritamist ning on motiveeritud õiguskuulekat elu järgima – viimasega saab ta avavanglas viibitud aja pinnalt vaadates ka hakkama - , ei täidaks tema edasine kinnipidamine enam taasühiskonnastamise eesmärki. Järele jääks üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärk, mida on kriminaalkolleegiumi hinnangul käesolevalt võimalik saavutada ka süüdlase käitumiskontrollile allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Sealhulgas aitab süüdimõistetut distsiplineerida ka talle vajalike lisakohustuste määramine, maandades seeläbi uute kuritegude toimepanemise riski. Ivar Bartile lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutega. Nõnda ei tohi Ivar Bart suhtlemise eesmärgil luua kontakte alaealistega. Hoidmaks temal diagnoositud psühhiaatrilist häiret kontrolli all, tuleb süüdimõistetul alluda vajalikule ravile, mille osas on ta kohtuistungil nõusoleku andnud. Selleks peab ta ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist pöörduma SA Viljandi Haiglasse seksuaalkäitumise alasesse nõustamisele psühhiaatri või psühholoogi juurde. Juhul, kui selgub, et Ivar Bart vajab ravi, on 5 ta kohustatud alluma erialaspetsialisti poolt määratud ravile. Nõustamisel käimisest ning edaspidise ravi toimumisest tuleb Ivar Bartil kriminaalhooldajat regulaarselt kursis hoida.
4. Veel allutab ringkonnakohus Ivar Barti elektroonilisele valvele, mille osas on süüdlane samuti vastava nõusoleku andnud. Elektroonilisele valvele allutamine on vajalik esmalt temast lähtuvate võimalike riskide vähendamiseks ning tema õiguskuulekuse kinnistamiseks. Samuti aitab see tal pärast pikka vangistust kontrollitud tingimustes ühiskonda sulanduda. Vastavalt

§ 75

¹ lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse.

1. Kuivõrd käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb Ivar Bart vabastada alles määruse jõustumisel ja seda juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb kandmata jäänud karistuse täpset pikkust arvestada vabanemise seisuga.
2. Kriminaalkolleegium rõhutab veel korra, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Ivar Bart lõplikult vabanenuks üksnes ja ainult katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab Ivar Bart suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega ning teadma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
3. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab Ivar Barti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6. Ivar Barti kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull taotleb kohtumäärusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 129,60 eurot, mille hulgas sisaldub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele, jääb menetluskulu summas 129,60 eurot KrMS § 187 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus