Obsah (7)

§ 184§ 424§ 64§ 73§ 68§ 78§ 50

1-22-3454 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-3454 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja

§ 424

lg 1 järgi; Konstanin Išov süüdistatuna

§ 184lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu 21.

juuni

1. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Norland Hyvärinen (isikukood 38403224245; viibimiskoht Tallinna Vangla), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Norland Hyvärinen’i kaebus kokkuleppemenetluses tehtud Harju Maakohtu 21.06.2022.a. otsuse peale menetluskulude osas läbi vaatamata. Jätta Norland Hyvärinen’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 21.06.
3. a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Norland Hyvärinen süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Tunnistati Norland Hyvärinen süüdi

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Norland Hyvärinenile liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 2 kohaselt jäeti mõistetud karistus Norland Hyvärineni suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Maakohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Norland Hyvärineni karistusaja hulka tema eeluurimisel 1 1-22-3454 kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva karistusaja algust loeti alates 14.07.2021, mil Norland Hyvärinen kahtlustatavana kinni peeti. Määrati, et ülejäänud osa karistusest, s.t 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust mitte pöörata

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel reaalselt täitmisele, kui Norland Hyvärinen ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 21.06.2022. a.

§ 424

lg 3 ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Norland Hyvärinenilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub Norland Hyvärinen 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Norland Hyvärineni suhtes kohaldatud tõkend- vahistamine- tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.

§ 184

lg 5 p 2 ja 832 lg 1 alusel konfiskeeriti Harju Maakohtu 29.01.2021 määruse nr 121-6500 alusel arestitud Norland Hyvärinenile kuuluv sularaha summas 2220 (kaks tuhat kakssada kakskümmend) eurot, mis asub Rahandusministeeriumi tagatiskontol. Konfiskeeriti Rahandusministeeriumi tagatiskontole (prokuratuuri deposiitkonto) kantud raha kogusummas 18 780 (kaheksateist tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot (kontole kantud järgmiselt: 06.04.2022.a summas 12 780 eurot, 10.05.2022.a kokku summas 4400 eurot, 11.05.2022.a summas 1000 eurot ja 12.05.2022.a summas 600 eurot). Viitenumber

1. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti Norland Hyvärinenilt välja riigituludesse menetluskuludena: sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1635 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 124,80 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1016 teostamise kulu osaliselt, st summas 28 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1489 teostamise kulu osaliselt, st summas 56 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0997 teostamise kulu osaliselt, st summas 42 eurot; DNA-ekspertiisi nr 21E-GE0662 teostamise kulu osaliselt, st summas 399 eurot; DNAekspertiisi nr 21E-GE0811 teostamise kulu osaliselt, st summas 228 eurot; Joobeseisundi tuvastamise kulu summas 219 eurot; st kokku summas 2731,80 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 määrati, et Norland Hyvärinenil tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 2731,80 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 227,65 eurot.
2. 05.07.2022.a esitas Norland Hyvärinen apellatsiooni Harju Maakohtu 21.06.2022.a otsuse peale. Apellant leiab, et temale süüdistuses etteheidetud kuritegu on valesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 järgi ning temale esitatud süüdistusega on rikutud Kr

MS § 9 sätteid. Apellandi sõnul pani ta kuriteo toime üksi, mistõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

Samuti palub apellant jätta riigi kanda kohtukulud ja ekspertiiside teostamisest tingitud menetluskulud, kuivõrd tal puuduvad võimalused neid tasuda ning võlgnevused raskendavad tema võimalusi asuda seaduskuulekale teele. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

1. Ringkonnakohtule esitatus apellatsioonivastuses märgib prokuratuur, et nii kuriteo kvalifikatsiooni, karistusse kui menetluskulude kandmisse puutuv oli Norland Hyvärineni ning tema kaitsjaga kokkuleppemenetluse läbirääkimiste raames põhjalikult läbi räägitud. Just sel 2 1-22-3454 põhjusel, et kokkuleppe sõlmimine on võimalik vaid süüdistatava nõusolekul ja tema vaba tahte alusel, on seadusandja pidanud põhjendatuks piirata edasikaebeõigust kokkuleppemenetluses KrMS § 318 lg-le 4 vastavalt. Käesoleval juhul ei ole rikutud karistusseadustiku
2. ptk
3. jao sätteid ega oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kokkuleppes oleks kirjeldatud tegu, mis ei ole kuritegu, kus tegu oleks ebaõigesti kvalifitseeritud või isikule mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste, kokkuleppe sõlmimise ning kohtuistungil kokkuleppe kinnitamise käigus järgiti kõiki menetlusnorme. Nii Norland Hyvärinenil kui tema kaitsjal oli aega ja võimalusi esitada mistahes vastuväiteid kriminaaltoimikus avaneva tõendikogumi, toimepandud teo tehiolude, selle teo karistusõigusliku kvalifikatsiooni, karistuse ja menetluskulude hüvitamisega seoses. Esialgset soovi asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses avaldas Norland Hyvärinen ise oma lepingulise kaitsja juuresolekul 29.10.2021.a ülekuulamisel, kus talle esitati kahtlustus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Kriminaalasja materjalid esitati kaitsjale 18.11.2021.a, misjärel oli kaitsjal võimalus esitada taotlusi. 20.05.2022.a läbirääkimiste tulemusena jõudsid prokurör, apellant ja viimase lepinguline kaitsja kokkuleppele kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse ja menetluskulude tasumise osas. Seejuures selgitati Norland Hyvärinenile läbirääkimiste eel tema õigusi ja kohustusi, samuti kokkuleppemenetluse olemust ning tagajärgi, sh kaebeõiguse piiratust kokkuleppemenetluses. Norland Hyvärinen on oma allkirjaga 20.05.2022.a kinnitanud nii temale õiguste ja kohustuste selgitamist kui ka nõustumist kokkuleppes kajastatud kvalifikatsiooni ja muude tingimustega. Norland Hyvärinenil oli õigus kokkuleppest loobuda veel ka kohtuistungil. 21.06.2022.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Norland Hyvärinen kinnitanud, et mõistab oma õigusi ja kohustusi, ning on teadlik oma õigusest kokkulepe nii sõlmida kui sõlmimata jätta, samuti kaebeõiguse piiratusest. Istungil avaldas Norland Hyvärinen selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis selle vabatahtlikult, jääb selle juurde ning on nõus menetluskulude väljamõistmisega. Ka kaitsja Vladimir Sadekov kinnitas, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, ja palus kohtul see kinnitada. Kokkuleppemenetluses on iseäranis oluline, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Prokuröri hinnangul selgitas kohus 21.06.2022.a nõuetekohaselt välja selle, et kokkulepe oli Norland Hyvärinenile arusaadav ning vastas tema tõelisele tahtele. Kokkuvõtvalt on prokuratuuri hinnangul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.06.2022 otsus kohtuasjas nr 1-22-3454 seaduslik ja puuduvad alused selle tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Norland Hyvärineni apellatsioon, mis puudutab menetluskulusid tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus
3. veebruari
4. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et
5. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe 3 1-22-3454 sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
7. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
8. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16). Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. N. Hyvärinen kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (III köide tl 14). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. N. Hyvärinen nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende ositi tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
11. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 21.06.
12. a kohtuistungil, kus süüdistatav N. Hyvärinen kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Menetluskuludega on nõus (III köide tl 23 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
13. septembri
14. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
15. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
16. a määruses nr 3-1-1-38-
18. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus N. Hyvärineni kaebuse temalt väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas läbi vaatamata. 4 1-22-3454
19. N. Hyvärinen leiab esitatud apellatsioonis, et temale inkrimineeritud kuritegu

§ 184lg 2 p 1,2 järgi on valesti kvalifitseeritud, seega on tal õigus süüdimõistev kohtuotsus vaidlustada Kr

MS § 318 lg 4 alusel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 selgitanud, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Seejuures ei ole oluline, et süüdistatav oleks end varasemas menetluses otsesõnu süüdi tunnistanud - kokkulepe on võimalik ka olukorras, kus süüdistatav või kahtlustatav menetluse varasemates staadiumides on eitanud oma süüd kuriteo toimepanemises. Oluline on aga, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 lasub viimatinimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul. Kriminaalkolleegium märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kriminaalkolleegium märgib, et seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao rikkumiseks.
5. Ringkonnakohtu kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon N. Hyvärineni tegevuse ebaõige kvalifitseerimise osas on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik ka juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
6. Kohtukolleegium märgib, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt peab kohus tuvastama süüdistatavale etteheidetud tegevuse teokirjelduse vastavust kokkuleppes nimetatud kuriteokoosseisule. Seejuures, nagu on eespool märgitud, pole oluline, kas süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi või mitte. Käesoleval juhul vaidlustabki apellant oma süüd ning väidab, et tema pani talle inkrimineeritud teod toime üksi. See argument ei oma aga enam apellatsioonimenetluses tähtsust, kuna süüdistatav on eelnevalt nõustunud kokkuleppega, millest nähtub, et Norland Hyvärineni süüdistatakse grupis, s.o Konstantin Išov’iga ühiselt ja kooskõlastatult ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
7. peatükis
8. jaos sätestatud kuriteo, suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, so

§ 184lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 5 1-22-3454 toimepanemises.

Kohtukolleegium leiab, et Norland Hyvärinenile etteheidetud teokirjeldus vastab kuriteo koosseisule

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi, seega on süüdistatava apellatsioon tema tegevuse kvalifitseerimise vaidlustamise osas on ilmselt põhjendamatu. 12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6