← Eesti

1-22-2503/15

Obsah (6)§ 76§ 424§ 74§ 75§ 68§ 1

Kriminaalasi nr 1-22-2503 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2022, Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11.08.2022 virtuaalsaalis) Kriminaalasja number 1-22-2503 Kohtu

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Erik Bekkerile Tartu Maakohtu 20.04.2022.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-2503 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust, mille algust arvestada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 20.04.2022 otsusega tunnistati Erik Bekker süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 14 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. 9 kuud ja 16 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Erik Bekker ei pane1 aasta ja 8 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1, 2, 4 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

§ 68

lg 1 järgi loeti Erik Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja tema karistuse kandmise algust arvestati alates 18.04.2022.

§ 1

(3)75 lg 2 p 2 alusel kohustati Erik Bekkerit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ja

§ 75

lg 4 alusel võttis Erik Bekker endale kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul peale vabanemist vaimse tervise õe vastuvõtule seoses alkoholi tarvitamise probleemiga. 15.07.2022 esitas kriminaalhooldusametnik Erik Bekkeri kohta erakorralise ettekande põhjusel, et isik jätkuvalt tarvitab alkoholi ning olles kriminaalhooldusel on ta toime pannud uue kuriteo. Ettekande kohaselt teostati 02.06.2022 isikule kriminaalhooldusosakonnas alkoholi tarvitamise kontroll, mille käigus tuvastati tal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,173 mg/l kohta. Käesoleva sündmuse kohta koostati isikule kirjalik hoiatus. 04.07.2022 alustati isiku suhtes uus kriminaalmenetlus

§ 424

lg 2 järgi, mis seisnes selles, et Erik Bekker juhtis 04.07.2022 kella 21:25 paiku Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kassinurme-Udriku teel mootorsõidukit Saab reg nr xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,25 mg/l kohta. 04.07.2022 alustatud kriminaalasja raames vahistati Erik Bekker 06.07.2022 Tartu Maakohtu kohtumäärusega. Käitumiskontrolli algul vesteldi isikuga alkoholi tarvitamisest ja joobes juhtimisest. Hooldusalune tunnistas, et oli joobes juhtimise toime pannud teadlikult ning mingil määral nägi ta enda alkoholi tarvitamises probleemi, kuid motivatsiooni probleemiga tegelemiseks kriminaalhooldusametnik ei täheldanud. Isik üritas leida endale tööd, kuid see ei õnnestunud ning ta võttis ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Erik Bekker suunati ka SA Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriaosakonda raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“, kus ravi alguseks oli planeeritud 03.08.

  1. Paraku isik sinna ei jõudnud, kuna ta pani enne seda toime uue kuriteo, mille tõttu ta ka vahistati. Erik Bekker rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi ning juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Selline käitumine näitab kriminaalhooldusametniku hinnangul, et isik ei ole valmis ennast muutma ja kandma temale mõistetud karistust vabaduses. Sellest tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Erik Bekkeri karistus täitmisele. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 11.08.
  2. Erik Bekker selgitas kohtuistungil, et tema kohta on esitatud erakorraline ettekanne, kuna ta ei järginud kohustust ja see kõik on õige. Isik tunnistab, et ta soovis ennast kätte võtta ja parandada, aga tal oli suur pinge ja see kord läks nii. Ta väga kahetseb, et istus alkoholijoobes rooli, aga kaaslane, kes temaga koos oli, oli nii purjus, et tema ei saanud lihtsalt rooli minna. Süüdimõistetu selgitas, et ta tegelikult ei soovinud alkoholijoobes rooli minna, aga läks, kuna sõber ütles, et ta ei jõua. Erik Bekker selgitas, et on uue kriminaalasja raames vahistatud ning vahistamisel ta ennast süüdi ei tunnistanud, kuid mõned päevad hiljem võttis ise prokuröriga ühendust ja andis teada, et soovib, et läbi viidaks kokkuleppemenetlus. Samuti tunnistab ta, et saab aru, et on katseajal toime pannud uue kuriteo ja selle eest ei saa muud karistust, kui vangistus. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Mariina Boiko, kes jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele, kuna isik viibib vahi all ja muid lahendusi enam kriminaalhoolduse läbiviimiseks ei ole. Ametnik leiab, et isegi, kui hooldusalune viibiks vabaduses, siis ta pani toime uue samaliigilise kuriteo ja ka sellisel juhul tuleks karistus täitmisele pöörata. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg 2 sätestatule, pikendada 2

(3)käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Erik Bekkeri kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Vaid mõned kuud kestnud kriminaalhooldusperioodi jooksul on süüdimõistetu mitmeid kordi rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi, s.o jätkuvalt tarvitanud alkoholi ning 04.07.2022 toime pannud uue samalaadse teo, kuriteo. Isikuga on vesteldud alkoholi tarvitamise ja alkoholi joobes juhtimise teemadel ja isik on ka osalt enda probleemi alkoholiga tunnistanud, kuid motivatsioon probleemiga tegelemiseks Erik Bekkeril ilmselt puudub. Tema senine käitumine näitab selgelt suhtumist kehtivasse õiguskorda ning seda, et isik ei mõista enda toime pandud teo raskust. Sellise käitumise põhjal ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on Erik Bekkeri puhul võimalik saavutada vaid kogu karistuse ära kandmisega ning kriminaalhooldusametniku taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.