1-20-1453/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1453 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus Jevgeni Barkovski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Barkovski (isikukood 38304220346) kaitsja jurist Toomas Alp, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2022 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhistustest välja viited arhiveeritud karistustele.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 17.03.2020 otsusega karistati Jevgeni Barkovskit KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5 aasta 6 kuu vangistusega, mille alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti J. Barkovski kinnipidamise päev, s.o 04.09.
7. Karistuse kandmise aja lõpp on 04.03.
9. Tartu Maakohtu 10.06.2022 määrusega jäeti J. Barkovski ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud – J. Barkovski on kandnud nõutud osa karistusest ning tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. 2.
11. J. Barkovski on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta kolmandat reaalset vanglakaristust. Ta on mitmeid kordi toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupis. Varasemate varavastaste ja praeguse narkokuriteo põhjuseks on kiire hõlptulu teenimine ning viimase puhul ka soov narkootilist ainet ise tarvitada. Vägivalla ja narkootikumide käitlemise kuriteo kaudseteks põhjusteks on kriminaalsed hoiakud, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus ja oskus majanduslikult toime tulla. 2.
12. Maakohus pigem nõustus vangla iseloomustuses märgituga, et süüdimõistetu senine elukäik viitab tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, aga ka ükskõiksusele teiste inimeste elu ja tervise suhtes. Teda ei ole suutnud positiivselt mõjutada korduvad reaalsed vangistused. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista J. Barkovski kuritegelikku käitumist enda probleemina. Vangistuses viibimise ajal ei ole ta enda suhtlusringkonda muutnud. Kaitsja tõi siinjuures välja, et vanglas peale ametnike vaid kriminaalse taustaga isikud ongi, mistõttu polevat võimalust valida suhtlusringkonda. Maakohus sellega ei nõustunud ja märgib, et isiku hoiakuid iseloomustavana on süüdimõistetu isiklikust toimikust nähtuvalt J. Barkovskil säilinud erinevad kontaktid ka vanglast väljaspool viibivate kriminaalse taustaga isikutega. Lisaks selgub iseloomustusest, et ta on teadlikult jätnud vanglale esitamata nimesid, kellele vanglast on helistanud. Eelnev on isiku teadlik valik ja ilmestab tema hoiakuid. Süüdimõistetuga läbi viidud vestluse käigus on ta ka öelnud, et ei näe hetkel vajadust enda mõttemaailmas muutuste tegemiseks. See viitab selgelt asjaolule, et isik ei mõista toimepandud kuriteo raskust, sellest tulenevaid tagajärgi ega ole ilmselt valmis tegema muudatusi enda elukorralduses ja tõekspidamistes. Seega on säilinud endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.
13. Käesoleva vangistuse ajal on toimunud ka mitmeid positiivseid arenguid - süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, läbinud mitmeid vestluseid ja omandanud riigikeele B1 tasemel. Programm ja vestlused on läbitud edukalt ning positiivse asjaoluna toodi välja, et ta oskas käsitletud teemasid hästi analüüsida, kaasa mõelda ja oma arvamust põhjendada. 2.
14. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et J. Barkovskil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on seotud tööst keeldumisega. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat mitmeid kordi määratud vangla majandustöödele, millest ta on keeldunud. Kohtuistungil selgitas J. Barkovski, et tegelikult oleks ta olnud nõus tööd tegema, kui talle oleks võimaldatud sellist tööd, mis tema tervislikule seisundile kohane on. Nimelt on tal probleeme silmadega ja majandustöödel kasutatav keemia võiks talle põhjustada terviserikke. Seega on ta konkreetsest tööst keeldunud tervislikel põhjustel. Vangla materjalidest selgub aga, et tööst keeldumisel ei ole J. Barkovski avaldanud, et töötamine oleks takistatud tema tervislikust seisundist tulenevalt, ta ei ole soovinud meditsiinilist kontrolli ega andnud selgitusi tööst keeldumise asjaolude kohta. Ühel korral, kui ta selgitas mittetöötamist peavaluga, on ta keeldunud ravist ja avaldanud, et tööd ta sellegi poolest ei teeks. Tegelikult süüdimõistetu ei soovi vanglas töötada enda jaoks mittesobival kohal ning ei pea seal töötamist vajalikuks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kõrge enesehinnang, tugevalt väljakujunenud käitumisviisid ja ametnikega manipuleeriv suhtlus. 2.
15. Olenemata mõningastest positiivsetest muutustest on selgelt näha, et isik ei soovi oma senises harjumuspärases käitumises muutuseid teha ning ei ole näha, et senine vangistus oleks isikut eriliselt motiveerinud ja distsiplineerinud. 2.
16. Maakohus arvestas positiivsena veel süüdimõistetu häid vabanemisjärgseid elutingimusi. Isikul on võimalik elama asuda enda abikaasa ja lapse juurde Tallinnas ning tal on olemas lähedaste toetus. Paraku oli kõik eelnimetatu olemas ka kuritegude toimepanemise hetkel, kuid ei mõjutanud isikut kuidagi õiguskuulekusele. 2.
17. Maakohus nõustus, et süüdimõistetu peres kasvav laps ilmselgelt vajab enamat tähelepanu, kuid see asjaolu oli teada ka ajal, kui J. Barkovski kuritegusid toime pani. Lisaks selgus ka, et vabaduses on perel olemas toetav lähivõrgustik, kes on neid toetanud. 2 2.
18. Süüdimõistetu tervise osas esitati hulgaliselt tõendeid, kuid maakohus järeldas neist, et esitatust ei nähtu, et tegemist oleks probleemiga, mis vajaks kiiret või vältimatut sekkumist või takistaks mingilgi moel karistuse kandmist. Lähtudes teeltoodust, vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei ole J. Barkovski osas see eeldus täidetud, kuna risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 10.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Barkovski kaitsja jurist Toomas Alp, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohus tegi kaalutlusvea, rikutud on võistlevuse põhimõtet ning tõenditele vaba ligipääsu põhjendamiskohustust. Otsus on rajatud tõenditele, mis ei olnud kohtuliku arutamise esemeks ja tõenditele, millel ei olnud kaitsjal juurdepääsu. Kaitsja poolt esitatud argumendid on jäetud analüüsimata. 3.
20. Määruskaebuses ei olda rahul, et maakohus on käsitlenud teemasid pealiskaudselt, on tuginenud vangla põhjendustele, millised on otsitud, ilmselt moonutatud ja kannavad süüdimõistetu suhtes negatiivset iseloomu. Mõningatel juhtudel on kohus jõudnud faktiliste asjaolude hindamisel ebaõigete järeldusteni ilma tõendusliku aluseta ning isegi tutvumata interneti vahendusel üldiselt kättesaadavas vormis olemasolevate J. Barkovski tervisliku seisundi lühiiseloomustustega. Kaitsja teeb süvaanalüüsi süüdimõistetu terviseseisundist ning heidab maakohtule ette, et esitatud tõendeid ei ole põhjendustes analüüsitud. Kahtluse korral oleks võinud maakohus kaasata protsessi erialaspetsialisti ning vajadusel määrata kohtumeditsiini ekspertiisi. 3.
21. Süüdimõistetul on vangla iseloomustuse kohaselt kehtivaid karistusi üks, seega ei oleks tohtinud maakohus viidata kustunud karistustele. Maakohtu määrusest jääb mulje nagu süüdimõistetu vabastamiseks peaksid esinema erandlikud asjaolud, aga ka see on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Lisaks on määruses liigne rõhuasetus J. Barkovski poolt toimepandud kuriteol. Isiku vabastamist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. 3.
22. Süüdimõistetu positiivset suundumust tulevikku näitab asjaolu, et kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses ja konfiskeerimise asendamise nõue on täidetud. Kuritegelikul viisil edasiselt käituja nii ei teeks. Kui süüdistatav nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega, hoiab ta kokku riigi ressurssi ja samaaegselt aktsepteerib enese suhtes kohaldatavat karistust. J. Barkovski on avaldanud tegevkahetsust ning hõlptulu on makstud laiendatud konfiskeerimise asendamiseks tema poolt riigituludesse ja seda tuleb arvestada ka J. Barkovski poolt toimepandud süüteosse suhtumise hinnangu andmisel. On vahe, kas isik kahetseb toimepandut kriminaalmenetluses või süüdimõistvast kohtuotsusest kaks aastat hiljem ja üksnes selleks, et saavutada enese suhtes vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 3.
23. Maakohus viitab korduvalt süüdimõistetu isikulikule toimikule, mille andmeid ei ole kohtuistungil tõendina uuritud ning mille kohta ei ole kaitsjal olnud võimalik seisukohta avaldada. Samuti jääb arusaamatuks, kust tuleneb põhjendus, et süüdimõistetu keeldus tööst seoses tervisega. Kaitsja leiab, et ennetähtaegse vabastamise määrus on erandlik ja peaks vastama kohtuotsuse nõuetele. Lisaks leiab kaitsja, et distsiplinaarkaristusi ei saaks üldse arvestada põhjendavate asjaoludena, kuna J. Barkovski ei ole keeldunud tööst kui niisugusest, vaid konkreetsest tööst koristajana. Töö alternatiiv vangistuses on õppimine ja sellega on J. Barkovski hästi hakkama saanud. Distsiplinaarkaristuste määramisel tuleb esile asjaolu, et kolm esimest distsiplinaarkaristust on määratud väga lühikese ajavahemiku järel. Jääb arusaamatuks, miks juhul, kui süüdimõistetu 3 on kord juba konkreetsest tööst keeldunud, sunnitakse teda järjepidevalt ühele ja samale tööle, et saavutada süüdimõistetu olukorra halvenemine seoses sellega, et temale tekitada rohkem distsiplinaarkaristusi. 11.04.2022 vahetult enne seda, kui süüdimõistetul tekib õigus ennetähtaegsele vangistusest vabanemisele, karistatakse teda analoogilise rikkumise eest uuesti distsiplinaarkorras. Iga vähegi arenenud mõistusega isik teeks sellest paratamatult järelduse, et ajastatakse rikkumise provotseerimine J. Barkovski tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse aja saabumisega, et sellist vabanemist võimalikult takistada. Tööst keeldumiseks olid süüdimõistetul objektiivsed põhjendused, mille kohta on kaitsja vahendusel ka tõendid esitatud. Seisuga 19.06.2022 on kinnipeetav J. Barkovski asunud tööle, osaledes majandusabitöödel koristajana. 3.
24. Isik on osalenud sotsiaalprogrammides, läbinud vestlusi, olnud temaga läbiviidud üritustes aktiivne ja töötanud kaasa. Motiveeritus elada edaspidiselt õiguskuulekat elu väljendub ka kohtukulude täielikus ja koheses kohtuotsuse jõustumise järgses tasumises. Kuriteo raskus, mille eest isik on süüdi mõistetud, ei saa eraldi võetuna olla isiku vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise aluseks juhul, kui kohtumääruses ei ole otseselt välja toodud, miks konkreetse isiku puhul on alust eeldada retsidiivi. 3.
25. Määruses puuduvad põhjendused, miks J. Barkovski lapse tervislik seisund ei ole oluliseks argumendiks J. Barkovski ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kaitsja annab ülevaate, kuidas lapse kooli minek võib muuta pere elukorraldust. Sarnaselt tsiviilkohtumenetlusele on kohus antud juhul rikkunud selgitamiskohustust ja jätnud kohtumenetluse poolele – J. Barkovskile ja tema kaitsjale – selgitamata, et sotsiaalse tugivõrgustiku puudumine lapse kasvatamiseks on selline asjaolu, mida pool peab ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluses eraldi tõendama ja J. Barkovski kohtuistungil antud selgitusest antud juhul kohtulahendi tegemiseks ei piisa. Kuna maakohus rikkus selgitamiskohustust, tuleb poolele üllatusena, et kohus rajab lahendi tõenditele, mida kohtus ei uuritud ja mida pole ka kohtumääruses nimetatud, millisel põhjusel nimetatud tõendit negatiivse asjaolu: mingi sündmuse või toimingu puudumise kohta polnud kohtumenetluse poolel varem võimalik esitada, mistõttu pool taotleb asja juurde tõendina võtta AS Arstikeskus Confido J. Barkovski abikaasa pöördumise kohta vastuvõtule 21.06.
26. 3.
27. Kohtumääruse puuduseks saab pidada veel asjaolu, et kohus ei ole määruses üldse käsitlenud ja analüüsinud kaitsja poolt J. Barkovski lapse kohta esitatud meditsiinidokumente. J. Barkovski on osalenud aktiivselt kõikides taasühiskonnastamisega seotud tegevustes. Ainus alus vabastamisest keeldumiseks on käesolevaks ajaks ära langenud. J. Barkovski on karistusest järeldused teinud, tunnistab oma süüd ja tema kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Sellises menetluses süüdimõistetud isikute ennetähtaegne vabastamine stimuleerib isikuid õiguskuulekusele, omades üldpreventiivset mõju. Elutingimused on vabanedes J. Barkovskil elamisväärsed, tal on vabaduses garanteeritud töö- ja elukoht, eluliselt vajalik on tema kodusolek lapse huvidest lähtuvalt. Tagajärg vabastamisele on töötamine ja lapse eest hoolitsemine. J. Barkovski on oma tegevusega näidanud (koristustöödele asumine), et on võimeline muutuma ja edaspidiselt käituma ühiskonnakuulekalt. Riigikohtu lahendist 1-09-14104 p 27 tulenevalt ei saa vangla poolt arvestatavat uue kuriteo tõenäolisuse protsenti isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada, kuna kriminaalasja materjalide põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ja miks arvesse võttis. 4 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, et maakohtu määruse järeldused oleksid valed, üksteisega vastuolulised või ei oleks veenvad. Küll väärib määruskaebus tähelepanu maakohtu poolt kustunud karistuste arvestamine.
29. Ringkonnakohus peab juhtima maakohtu tähelepanu sellele, et arhiveeritud ehk kustunud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on välja toonud, et: „Jevgeni Barkovski on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta kolmandat reaalset vanglakaristust. Ta on mitmeid kordi toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupis. Varasemate varavastaste ja praeguse narkokuriteo põhjuseks on kiire hõlptulu teenimine ning viimase puhul ka soov narkootilist ainet ise tarvitada. Vägivalla ja narkootikumide käitlemise kuriteo kaudseteks põhjusteks on kriminaalsed hoiakud, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus ja oskus majanduslikult toime tulla.“ Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. KarS § 76 lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Ringkonnakohus kontrollis J. Barkovski karistatust karistusregistri järgi. Karistusregistri väljavõttes nähtub, et süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja seda KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kriminaalasjas, mille alusel ta käesoleval ajal vangistust kannab. Karistusregistrist ei nähtu andmeid seoses mitmete varasemate karistuste või varavastaste kuritegudega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldisesivalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele tuleb maakohtu määruses välja jätta. Küll leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu on ise maakohtu istungil avaldanud, et ta viibib vangistuses kolmandat korda ning samuti on J. Barkovski täiendanud, et ta on varem karistatud ka tingimisi ja sai karistuse kantud, selle kandmise ajal probleeme ei olnud. Selle arvestamises kohus probleemi ei näe, sest seda oma elukäiguta kohta avaldanud süüdimõistetu ise. Kuigi maakohus on ekslikult arvestanud kustunud karistusi, ei saa maakohtule ette heita, et ta oleks J. Barkovskit vabastamata jättes tuginenud kuriteo raskusele. Kuriteo asjaolude arvestamine aga on lubatud ja tuleneb otseselt seadusest – KarS § 76 lg 4: tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, /…/.
30. Kaitsja väide selle kohta, et vangla poolt arvestatud uue kuriteo riskiprotsentide arvestamine on keelatud, on asjakohatu, sest käesolevalt ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks neid protsente arvestanud. Tegemist on üksnes määrusekaebuse asjatu koormamisega. Kaitsja ei ole rahul, et maakohus on tuginenud ka süüdimõistetu isiklikule toimikule. Justiitsministri 12.08.2010 määrus nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ (edaspidi Kord) § 2 kohaselt on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalideks kinnipeetava isiklik toimik, tema iseloomustus ja 5 kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Olemasolevatest materjalidest ei nähtu, et kaitsja oleks varem avaldanud soovi kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuda ning probleem on tõusetunud alles siis, kui maakohus on teinud süüdimõistetu jaoks negatiivse lahendi ning on leitud, et rikutud on kaitseõigust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohtul puudub pädevus võimaldada kaitsjal või kinnipeetaval tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga. Nimelt reguleerib seda justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Määruse nr 72 § 29 lg 1 järgi on teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele. Sama paragrahvi lõige 2 reguleerib kinnipeetava ja tema kaitsja võimalust tutvuda isikliku toimikuga: neil on seda võimalik teha põhjendatud taotluse ja vangla direktori või tema määratud isiku loa alusel. Seega kui süüdimõistetu oleks soovinud sellega tutvuda või tema kaitsja, oleks tulnud esitada sellekohane taotlus vanglale.
31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Ka määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. See, et kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda veel, et maakohtu määrus oleks pealiskaudne. Maakohus on analüüsinud kõiki KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid kogumis. Miks kaitsja käsitleb, et maakohus on lähtunud erandlikest asjaoludest, jääb ringkonnakohtule teadmata, sest ka määruskaebuses ei ole põhjendatud, milliste erandlike asjaolude arvestamist maakohtule ette heidetakse. Lisaks kaitsja tõlgendab valesti määrusele esitavaid nõudeid ning seob määruse nõuded kohtuotsuse nõuetega, justkui määrused ei peaks olema põhjendanud ja sisulised. Pigem võiks rääkida, et tegemist on menetluslike määruste ja sisuliste määrustega. KrMS § 145 sätestab selgelt, millistele nõuetele peab määrus vastama. Ringkonnakohtul vastupidiselt kaitsjale maakohtule selles osas etteheiteid ei ole. Lisaks on kaitsja, nagu maakohus ka märkis, esitanud hulgaliselt tõendeid süüdimõistetu tervisliku seisundi kohta. Ringkonnakohus ei võta seisukohta isiku põetavate haiguste raskuse või nende tõsiduse kohta, kuid märgib, et käesoleval ajal arutatakse J. Barkovski ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 järgi. Seejuures ei nähtu seadusest, et isiku tervislik seisund oleks asjaolu, miks tooks selle järgi vabastamise arutamisel automaatselt kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. KrMS § 425 reguleerib olukordi, kus on vaja lahendada süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu. Enamgi veel ei tule käesoleval ajal kaasata menetlusse ei eksperte või määrata ekspertiisi.
32. Täiesti asjakohatu on kaitsja väide, et asjaolu, et isik on valinud kriminaalasja lahendamise kokkuleppemenetluses ning võlgnevuste tasumine näitab tema muutumist positiivses suunas. Kokkuleppemenetlus ei eelda, et isik tunnistab oma süüd nagu üritab kaitsja väita. Teiseks, on küll faktiliselt positiivne, et süüdimõistetu on tasunud konfiskeerimise asendamise summa, kuid tuleb arvestada, et jõustunud kohtuotsus ongi täitmiseks kohustuslik. Seega, lihtmenetluse valimine ei muuda süüdimõistetu kuritegu olematuks, mille alusel tuleb tal karistust kanda.
33. Edutuks jääb ka kaitsja argumentatsioon distsiplinaarkaristuste osas. Kui süüdimõistetu ei olnud nõus talle määratud distsiplinaarkaristustega, oleks tulnud tal need vastavalt korrale vaidlustada. Käesoleval ajal, mis põhjusel, millise karistusega ja muud selgitused enam olulised ei ole. Tegemist on jõustunud karistustega, mida tuleb täita ja arvestada. Lisaks asjaolu, et isik on nüüd käesolevalt peale maakohtust negatiivse otsustuse saamist asunud tööle, ei muuda 6 olematuks kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise osas (käesoleva määruse tegemise ajaks on süüdimõistetul 1 kehtiv distsiplinaarkaristus). Isegi kui asuda seisukohale, et vangla iseloomustuses puudub tööst keeldumise põhjus, siis on süüdimõistetu ja nüüd ka kaitsja korduvalt rõhutanud, et see tulenes sellest, et J. Barkovski ei saa tervisest tulenevalt osaleda majandustöödel. Ometigi kaitsja esitatud lisa kohaselt asus J. Barkovski 19.06.2022 tööle majandustööde osakonna koristajana. Seega jääb arusaamatuks olukorras, kus isik ei ole võimeline töötama esitatud paberite kohaselt, on ta siiski asunud väidetavalt teda kahjustavale tööle. Seejuures nähtub vangla iseloomustes toodud infost, et isik hindab oma tervist heaks. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel puudub info, et isikul on füüsilise, vaimse või emotsionaalse tervise osas probleeme, psühhiaatrilist ravi ei ole saanud ega vaja ka käesolevalt. Karistusaja planeerimisel kehalise haiguse või psüühikahäirega arvestama ei pea. Ei ole eluliselt usutav, et vanglal oleks soov süüdimõistetut kuidagi kiusata ja olukorras, kus ta oleks selgitanud ja esitanud samad tõendid vanglale, oleks vangla terviseprobleemide esinemise korral sundinud teda töötama. Kehtiv distsiplinaarkaristus näitab, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei ole võimeline oma käitumist muutma. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu jätkab korrarikkumisi ja paneb toime uue kuriteo.
34. Ringkonnakohus mõistab, et süüdimõistetu perekondlik olukord võib olla raske seoses lapsega, kuid siiski ei näe ka ringkonnakohus põhjust irduda maakohtu järeldusest, et see asjaolu oli teada ka ajal, kui J. Barkovski kuritegusid toime pani. Kuidas täiendavad dokumendid lapse kohta seda järeldust muutma peaks, kohtule ei nähtu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui nimetatud asjaolu ei ole ära hoidnud süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemist, siis kuidas nimetatud asjaolu käesoleval ajal eriti peaks uute kuritegude riski maandama, ei nähtu. Täiesti arusaamatuks jääb asjaolu, millist selgitamiskohustust pidi maakohus täitma. Kui isik valib aktiivse kaitsetaktika, tuleb esitada tal ka ise sellekohased tõendid või täiendavad dokumendid, kui ta seda vajalikuks peab. Seega kokkuvõtlikult ei nähtu kohtule, kuidas süüdimõistetu elutingimused erineksid varasemaga ja omaksid uut kaalu uute kuritegude toimepanemise riski maandamisele.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
36. juuni 2022 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja viited kustunud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 7