Obsah (8)

§ 88§ 397§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-21-136609 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 20. juuli

§ 88

lg-le 8 hageja arvestas kostja poolt tasutu juba sissenõutavaks muutunud intressi katteks. 16.01.2021.a tehtud maksega vähenes kostja kõrvakohustus 200 euro võrra ja moodustab 301,67 eurot (501,67 € - 200 €). Hageja ei nõua kostjalt täiendavaid viiviseid ning on vähendanud oma viivisnõuet põhinõude suuruseni ehk 500 euroni, mis on 198,33 euro (200 € 1,67 €) ulatuses 16.01.2021.a seisuga tasutud.

1. Kokku moodustab hageja nõue seega 801,67 eurot, millest põhivõlgnevus 500 eurot ja viivisvõlgnevus 301,67 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 801,67 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista A.K. menetluskulud M.G.lt välja. KOSTJA VASTUS
2. Kostja on oma vastuväited esitanud üksnes lakooniliste e-kirjadena: 13.04.2022 kell 12:31 saadetud e-kirjas (digitoimikus lk 103) kostja märgib, et on osa võlast 500€ tagastanud 200€ ehk ta on A.K.le võlgu 300€. A.K. pole seda väidet ümber lükanud! Ja kui A.K. valetab auväärsele kohtule, siis kuidas kohus üldse saab antud teemal kohut mõista, tegemist on lihtlabase spekulandi ja valetajaga. Samal päeval, 13.04.2022 kell 15:20 e-kirjaga M.G. esitatud „tagasiväites“ leiab, et kohus on teinud faktivea. Nimelt M. G. on tagastanud A.K.le 500’st eurost 200, seega tema kohustused on kohus valesti hinnanud. Kostja vastuväide ennem kohust oli ju selgelt seda kirjeldanud. Manusega lisatud kontoväljavõte tõestab kostja väidet. M. G. avaldab lootust, et Teele Viilup võtab oma kliendiga ühendust ning kutsub ka kliendi korrale ja pooled ei pea hakkama valeandmete esitlemise osas uusi vaidlusi pidama.
3. Vastuseks kostjale saadetud istungiprotokollile ja hageja menetluskulude nimekirjale kostja ekirjaga teatas, et kui kohus pole oma kohustusi korrektselt täitnud ja pole välja saatnud kohtukutset, siis pole midagi siin edasi rääkida ja kohtuotsus tuleb viivitamatult tühistada. Hiljem kohtu teatele kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta kostja vastas, et kuidas saab jõuda üldse mingi lahendini, kui kohus pole oma kohustusi täitnud ning edastanud kohtukutset. Seega tuleb kostja arvates kogu menetlus koheselt lõpetada ja jäädavalt. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kohus hageja taotlusel lahendas asja 25.11.2021 istungil ilma kostja osavõtuta sisuliselt. Kohus on pooltele hagi menetlusse võtmisel selgitanud, et TsMS § 405 kohaselt lahendab asja lihtsustatud korras, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, poolte kirjalike seisukohtadega ja arutanud asja hagejaga suuliselt istungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid 21.02.2020 elektrooniliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja digitaalselt allkirjastatud laenulepingu (dtl 86), laenu tagastamise tähtajaga 2 kuud, intressimääraga 2% tagastamata laenusummalt aastas. - laenulepingu alusel kostja sai hagejalt laenu 500 eurot, laenulepingu p 1.
6. kohaselt kanti laenusumma xxx OÜ kontole laenulepingu allkirjastamise päeval. - laenu tagastamise tähtpäevaks 21.04.2020 kostja laenu ei tagastanud; 3 2-21-136609 - 16.01.2021 on xxx OÜ tasunud A.K.le 200 eurot, makse selgitusega „Laen vastavalt laenulepingule 21.02.2020 – tagasimakse 200.00 – maksta veel 300.00“ (maksekorraldus dtl lk 122). - hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks rohkem makseid kostja ega Xxx OÜ teinud ei ole.
7. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja laenuandjana on kokkulepitud laenusumma 500 eurot välja maksnud kokkulepitud ajal ja lepingus märgitud isikule, Xxx OÜ-le. 20.

§ 397

lg 1 näeb ette, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Asjas ei ole vaidlust, et laenulepingu on pooled sõlminud väljaspool oma majandus- ja kutsetegevust. Intressimäär ja intressi maksmise kohustus on lepingus kokku lepitud. Hageja on arvestanud laenusummalt 500 eurolt intressi 2% aastas alates laenu väljamaksmisest 21.02.2020 kuni kokklepitud laenu tagastamise tähtpäevani 21.04.2020, sissenõutav intressisumma on 1,67 eurot. 21.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 22.

§ 100

kohaselt on kohustuse täitmise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

1. Kohus leiab, et viidatud õigusnormid ja kohtu ette toodud faktilised asjaolud annavad õigusliku aluse hageja nõude täies ulatuses rahuldamiseks., kuna kostja laenusaajana ei ole täitnud kohustust tagastada saadud laenusumma kokkulepitud tähtajaks ning tasuda kokkulepitud intressi. Kostja eest on Xxx OÜ teinud võla katteks osalise tagasimakse, sedagi olulise viivitusega pärast laenulepingus kokkulepitud tähtaja möödumist. Seega on kostja lepingut rikkunud ning hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise eest viivist.
2. Hageja arvestas põhivõlalt 500 eurolt intressi 1,67 eurot. Samuti hageja arvestas põhivõlalt viivist alates põhivõla 22.04.2020 sissenõutavaks muutumisest. Kooskõlas

§ 113lg 1 kolmanda lausega hageja arvestas viivist lepingus kokkulepitud määras.

2021.a jaanuarikuus laenu osalise tagasimakse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisesumma (arvestatud perioodi eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast 22.04.2020 kuni osalise tagasimakse päevani 16.01.2021) oli 675 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud, piirates viivisenõude põhivõla summaga. Hageja selline käitumine on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Seega 16.01.2021 osalise tagasimakse 200 euro tasumise ajaks oli hagejal lisaks 500 euro suurusele põhivõlale kostja vastu intressi ja viivise nõue summas 501,67 eurot.

1. Kostja hageja nõudele vastu vaieldes viitab üksnes 16.01.2021 tehtud 200 euro suurusele maksele. Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud kostja vastuväidetest järelduvalt 4 2-21-136609 on kostja seisukohal, et tasutud 200 eurot tulnuks arvestada põhivõla katteks. See tähendab, et sisuliselt kostja vaidlustab üksnes nõuete tasutuks arvestamise järjekorda. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei tunnista intressi ega viivisenõuet, samuti kostja ei põhjenda põhivõlast ülejäänud 300 euro tasumata jätmist.
2. Kohus leiab, et kostja arusaam, et ta võlgneb hagejale üksnes 300 eurot, on ekslik. Ebapiisavate maksete tegemise korral erinevate kohustuste täitmise järjekord on määratud seadusega:

§ 88

lg 8 näeb ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

§ 88

lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuste täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

§ 88

lg -s 8 nimetatud intress hõlmab nii laenuraha kasutamise eest makstavat intressi, kui ka

§ 113lg-s 1 nimetatud viivitusintressi (viivist).

Seega oli hageja õigustatud arvestama Xxx OÜ poolt kostja kohustuse katteks 16.01.2021 tasutud 200 eurot kõrvalkulude katteks. Kostja ei saa ilma hageja nõusolekuta ühepoolselt määrata, et teeb makse põhivõla katteks. Seda on hageja esindaja kostjale ka 14.04.2022 e-kirjas selgitanud, kostja ei ole oma vastuväiteid täiendanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees jätkuvalt põhivõlg 500 eurot ning kõrvalkulude võlgnevus summas 301,67 eurot. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 801,67 eurot. Menetluskulude jaotus

1. Vastavalt TsMS § 174 lg -le 1 kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1).
3. A.K. menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2060,40 eurot (sisaldab 20% käibemaksu) ja riigilõiv 175 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning nõuab kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabi osutamisel 10,1 tundi järgmistele toimingutele: - Materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine, 03.01 – 3,5 t. - Kohtumääruse analüüs, e-kiri kliendile, 13.04 – 0,2 t. - Kostja e-kirja analüüs, e-kiri kliendile, vastuse koostamine kostjale, 14.04 – 0,9 t. - e-kirjad kohtuga (istungist), 13.04 – 0,1 t. - e-kiri kohtule, 14.04 – 0,2 t. - kohtu kirja analüüs, vastuse koostamine, 10.05 – 0,2 t. - ettevalmistamine istungiks, istungil osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine, 13.05 – 1,9 t. - sõiduaeg istungile, 13.05 – 3,1 t. Hageja märgib, et kui kohus ei pea esindaja sõiduaja eest arvestatud tasu suurust (3,1 x 170€ + 20%) põhjendatuks, palub hageja määrata transpordikulude ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisele täiendavalt sõiduaja hüvitiseks lähtuvalt Riigikohtu praktikast (hageja viitab lahendile tsiviilasjas x-xx-xxxxx) vähemalt 2x25=50 eurot. Hageja palub siiski 5 2-21-136609 mõista istungile sõitmisega seotud kulu välja tervikuna 3,1 tunni ulatuses, sest hageja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega, kuid lähtudes kohtu korraldusest oli mõistagi sunnitud kvaliteetse õigusabi osutamiseks istungil osalema.
4. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas loetletud kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Vaieldamatult on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud selles asjas riigilõivu 175 eurot.
5. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.
6. Arvestades asja sisu ja väikest mahukust, menetluses esitatud dokumentide suhteliselt väikest mahtu, sh hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hageja esindaja koostas hagiavalduse (3 lk suur reavahega teksti), 14.04.2022 nõude suurust selgitava ekirja (6 rida) kostjale, mis saadeti koopiana ka kohtule ning koostas menetluskulude nimekirja), on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu selle asjaga tegelemiseks 5,5 tunni ulatuses (hageja näidatud 10,1 tunni asemel). Tegemist on lihtsakoelise laenuvõla nõudega. Asjas ei ole keerulist õiguslikku vaidlust. Sisulisi vastuväiteid kostja ei esitanud. Kostja peamiselt tegi etteheiteid kohtu suunas, et kohus ei ole asjast õigesti aru saanud. Vaidluse sisu puudutab ainult väide laenuvõlast 200 euro tasumise kohta ning soov arvestada seda põhivõla katteks. Hagiavalduses põhjendustest nähtub, et 200 euro tasumist on hageja nõude suuruses juba arvesse võtnud, lugedes selle kõrvalnõuete katteks. Hageja huvide kaitsmiseks ei olnud hageja esindajal vajadust reageerida kostja lakoonilistele ja õiguslikult põhjendamatutele vastuväidetele, kohus ei ole hagejalt kostja vastuväidetele vastamist nõudnud, hageja ei ole ka kohtule sellist vastust adresseerinud. Hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses kohtu korraldatud istungiga (istungiaja kooskõlastamine, hageja lepingulise esindaja nõue kohtule põhjendada istungi korraldamise vajadust) ei ole kulu, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Samuti hageja ei saa eeldada, et kostja hüvitab kogu hageja ja tema esindaja suhtlemisele kulunud aja hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hinnaga. Kohus leiab, et piisav ajakulu nõude aluseks olevate dokumentide analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks, hagiavalduse koostamiseks, kohtu koostatud dokumentidega ja kostja kirjadega tutvumiseks, istungiks ettevalmistumiseks, istungil osalemiseks (istung kestis 11 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamiseks on kokku 5,5 tundi.
7. Lepinguline esindaja osutab hagejale õigusteenust nende vahel kokkulepitud hinnaga. Tunnihind 170 eurot + käibemaks ei ületa küll kohtupraktikas tunnustatud hinda, kuid on selles asjas siiski ülemäärane. Asjas keerulise õigusliku vaidluse puudumist, faktiliste asjaolude selgust ja tsiviilasja hinda arvestades on põhjendatud tunnitasumäär 140 eurot + käibemaks. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb kostjal hagejale kulud hüvitada koos käibemaksuga. 6 2-21-136609
8. Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja Pärnusse istungile sõitmise ajakulu (3,1 tundi) kompenseerimist õigusteenuse osutamise tunnihinnaga. Kohus möönab, et lepinguvabaduse põhimõte võimaldab advokaadil leppida esindatavaga kokku ka sõiduaja tasustamises õigusteenuse tunnihinnaga, kuid hageja ei saa vastaspoolelt oodata kulude hüvitamist samas ulatuses. Riigikohus on 29.09.2021 lahendis asjas nr x-xx-xxxxx (p 12) selgitanud: „Menetluskulud mõistetakse välja põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi, kuid menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja muudes õigusaktides (vt ka Riigikohtu
9. novembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18). Kolleegium on varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu
11. juuni
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17 ja
13. juuni
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Hiljem on kolleegium selgitanud, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (Riigikohtu
15. veebruari
16. a määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx/153, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras valitsuse määrusest, millega on kehtestatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord (vt Riigikohtu üldkogu
17. aprilli
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p 70 jj). Kolleegium leiab, et kuna alates
19. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri
20. juuli
21. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). /…../ Alates
22. jaanuarist 2018 näeb korra § 151 ette hüvitise ka riigi õigusabi osutaja sõidule kulutatud aja eest. Korra § 151 lg 1 alates
23. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 151 lg 1 p-d 1-5).“ Hageja lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest tasu menetluskulude hulka arvamisel lähtub kohus ka siin tsiviilasjas analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 asjakohastest sätetest. Hageja lepinguline esindaja taotles (alternatiivselt nõudele hüvitada sõiduaeg 170 eurot + käibemaks tunnihinnaga) määrata hüvitis sõidule kulunud aja eest, lähtudes tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukoha (Tallinna linn) ja õigusteenuse osutamise koha (Pärnu linn) kaugusest. Arvestades ühte suunda, on vastav vahemaa vahemikus 101–150 kilomeetrit, seega, kohaldades analoogia korras Korra § 151 lg 1 p 3, on hageja esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest hüvitatavaks kuluks 25,00 eurot. Kohtule ei ole esitatud taotlust hageja esindaja otseste transpordikulude hüvitamiseks ega vastavaid kuludokumente (sõidukikütuse kulu, bussipiletid vms).
24. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks riigilõiv 175 + õigusabikulud 949 eurot ((140 eurot + käibemaks)*5,5 tundi + 25 eurot esindaja sõidukulu hüvitis) ning mõistab kostjalt hageja kulude katteks välja 1124 eurot. Kohtunik Heli Käpp (Allkirjastatud digitaalselt) 7