Obsah (8)

§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12482 Tsiviilasi Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu t

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

1. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 01.03.2021 (arve nr 313) – 01.08.2021 (arve nr 1393) tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 1085,57 eurot ning viivist summas 8,38 eurot perioodi 01.04.2021 - 13.07.2021 eest (arved 313, 529, 745 ja 961). Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused.
2. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on KÜ Masti kinnitatud majanduskava, mis on
3. aastaks on kinnitatud 08.10.2020.a. volinike koosoleku otsusega.
4. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5. Alates 01.01.2018 võib korteriühistu KrtS § 42 lg 1 kohaselt nõuda juhul, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Vastavalt KU Masti juhatuse protokollilisele otsusele 28.03.2018 on majandamiskulude võlgnevustele ühistu poolt kehtestatud viivisemääraks 0,02% päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
6. Alates 01.01.2018 KrtS jõustumist kohaldub avaldaja esitatud viivisenõudele KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda 3 2-21-12482 võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-187-10, p 12). Avaldaja ei ole vastavat kahju tõendanud.
2. Kohus rahuldab Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu avaldus K. R. vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult K. R. välja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus summas 1085,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,38 eurot ja viivis põhinõudelt (1085,57 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2021 kuni põhinõude (1085,57 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam kui 1077,19 euro (1085,57 eurot põhivõlg – 8,38 eurot sissenõutavaks muutunud viivis) ulatuses. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 15. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on avaldaja tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista õigusabikulu õigusabikulu summas 280 eurot ning tasu kinnistusraamatu väljatrüki eest summas 3 eurot. 16. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. 17. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnitasumääraga 80 eurot kokku 3,5h ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikaga ning taotluses väljatoodud ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Avaldaja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 333 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 280 eurot ja kulu kinnistusraamatu väljatrükile 3 eurot). 18. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4