Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD
) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (
Kaebuse tagastamise alused on sätestatud
Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (
Kohus ei nõustu, et projekteerimistingimuste eelnõu on eelhaldusakt. Eelhaldusaktiga tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, vt haldusmenetluse seaduse ‒ HMS ‒ § 52 lg 1 p 2. Haldusakti projektil sellist õiguslikku toimet ei ole. Vastu võtmata haldusaktil puudub isikutele mõju.
kohaselt ei ole võimalik vaidlustada haldusaktide eelnõusid (vt halduskohtu volitused,
). Isikul tuleb lõplik haldusakt ära oodata ning seejärel on võimalik oma õigusi kaitsta. Pole ju välistatud, et eelnõu menetlemise jooksul võetakse esitatud ettepanekuid arvesse. Kohtul on küll võimalik menetleda keelamiskaebust, näiteks keelata projekteerimistingimuste väljastamine. Sellise kaebuse saab esitada aga üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning neid õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (
Kohtu jaoks pole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ja neid õigusi ei saaks hiljem tõhusalt kaitsta haldusakti vaidlustamisel. Kaebaja pole tegelikult välja toonudki seda, kuidas väljastatavad projekteerimistingimused tema õigusi rikuvad. Kaebaja on avaldanud, et „Olemasolev haldusakt on poolik ning koostatud kiirustades, kuid mõjutab oluliselt tiheasustusala elanikke: eelkõige tuleohustuslikult; elanike (s.h:laste turvalisust). Poolikud on rahvatervisega seotud abinõud (viirusetõrjega seotud abinõud).“ Kohtule nähtub, et kaebaja on esitanud väiteid pigem avaliku huvi, mitte tema enda õiguste kaitseks. Projekteerimistingimusi aga ei saa vaidlustada avalikes huvides vaid üksnes isiku enda õiguste rikkumise korral. 6. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale võimalust kaebust muuta. Kaebaja sõnul väljastatakse projekteerimistingimused 12.07.2022. Seejuures ei ole aga kindel, kas need vastavad täpselt eelnõule ning kas kaebajal on endiselt soov neid vaidlustada. Kaebajal on pärast projekteerimistingimuste väljastamist
lg-tes 1 ja 2 sätestatud aeg kohtusse pöördumiseks või HMS §-s 75 sätestatud tähtaeg vaide esitamiseks, mille jooksul ta saab otsustada, kas ja millises ulatuses ta projekteerimistingimusi vaidlustada soovib. 7. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palub projekteerimistingimuste väljastamise peatamist. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb EÕK taotluselt tasuda riigilõivu summas 20 eurot (§ 60 lg 6). Kuna kaebaja nõutud määras lõivu pole tasunud, tuleb EÕK taotlus jätta läbi vaatamata. Kohus ei pea põhjendatuks anda kaebajale täiendavat aega lõivu tasumiseks, sest EÕK taotlus tuleks ikkagi jätta rahuldamata.
lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja pole välja toonud ning kohtule pole ka äratuntav, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale saabuksid, kui jätkub projekteerimistingimuste eelnõu menetlus. Nagu kohus on varem välja toonud, on kaebajal võimalik vaidlustada vastuvõetud projekteerimistingimusi ja nende vaidlustamisel esitada ka EÕK taotlus, kui tõepoolest on täidetud EÕK kohaldamise eeldused. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.