Obsah (11)

§ 613§ 477§ 367§ 122§ 124§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14949 Tsiviilasi Ta

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
2. Avaldaja põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu 2 majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide ja lifti hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteripinna osast maja korterite kogupinnas. Avaldaja põhikirja punkti 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu üldkommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, küte, veesoojendamine, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaks määramisel lähtutakse korteri üldpinnast.
3. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid (dtl 44-55) 10.10.2020 kuni 08.09.2021 seoses Pallasti 33-xx, Tallinn korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isik on jätnud avaldajale tasumata 488,30 eurot. Avaldaja poolt esitatud arvetelt nähtub teenuste loetelu: haldus, hooldus, remondifond, lisateenus, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, küte, üldvesi, üldelekter, elekter päevane, ampritasu. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 488,30 eurot.
4. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 14,34 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.11.2020 kuni 01.09.2021 eest summas 14,34 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et avaldaja palub välja mõista viivised võlgnetavalt summalt alates avalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kuivõrd arve nr 08172021 (dtl 51) summas 28,45 eurot maksetähtaeg oli 30.09.2021, peab kohus viivise väljamõistmist põhjendatuks alates avalduse esitamisest, s.o 23.09.2021 põhinõudelt 459,85 eurot ja alates 01.10.2021 põhinõudelt summas 488,30 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11. Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 488,30 eurot, viivis summas 14,34 eurot ning viivis alates 23.09.2021 põhinõudelt 459,85 eurot ja alates 01.10.2021 põhinõudelt summas 488,30 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12. Tulenevalt

§ 122

lg-st 3,

§ 124lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 541,70 eurot.

3 Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. 14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 16.09.2021 summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
2. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista ka õigusabikulud summas 390 eurot. Avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal 15.09.2021 dokumentatsiooniga tutvumiseks 30 minutit ja 15.09.2021 avalduse koostamiseks 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust ning esitatud dokumendi sisu ja mahtu.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) on 3 tundi, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 390 eurot (ilma käibemaksuta).
4. Avaldaja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 440 eurot, millest 390 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 50 eurot riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4