Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6749 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi V

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 14.10.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 2 aastat vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 26.01.2017-02.04.2018, s.o 1 aasta 2 kuud 7 päeva karistusaja hulka ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 9 kuud 23 päeva vangistust. Meelis Kase karistuse kandmise alguseks loeti 03.04.

1. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korda, millest kehtivaid karistusi on 2, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Käesolev kuritegu on narkootikumide suures koguses käitlemine. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud narkootikumide suures koguses vahendamise eest. Kuriteod on toime pandud nii grupis kui üksi. Teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja saadud on suuremat tulu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Teod on toime pandud planeeritult. Vangistuses on kinnipeetav alates 05.03.2020 määratud tööle koristajana, töö istuvas asendis, kuna piirangute tõttu saab isik töötada vaid istuvas asendis. Kinnipeetav töötab graafiku alusel, tööülesandeks on osakonna külmiku puhastamine, kuna seda saab teha ka istuvas asendis. Kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused agressiivsest käitumisest, mille käigus on analüüsitud selle tekkepõhjusi ja tagajärgi, varasemat eluviisi. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevused. Oma varasemat tarvitamist ei pea kinnipeetav tõsiseks probleemiks, samas ei soovi endise eluviisi juurde naasta. Isiku eesmärgiks on hoida narkootikumidega nulltolerantsi, sest libastumine tekib juba väikese koguse tarbimisest. Lisaks on isikuga läbi viidud vestlused konfliktide lahendamise võimalustest, vastutustunde tõstmisest oma tegude eest ning ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest ning vestlused riskeerivast eluviisist ja selle tagajärgedest isiku elule. Kinnipeetav läbis ka sotsiaalprogrammi Õige hetk, mille kokkuvõttest nähtub, et ta on motiveeritud edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Läbi on viidud ka vabanemiseelne nõustamine, korratud üle varasemalt räägitud teemad, kuidas oma elu korraldada seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust. Registrijärgne sissekirjutus kinnipeetaval puudub, viimane sissekirjutus KOV täpsusega oli xxxx 12.04.2016-01.01.
2. Enne käesolevat vangistust elas isik aadressil xxxx. Tegemist oli korteriga, kus kinnipeetav elas üksi, kuid korter kuulus tema emale. Selles majas käitles kinnipeetav ka narkootilisi aineid, hoides neid mh ka trepikojas, torude peal ja korteri juurde kuuluvas postkastis, nimetatud asjaolu on ära toodud kohtuotsuses, kõigis praeguse kuriteo episoodides, mis on Meelis Kasega seotud. Korter müüdi maha, kui kinnipeetav uuesti vanglasse sattus. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Meelis Kasel võimalus elama asuda aadressile xxxx. Korteri omanikuks on isiku ema L. K., kes elab antud elukohas üksinda. Tegemist on 2-toalise heas korras korteriga. L. K. on andnud oma nõusoleku selle kohta, et Meelis Kase saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral antud elukohta elama asuda. Ema on nõus poega igakülgselt toetama. L. K. on kodune, xxxx. Kuna isik on varasemalt kasutanud oma eluaset kuriteo toimepanemiseks, on uue kuriteo risk seoses elukohaga olemas. 21.08.2021-27.01.2022 läbis isik sotsiaalprogrammi Õige hetk. Läbiviija hinnangul suudab kinnipeetav edasisi õigusrikkumisi vältida, kui asub püsivale tööle ning seab piirid suhtluses teatud tuttavatega. Meelis Kase on alates
3. eluaastast enamasti viibinud kinnipidamisasutustes, mistõttu on haridus omandatud samuti kinnipidamisasutustes. Meelis Kase omab keskharidust, mille omandas Ämari vanglas karistust kandes. Vangistuse ajal on omandanud järgmised kutsed: õmbluse juurdelõikaja, montaažilukksepp, tõstukijuht ja puidupingitööline. Samuti on ta läbinud väikeettevõtte töökorralduse 1-aastase õppe. Kinnipeetav omab B-kategooria juhilube. Isik on alates
4. eluaastast enamasti viibinud kinnipidamisasutustes, mis seletab ka pikemaajalise ametliku töökogemuse puudumist. Katseaja alguses (
5. aastal) võttis isik end töötuna arvele, sai Eesti Töötukassast toetust ja asus ka ametlikult tööle ehitajana, töötas ca 1,5 aastat. Vangistuses toetab teda rahaliselt peamiselt ema. Rahalisi nõudeid vangla andmetel 03.05.2022 seisuga on 1817,81 eurot. 3 Varasemate riskihindamiste kohaselt on isik töötanud ametlikult
6. aastal G OÜ-s abitöölisena, kuid töötamise registris selline info puudub, seal on vaid üks kanne Meelis Kase töötamise kohta - 21.05.-30.09.2014 H OÜ-s lepingu alusel. Enne praegust vangistust isik ei töötanud ega olnud ka töötuna või tööotsijana arvel. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isik töövõimeline istuvas asendis. Töövõime ulatuse kohta enne vangistust andmed puuduvad. Eesti Töötukassa 26.08.2021 otsusega on Meelis Kasel tuvastatud osaline töövõime kuni 17.10.
7. Seega on isikul vabanemisel võimalik taotleda töövõimetoetust. Varasemate vangistuste ajal on isik töötanud Tartu Vanglas majandustöödel 24.08.-24.11.2010 ja 01.02.28.12.2011 ning lepingulisel tööl abitöölisena AS Eesti Vanglatööstus territooriumil 08.12.2010-25.01.
8. Viimane kuritegu on narkootikumide vahendamine, mille eest isiku sõnade järgi ta raha ei saanud, vaid andis lihtsalt sõpradele. Samas on kohtuotsuses ära toodud, et tegeles narkootiliste ainete müügiga, eeldatavalt siis sai ka tulu. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on Meelis Kasele garanteerinud töökoha G OÜ, mille töödejuhataja G. K. sõnul on Meelis Kase nende poolt hinnatud töötaja ja nad on valmis teda tööle võtma võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral. Juhul, kui Meelis Kase võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral siiski töökohta ei oma, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol (tööpakkumiste kuulutused, nõustamine, loengud, haigekassa jmt). Meelis Kase lähivõrgustikku kuuluvad ema L. K. ja täisealine tütar M. K. esimesest abielust. Enda sõnul on suhted tütrega säilinud, kuigi ei ole tütart alates
9. eluaastast kasvatanud. Xxxx.a abiellus Meelis Kase E. O., praeguseks on abielu lahutatud ja suhted katkenud. Arvestades isiku sooritatud kuritegusid ja nende laadi, võib öelda, et isik on pikka aega viljelenud riskivat ja hoolimatut elustiili. Samuti arvestades seda, et isik on enamuse oma täiskasvanueast veetnud vanglas, on tema kontaktid seaduskuulekate inimestega (v.a pere) olnud minimaalsed. Varasemalt on Meelis Kase vangistuses olles kirja teel suhelnud palju teiste kinnipeetavatega väljaspool oma eluosakonda ja Viru Vanglat, praeguseks on selline suhtlus lõppenud. Kuriteod on suures osas toime pandud grupis, kuid isik ise ennast mõjutatavaks ei pea. Suhted emaga on väga head, suhtleb ka vanglas olles. Tütrega suhtleb harva.
10. aasta II kvartalis on läbi viidud vestlused riskeeriva ja hoolimatu elustiili mõjust. Vestluste tulemusena on isik valmis tegema korrektiive oma varasemas elustiilis, kuna on aru saanud, mida on kaotanud vanglas viibimisega. Isik tunnistab, et nooruses on liigtarvitanud alkoholi (1987-1996) ja et alkoholijoobes võis kergesti muutuda agressiivseks. Sellele viitavad ka rasked isikuvastased kuriteod, mis on toime pandud alkoholijoobes ja ühise alkoholi tarvitamise käigus. Eelnevate vangistuste ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu. Ka praeguse vangistuse ajal on isik
11. aasta IV kvartalis läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja 16.11.2021 programmi jätkutegevused. Seoses alkoholi tarvitamisega ei ole isikul diagnoositud sõltuvust. Siiski ei ole välistatud uue kuriteo risk ja ohtlikkus, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. 2018.a ja 2019.a koostatud riskihindamiste kohaselt isiku sõnul on ta ühel korral tarvitanud amfetamiini ja ühel korral kanepit, sõltuvust ei tunnista. Samade riskihindamiste koostamise raames on ka väitnud, et tarvitas ka ise narkootikume (amfetamiin), väidetavalt omandas enda tarbeks ja jagas tasuta tuttavatele. Seega on Meelis Kase ühe riskihindamise koostamise jooksul andnud vastukäivaid ütlusi. 29.05.2020 vestlusel on põhinarkootikumina välja toonud amfetamiini, proovinud on ka kanepit paar korda, ühe korra heroiini ja ühe korra "valget hiinlast". Tarvitas esimest korda
12. aastal Ämari vanglas amfetamiini (oma sõnul ta ei teadnud tookord, mida tarvitab, kaasvang pakkus), pärast seda tarvitas uuesti
13. aasta lõpus amfetamiini, kuna sai teada, et peab taas vanglasse minema ja edasi tarvitas regulaarselt ca 1-2 korda nädalas, nii sissehingamise, söömise kui ka süstimise teel. Viimati tarvitas oma sõnul aastavahetusel 2016/
14. Meelis Kase on korduvalt karistatud narkootikumide käitlemise eest. Kaks viimast 4 kuritegu on sarnased - narkootikumide vahendamine ja omamine. Isiku sõnul soovib ta narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Hetkel ei ole ta pikemat aega narkootikume tarvitanud, kuna viibib vanglas. Oma sõnul ei kavatse ka edaspidi enam narkootikume tarvitada. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul diagnoositud sõltuvust.
15. või
16. aastal sai isik jalavigastuse, mille tulemusena liikumisprobleemid praeguseni. Viru Vangla meditsiiniosakonna hinnangul (15.03.2018) on isik töövõimeline, istuvas asendis, alajäseme vigastuste jääknähud. Kinnipeetaval on olemas realistlikud pikaajalised eesmärgid, kuid nende täitmine sõltub juba temast endast. Isik on motiveeritud käituma seaduskuulekalt, kuid varasemat elukäiku arvestades ei tule oma probleemide seaduskuuleka lahendamisega toime. Vanglas käitumisprobleeme ei ole.
17. aastal on isik läbinud vestluse konfliktide lahendamise võimalustest, vastutustunde tõstmisest ja ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kõik karistused on olnud pikaajalised, alates
18. aastast on vabaduses viibinud kokku umbes 7 aastat. Isiku sõnul on ta praeguse vangistuse ajal muutnud suhtumist ellu ja väärtushinnangutesse, soovib elada stabiilset ja seaduskuulekat elu. Isik soovib vabaduses hakkama saada, kuid satub alati vanglasse tagasi. On viibinud ühel korral kriminaalhooldusel (2011-2013). Praeguse vangistuse ajal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, suhtleb ametnikega viisakalt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Eeltoodule tuginedes ei toeta Viru Vangla Meelis Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Meelis Kase tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.01.
19. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,8 sätestatud kohustusi.

Meelis Kase kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on garanteeritud töökoht olemas. Kuna tal on istuvas asendis ainult võimalik tööd teha ja tegemist on lammutusfirmaga, kus töölisi viiakse erinevatele objektidele, siis tal on töödejuhatajaga räägitud, et kuna tal on juhiload, et siis töötada tööliste vedajana. Ta on teinud selle tööandjaga koostööd, aga lihtsalt eraviisiliselt, mitte seoses lammutamisega. Tal on osaline töövõime 1988. aastast vanglas saadud vigastuse tõttu – automaadi kuulist tabamus. Liikuda ta saab. Tal ei ole nii, et ta väga lonkaks, vaid pigem on see vanusega tekkinud, et mõnikord jalg lihtsalt sureb ära ja sellepärast on tal igaks juhuks tugikepp, mille peale toetada. Muidu ta kõnnib täiesti normaalselt. Tütrega suhtleb ta väga, väga harva. Tal on 2 lapselast ka juba ja ta telefonis kuuleb pigem nende lalinat, kui tütrega räägib. Tütar on pahane, et ta ei ole kasvatanud teda. Tütar oli 1-aastane, kui ta kinni kukkus, tuli vanglast välja, kui tütar oli 18-aastane. Siis vahepeal käis tütar Eestist ära, ta jõudis jälle kinni kukkuda ja nüüd, kui ta seekord kinni kukkus, siis tütar on solvunud. Õigustatult ka, et tal pole olnud isa, kellega tal oleks kasvõi võimalik rääkida. Tal on 1 laps ja 2 lapselast (xxxx ja xxxx). Eks kõik tahavad siit vanglast välja saada, aga ta tahab ema pärast, kes on haige, vana ja tal lähevad asjad juba meelest ära. Ta kardab ema pärast. Sellepärast ta läheb ka ema juurde elama. Ema korteris, isegi kui ta tahaks millegagi tegeleda, siis see oleks võimatu. Tal ei ole ka plaanis millegi kriminaalsega tegeleda. Alkoholi ta ei ole 20 aastat joonud, just tänu sellele, et ta viimane karistus oli 19 aastat. Ta sai aru, et see ei ole tema teema, et ainult kinni toob see teda. Ja nüüd ta sai aru, et narkootikumid on samasugused asjad, mis toovad vangimajja. Ta 5 suudab nende tarvitamisest hoiduda. Talle on öelnud arstid, et ta ei ole sõltlane. Ta ei värise hommikul, et nüüd ta ei saanud doosi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Meelis Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Meelis Kase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Meelis Kase ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Meelis Kase kannab liitkaristust esimese astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku, mistõttu on täidetud

§ 76

lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Veel enam, Kohtute Infosüsteemist ja karistusregistrist nähtub, et Viru Maakohtu 14.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8447 tunnistati Meelis Kase süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega, millest pöörati kohesele täitmisele 1 aasta vangistust ja ülejäänud 2 aasta pikkuse vangistuse kandmisest vabastati Meelis Kase tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.05.2015.

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Meelis Kase Viru Maakohtu 03.04.2018 otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-17-6749 toime 01.07.2016-26.01.

1. Seega jätkas ta narkootiliste ainete käitlemist juba paar kuud pärast vangistusest vabanemist ning eelmise kohtuotsuse järgi määratud katseajal, millest võib järeldada, et varasem narkootikumide käitlemise eest ärakantud 1 aasta pikkune vangistus ning ka kehtiv katseaeg ei avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju. Kohus möönab, et Meelis Kase käitumises käesoleva vangistuse jooksul on mitmeid teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle jätkutegevused, samuti sotsiaalprogrammi Õige hetk. Lisaks on kinnipeetavaga läbi viidud vestlused agressiivsest käitumisest, konfliktide lahendamise võimalustest, vastutustunde tõstmisest oma tegude eest, ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja normidest ning riskeerivast eluviisist ja selle tagajärgedest isiku elule. Alates 05.03.2020 on Meelis Kase määratud tööle koristajana, töötamisest ta keeldunud ei ole. Eeltoodu viitab sellele, et isik on käesoleva vangistuse jooksul teinud jõupingutusi selleks, et oma seniseid käitumisviise muuta ning leida probleemidele õiguskuulekaid lahendusi. 6 Samas ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et materjalidest nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on talle määratud 21.10.2021 seoses teise kinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega. Seega on kinnipeetaval täitmata üks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kuhu ta asuks elama koos emaga, kes on valmis teda vabanemisel igakülgselt toetama. Töökoha on isikule garanteerinud G OÜ. Kuid arvestades, et isik on alates
2. eluaastast enamasti viibinud kinnipidamisasutustes, mistõttu puudub isikul pikemaajaline ametliku töö kogemus ning on alust arvata, et narkokuriteod on isik toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, säilib kohtu hinnangul risk, et legaalse sissetuleku puudumise või vähesuse korral, võib isik jätkata narkootikumide käitlemist materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel võivad mõjutada ka tasumata nõuded, mida vangla andmetel 03.05.2022 seisuga on 1817,81 eurot. Uue narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise riski suurendab kohtu hinnangul ka see, et isik tarvitas ka ise narkootikume. Arvestades, et isik on enamuse oma täiskasvanueast viibinud vanglas, on tema kontaktid seaduskuulekate inimestega olnud minimaalsed. Kriminaalse taustaga suhtlusringkonnale viitab ka kuriteo toimepanemine grupis. Seega säilib oht, et kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemise jätkamisel vabaduses võib kinnipeetav olla nende poolt mõjutatav. Hinnates kõiki

§ 76

lõikes 4 nimetatud asjaolusid kogumis ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku, puudub kohtul käesoleval ajal kinnipeetava Meelis Kase suhtes veendumus, et ta on võimeline vabaduses oma elu õiguskuulekalt jätkama. Kuigi isik on seadnud eesmärgiks tööle asumise ja oma eaka ema aitamise, on tal varasemat elukäiku arvestades vähe kogemusi, millele nende eesmärkide teostamisel tugineda ning arvestades kehtivat distsiplinaarkaristust kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest, tekib kohtul paratamatult kahtlus, et isiku eesmärgid õiguskuulekaks eluks on vaid paljasõnalised. Seega, kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud Meelis Kase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 22.06.2022 kohtumäärus 1-17-6749 jõustus
2. augustil 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent