Obsah (14)

§ 33§ 150§ 1§ 171§ 29§ 170§ 31§ 2§ 22§ 56§ 86§ 34§ 15§ 35

Tsiviilasi nr 2-22-8487 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2022. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-

§ 33lg-d 1, 2, 3).

Teate avaldamise tähtaeg on kolm kuud.

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 1
3. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Võlgnik Vxxxx Kxxx esitas 06.06.2022. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnevused tekkinud viimase 3 aasta jooksul. Jooksvate kulude katteks on võetud kiirlaenude kuumaksed hakkasid ületama sissetulekuid ning võlgnevused hakkasid kuhjuma. Võlgnik on võlgade likvideerimiseks käinud palgatööl ning avalduse esitamise seisuga töötab AS-is Exxxx Viljandi. Muu tulutoov tegevus ja arvestatav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgnikul puudub. Võlgnik on otsinud võiimalusi olukorra parandamiseks, kuid valikud ja otsused on osutunud ebaõigeteks. Võlgnikul on teadaolevaid nõudeid (koos intresside ja viivistega) mitte vähem kui 39 415,45 eurot. Seega on tegemist võlgniku püsiva maksejõuetusega

§ 1tähenduses.

Kohus jättis 05.07.

1. a määrusega Vxxxx Kxxxxx avalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus määras, et Vxxxx Kxxxxxx tuleb täiendavalt esitada andmed oma hariduse, varasema töötamise kohta, ülalpeetavate ja perekonnaliikmete kohta, sissetulekute ja väljaminekute kohta, samuti esitada summa, milline jääb igakuiselt võlgnevuste tasumiseks ja ka võlgniku põhistus tema maksejõuetuse kohta. Võlgnik esitas 15.07.
2. a kohtule täiendavad andmed. Esitatu kohaselt on võlgnik varasemalt töötanud kuller-autojuhina ning tõstukijuhina. Võlgnikul on üks ülalpeetav (sünd.
3. a.). Vxxxx Kxxxxxxigakuine sissetulek on 900 eurot. Toetusi ei saa. Siiani on võlgnik suutnud tasuda kehtivaid järelmakse ning laenusid, samuti krediitkaardimakseid. Mõni kuu ei ole kõik arveid õnnestunud asuda. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees järgmised: • • • • Holm Bank AS ees 810,60 eurot (igakuine kuumakse 38,60 eurot); Inbank Finance AS ees võlgnevus 272,80 eurot (igakuine kuumakse 12,40 eurot) ning võlgnevus 275,40 eurot (igakuine kuumakse 30,60 eurot); Coop Pank AS ees võlgnevus 785,90 eurot (igakuine kuumakse 97,36 eurot); Elisa AS kuumaks 39 eurot. Võlgniku igakuine kulu on järgmine: sõidukulu tööl käimiseks 160-200 eurot, kulu eluasemele 150-200 eurot. Ülejäänud raha kulub söögile, riietele, remondile jms. Kohtutäitur Oksana Kutšmei juures on menetluses 9 täiteasja (39 415,45 eurot). Võlgniku arvelduskonto on arestitud ning igakuiselt jääb kasutada maksimaalselt 872 eurot. Eraldi pole võlgnevusi olnud võimalik tasuda alates 25.03.
4. a. Võlgnevused hakkasid tekkima enam kui 8 aastat tagasi. Töötasust alati ei piisanud ning nii sai võetud esimesed kiirlaenud. Ühel hetkel olid kuutasud ja intressid suuremad kui töötasu. Eelmisel töökohal sõltus töötasu suurus kauba kogusest. Lisasissetuleku teenimise võimalusi ei 2 ole leidnud. Kinnisvara ei oma. Muud esemed, mida oleks võimalik müüa, on järelmaksu peal ja nende ligikaudne väärtus on 1000 eurot. Enne võlgade kuhjumisi võttis võlgnik maksepuhkuseid, kuid maksekokkuleppeid ei õnnestunud siiski täita. Hetkel toimub võlgade tasumine üksnes läbi kohtutäituri. Võlausaldajad on pakkunud kokkuleppeid, kuid pakutavad summad on olnud liiga suured, et neid mõistliku aja jooksul tasuda. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik töötab AS-s Exxxx Viljandi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik VxxxxxKxxxx on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Vxxxx Kxxxxx pankrot füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kuni
5. aasta
6. juunini kehtinud

§ 171lg 1 1 alusel.

Võlgnikul on kohustusi avalduse kohaselt vähemalt 39 415,45 eurot. Kohustused tõenäoliselt suurenevad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavate viiviste arvelt. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 0 eurot, töötasu 900 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei kata võlgniku sissetulek tema kohustusi. Võlgnikul on ülalpidamisel 1 alaealine laps.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 171

lg 11 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lg-tes 1, 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg-s 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning andis kohtule

§ 170

lg 2 sätestatud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku sissetulekuna.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

eesmärgiks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul kergekäeliselt ja mõtlematult laenude võtmine jooksvate vajaduste katteks hindamata piisavalt enda majanduslikku võimekust kohustusi täita. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross vastab

§ 56

nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

Kuivõrd võlgnik taotleb pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele.

Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele.

Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga. 3 Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tuleb pankrot koheselt välja kuulutada

§ 15

lg 2 kohaselt, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole mõistlik teha täiendavaid kulutusi selle asjaolu kindlakstegemiseks, samuti on võlgniku kohustused nähtavad kohtule esitatud dokumentidest. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4