) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesolev tsiviilasi läbi vaadata hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses esitatud avaldusest loobumise avaldusega. Avaldaja palub tagastada seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Arvestades asjaolu, et avaldaja on loobunud avaldusest, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot, avaldajale tagastada. Juhindudes
ning kooskõlas
§-ga 168 lg 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna avaldusest loobumise avaldusest nähtub, et puudutatud isik on avaldajale viimase kantud menetluskulud tasunud, loeb kohus käesolevalt menetluskulud tasutuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.