← Eesti

1-20-5032/38

1-20-5032 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-5032 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk In

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Pavel Aljabjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata OÜ-le Viira & Partnerid Advokaadibüroo Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Pavel Aljabjevile osutatud riigi õigusabi eest 141,60 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Pavel Aljabjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 135,60 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 22,60 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 6 eurot riigi kanda. 1

(6)1-20-5032 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700024679 ning selgitus „Pavel Aljabjev, 1-20-5032, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Pavel Aljabjevile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Maakohtu 16.07.
  2. a otsusega nr 1-20-5032 tunnistati Pavel Aljabjev kokkuleppemenetluse korras kiirmenetluse sätete järgi süüdi KarS § 201 lg 2 p-i 1 järgi ning teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.03.
  3. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 6 kuud vangistust) võrra ning mõisteti P. Aljabjevile liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 660 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati P. Aljabjevi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2, 21, 8 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 01.08.
  5. Viru Maakohtu 31.05.
  6. a määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus P. Aljabjevile Viru Maakohtu 16.07.2020 otsusega mõistetud 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 alusel loeti kantuks P. Aljabjevi poolt tehtud üldkasulik töö 193,5 tunni ulatuses (6 kuud ja 14 päeva vangistust), ärakandmisele kuulus 1 aasta, 3 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 414lg-te 1, 2 alusel oli P.

Aljabjev kohustatud ilmuma maakohtu kirjalikus teatises märgitud ajaks karistust kandma ning vangistusaja alguseks loeti P. Aljabjevi vanglasse saabumise aeg. Määrus jõustus 16.06.

  2. Viru Maakohtu 06.09.
  3. a teatisega kohustati P. Aljabjevi ilmuma hiljemalt 27.09.2021 Viru Vanglasse kohtulahendi täitmisele. Viru Maakohtu 29.10.
  4. a määrusega kuulutati P. Aljabjev tagaotsitavaks. Viru Vangla 08.11.
  5. a teate kohaselt peeti P. Aljabjev kinni Viru Maakohtu 31.05.
  6. a kohtumääruse täitmiseks ja toimetati 05.11.2021 Viru Vanglasse karistust kandma. 2

(6)1-20-5032
  1. Viru Vangla esitas 27.06.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Aljabjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  2. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, P. Aljabjevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  3. Kinnipeetav P. Aljabjev kinnitas 08.07.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et kannab karistust politseiametniku ründamise eest ning selle eest, et leidis tänavalt telefoni ning viis selle pandimajja. Ta sai hiljem politseilt teada, et asjad väärtusega 200 eurot tuleb viia politseisse. Saadud raha eest ostis ta süüa ning emale ravimeid. Vabaduses on ta mitteametlikult töötanud 2018-2019 aastal Kohtla-Järvel ehitusettevõttes. Pärast seda on ta olnud Töötukassas arvel, kuid teda ei ole tööle võetud, sest tal ei ole täisharidust. Pärast vabanemist soovib minna Soome ehitusalasele tööle. P. Aljabjev sai vabaduses sotsiaalabi ning teda toetas materiaalselt ema, mis oli tema jaoks piisav. Ta saab narkootikumide sõltuvuse raviks metadooni, mille annust on nüüdseks 45-lt ühikult 22-23 ühikule vähendatud ning vabanemisel plaanib minna rehabilitatsioonikeskusesse. Ta ei keeldunud vanglas sotsiaalprogrammist, vaid palus individuaalset programmi.
  4. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada P. Aljabjev vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kohustada teda osalema sõltuvusravil. Kaitsja tõi välja, et P. Aljabjev ei saanud aru, et leitud telefoni tagastamata jätmine on kuritegu ning ta ei soovinud vanglas distsiplinaarrikkumist toime panna ning rikkumine ei olnud piisavalt ränk, et see mõjutaks ta ennetähtaegset vabastamist. P. Aljabjevil on vabanemisel töö- ja elukoht ning teda toetab materiaalselt ema. P. Aljabjev on küll katseajal rikkumisi toime pannud, kuid ühel korral on katseaeg ka positiivselt kulgenud, mistõttu ei saa üheselt väita, et P. Aljabjev ei ole võimeline katseaega läbima. Põhiküsimus taandub P. Aljabjevi narkootikumide sõltuvusele, mida ravitakse. P. Aljabjev on sõltuvusest teadlik ning on nõus vabanemisel minema sõltuvusravile. Ta kannab karistust teise astme kuriteo eest ning raskeid kuritegusid ta viimasel ajal toime pannud ei ole, mistõttu ei ole ta ühiskonnale ohtlik. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil P. Aljabjevi ning tema kaitsja, on seisukohal, et P. Aljabjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  6. Formaalsed eeldused P. Aljabjevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on KarS § 76 lg 1 p-i 2 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus 3
(6)1-20-5032 arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Positiivselt iseloomustab P. Aljabjevit töötamine talle määratud koristaja töökohal ning osalemine riigikeele A1 tasemeõppes. Tal on vabanemisjärgne elukoht aadressil xxx, Narva ning toetav suhtlusringkond – talle on vabanemisel toeks ema, ta suhtleb paari sõbraga ning isaga, kes elab Venemaal.
  3. P. Aljabjevil on üks distsiplinaarrikkumine. Viru Vangla 13.05.2022 käskkirja nr 6 3/407-1 järgi rikkus kinnipeetav Viru Vangla kodukorra p-i 1.12.5, mille järgi on kinnipeetaval keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. P. Aljabjev selgitas kohtuistungil, et käis 16.04.2022 kaheksas erinevas kambris, sest otsis kaaskinnipeetavat, kes oli kõnejärjekorras pärast teda ning kelle ta pidi helistama kutsuma. Arvestades rikkumise raskust ning asjaolu, et tegemist oli esmakordse rikkumisega, määrati kinnipeetavale teo eest karistuseks leebeim karistuse liik ehk noomitus. Kohus nõustub kaitsjaga ning arvestab rikkumise väheolulisust ega omista sellele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suurt kaalu.
  4. Kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vabastamise otsustamisel. Seejuures ei saa ka viimase aja Riigikohtu praktikast tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul enne tähtaega tingimisi vabastada. Kohus peab isiku korrektset käitumist vanglas tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks, kuid olulised on ka isiku eelnev elukäik ja tingimused, mis ootavad teda vabanemisel. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saabki prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  5. Praegusel aja tekitavad kahtlusi P. Aljabjevi õiguskuulekas käitumises eelkõige kuriteo toimepanemine katseajal, sõltuvus narkootikumidest ning puudulikud majandusliku toimetuleku oskused.
  6. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel esmalt kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav selgitas, et sai vabaduses rahaliselt hakkama, sest sai sotsiaaltoetuseid ning teda abistas toimetulekuga ema. Kohus aga märgib, et P. Aljabjev kannab karistust varavastase süüteo toimepanemise eest ning ta ise selgitas kohtuistungil, et ostis süüteo toimepanemise tulemusel saadud raha eest süüa ning emale ravimeid, sest oli kuu lõpp ning tal sai raha otsa. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt minna tööle Soome ehitusele, kuid antud juhul on tegemist endise kambrikaaslase lubadusega ta ettevõttesse tööle saada, mitte aga kindla garantiiga töökoha olemasolu kohta vabaduses. 4
(6)1-20-5032 K-Raha andmetel on P. Aljabjevil võlgnevusi 7746,35 eurot. Ametlikult on ta töötanud kuu aega ettevõttes xxx OÜ ning kohtuistungil tõi kinnipeetav välja, et on viimati töötanud 20182019 mitteametlikult ehitusel. Arvestades P. Aljabjevi rahalisi kohustusi, vähest töökogemust ning garanteeritud töökoha puudumist, säilib kohtu hinnangul oht, et P. Aljabjev võib hõlptulu saamiseks toime panna uusi varavastaseid kuritegusid.
  1. Seda ohtu suurendab veelgi P. Aljabjevil diagnoositud narkosõltuvus, kuivõrd eesmärk saada rahalisi vahendeid narkootikumide ostmiseks suurendab märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kohus peab küll väga positiivseks, et P. Aljabjev teadvustab sõltuvust narkootikumidest, saab vangistuses metadooniravi ning on avaldanud nõusolekut minna vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Siiski sai P. Aljabjev ravi ka enne vangistust, kuid vanglasse saabudes tuvastati, et P. Aljabjev on lisaks metadoonile tarvitanud amfetamiini ning LSD-d. Seega ainuüksi ravi ei garanteeri veel vabaduses narkootikumidest hoidumist. Kuna vanglas on sõltuvusainete tarvitamine takistatud, siis asjaolust, et P. Aljabjev ei ole vangistuses viibimisest tulenevalt 8 kuud narkootilisi aineid tarvitanud, ei saa teha tõsikindlat järeldust tema motivatsiooni kohta hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest ka vabaduses. Just narkosõltuvuse puhul on suur oht, et narkootikumide vabalt kättesaadavuse tingimustes ei suuda inimene teha enda jaoks tervislikumat valikut ja langeb taas samasse käitumismustrisse.
  2. Kuigi P. Aljabjev märkis kohtuistungil, et plaanib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse, siis ei ole kohus veendunud, et P. Aljabjevil on tõsimeeli motivatsioon ja võime statsionaarne rehabilitatsiooniteenus läbida. Seda eelkõige põhjusel, et iseloomustusest nähtuvalt on P. Aljabjev narkootikume tarvitanud juba alates 2002 aastast. Nimelt aastatel 2002-2015 tarvitas ta enda sõnul amfetamiini 4 korda päevas. Ka vanglasse saabumisel 05.11.2021 tuvastati tal muuhulgas amfetamiini tarvitamine. Iseloomustuse kohaselt on P. Aljabjev ise avaldanud, et tarvitas amfetamiini 1-2 korda kuus. Seega on P. Aljabjev juba pikka aega olnud teadlik oma sõltuvusprobleemist, kuid vabaduses viibides ta rehabilitatsioonikeskusesse vabatahtlikult pöördunud ei ole. P. Aljabjev ei osalenud vanglas ka sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis. Iseenesest on vangla kinnitanud, et P. Aljabjev on kinnine, uje ja endassetõmbunud, mistõttu on mõistetav, et tal võib olla raskem grupinõustamisel osaleda. Samas on vangla iseloomustuses ka märgitud, et P. Aljabjev oli sõnades motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis, kuid programmi alguses keeldus seal osalemast. Seetõttu ei veena kohut ka P. Aljabjevi praegune sõnaline motivatsioon minna rehabilitatsioonikeksusesse selles, et ta ka tegelikult rehabilitatsioonikeskusesse läheb või sinna jääb. Olukorras, kus isikul puudub sisemine motivatsioon rehabilitatsiooniprogrammi läbimiseks, ei oleks ka tema kohustamine selleks pikemas perspektiivis tulemuslik.
  3. Narkootikumide tarvitamise riski ja sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Viru Maakohtu 26.03.
  4. a otsusega jäeti P. Aljabjevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui P. Aljabjev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema 26.03.
  5. Uue kuriteo pani P. Aljabjev toime 08.06.2020, s.o katseajal. Ka uue kuriteo eest mõistetud karistust võimaldati P. Abjajevil kanda vabaduses asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd tehes. Viru Maakohtu 31.05.
  6. a määrusega pöörati aga P. Aljabjevile mõistetud vangistus täitmisele, sest ta rikkus talle pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning hoidis üldkasulikust tööst kõrvale. Uue kuriteo toimepanemine katseajal ning üldkasuliku töö nõuete rikkumine tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses ega anna kohtule 5
(6)1-20-5032 vaieldamatult alust järeldada, et P. Aljabjev on nüüdseks oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kaitsja viitas küll vangla iseloomustuses kajastatule, et ühel korral kulges P. Aljabjevi katseaeg positiivselt, kuid kohus peab kaalukamaks seda, et nii viimati määratud katseaeg kui ka üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud käitumiskontroll ebaõnnestusid. Kuna P. Aljabjev on oma varasema käitumisega näidanud, et ka vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel ei ole ta suuteline käitumiskontrolli nõudeid täitma, siis on kohtul alust kahelda, et praegusel juhul samas olukorras viibides suudaks P. Aljabjev kõiki temale ennetähtaegsel vabastamisel määratavaid kohustusi täita.
  1. Kokkuvõtvalt olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  2. P. Aljabjevi kaitsja Margus Viira esitas 08.07.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 75 minutit ning istungil osalemiseks 55 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 141,60 eurot.

§ 180lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu P.

Aljabjevilt väljamõistmisele.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus kaitsjatasu 6 eurot riigi kanda, kuivõrd kohtuistung hilines süüdimõistetust olenematutel asjaoludel 5 minutit.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates P. Aljabjevi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 7746,35 euro suurune võlgnevus ning ta töötab vangistuses koristajana – määrab kohus, et P. Aljabjev peab kaitsjatasu, s.o 135,60 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 22,60 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on P. Aljabjevil võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.