1-15-4931/123

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4931 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksei Makarovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu ALEKSEI MAKAROV, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 08.01.2015 ja lõpp 31.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.07.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Makarovi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aleksei Makarovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 27.06.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Makarovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 1 2 Aleksei Makarov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis Aleksei Makarovile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 08.01.
3. Viru Vangla on esitatud materjalides eksitavalt märkinud, et arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Aleksei Makarovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise osas ei ole Viru Vangla oma seisukohta avaldanud. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta ei tea, kuhu ta vabanedes elama läheb, kuid oli kindel, et xxxx kindlasti mitte. Arvas, et sõidab ära välismaale, kõige tõenäolisemalt xxxx, xxxx ei ole tal kedagi ning abikaasast lahutab. Prokurör on seisukohal, et kuna Aleksei Makarovil puudub elukoht, siis ei ole võimalik tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Aleksei Makarovi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Aleksei Makarovi puhul on KarS § 871 lg 1 kohaldamise formaalsed eeldused täidetud: Aleksei Makarov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud karistust 4 aastat vangistust, mida kohus KrMS § 238 alusel vähendas 1/3 võrra (ärakandmisele kuulub 2 aastat 8 kuud vangistust); ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 31.08.2017, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses; Aleksei Makarovit on ka enne käesoleva karistuse aluseks olnud kuriteo toimepanemist karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (Viru Maakohtu 21.03.2011 otsus kriminaalasjas 1-09-7852). 2 3 Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus süüdimõistetu isikut, tema võimalusi vabanemisel ning käitumist karistuse kandmise ajal. Vangla informatsiooni kohaselt on Aleksei Makarovit kriminaalkorras karistatud 11 korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda, seega ei ole tema näol tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, samuti puudub eriala, haridus- ja töökogemus on vähene. Enne vangistust oli töötuna arvel, sai töövõimetuspensioni ja peamise sissetuleku moodustas eelduslikult kuritegelikul teel saadud tulu. Positiivses suunas toetav sotsiaalvõrgustik puudub, vanemad on surnud, abikaasaga on suhted katkenud. Arvestades isiku korduvkaristatust moodustavad kinnipeetava suhtlusringkonna ilmselgelt kriminaalse taustaga isikud, kriminaalkorras karistatud on ka tema vend. Isik ise ennast mõjutatavaks ei pea, kuid grupiviisilised kuriteod viitavad siiski vastupidisele. Aleksei Makarovil on diagnoositud narkosõltuvus. Oli suunatud Jõhvi ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kust ta põgenes, kuna talle ei meeldinud sealne töökorraldus. Isik tabati alles kahe kuu pärast, ravi ei jätkanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kõrge enesehinnang, probleeme lahendab kriminaalsel teel, tegutseb impulsiivselt ning alkoholijoobes olles võib muutuda agressiivseks. Kannatanute tunnetest aru ei saa. Süüdistab oma probleemides riiki, kes ei taga talle töökohta ja normaalset sissetulekut. Sellest, et enda heaolu nimel peab ka ise pingutama, aru ei saa. Kriminaalhoolduse alla on Aleksei Makarovit määratud korduvalt, kuid katseajal on ta pannud toime uued kuriteod ning on rikkunud kontrollnõudeid. Positiivseks loeb kohus seda, et Aleksei Makarov on vangistuse jooksul osalenud tööhõives ning ka käesoleval ajal töötab vanglas köögitöölisena. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid vangla hinnangul ei ole kinnipeetav endas kindel, et ta suudab järgida kainet eluviisi. Samas ei saa jätta märkimata, et Aleksei Makarovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Aleksei Makarovi puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 80 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 47%. Kohtu hinnangul on tegemist keskmisest oluliselt kõrgemate retsidiivsusnäitajatega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksei Makarovi puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema isikust, majanduslikust olukorrast, sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Aleksei Makarov vajaks siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vabanemisjärgselt puudub Aleksei Makarovil aga elukoht. Vanglast esitatud materjalides on märgitud, et isikul on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna saamiseks ning esialgselt on võimalik ööbida varjupaigas. Kohus on seisukohal, et varjupaigas ööbimise võimalus ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. 3 4 Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksei Makarovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4