Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-15-4931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4931 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista A.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 182,64 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. A.A tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700057899 ning selgitus: „A.A , 1-15-4931, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.A (endine Aleksei Lebedev) kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-4931 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.08-28.08.2014, 03.06-04.06.2014, 23.06-25.06.2014, s.o 7 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks loeti 08.01.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuriteod on pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on isik toime pannud vägivallakuriteo. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 2, arhiveeritud väärteokaristusi
2. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning alates 20.05.2016 osaleb tööhõives köögitöölisena. Ta on osalenud riigikeele B2-taseme õppes, kuid eksam jäi sooritamata ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx, kus elavad korteri omanik L G, isiku abikaasa A M ja abikaasa alaealine laps. Isik soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama xxxx, kus on hetkel vabu kohti. Isik on ka ise sinna helistanud ning huvi tundnud pakutava teenuse vastu. Kinnipeetav lõpetas Narva
3. Põhikoolis
4. klassi, jätkates õpinguid Narva Paju koolis, kust ta
5. aastal suunati Tapa Erikooli. Viljandi Vanglas lõpetas ta
6. klassi ning põhihariduse omandas Jõhvi Gümnaasiumis
7. aastal (vangistuse ajal). Erialane haridus isikul puudub. Riigikeele oskus on hinnatud B1-tasemele. Isik töötas ametlikult 4 kuud Põltsamaa Felix AS-is pakkijana. Mitteametlikult on ta töötanud territooriumi koristajana, aknapesijana ja haljastuses. Isikule oli määratud xxxx töövõimetus. Ta on olnud töötuna arvel. Kinnipeetav hindab oma majanduslikku olukorda heaks, väites, et kulutas nädalas kuni 7000 eurot ning ei pidanud piirama oma väljaminekuid. Kuna ta ei töötanud ning ametlikuks sissetulekuks oli ainult töövõimetuspension, näitab see, et kogu sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu. K- 3 raha andmeil on isikul seisuga 25.07.2016 tasumata nõudeid summas 4267,90 eurot, vabanemisfondis on 49,86 eurot. Isikul ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa ja tema alaealine laps. Vanemad on surnud. Vend, aga ka kinnipeetava abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on toime pandud enamus kuritegudest. Mõjutatavaks kinnipeetav ennast ei pea, kuid grupiviisilised kuriteod viitavad võimalikule mõjutatavusele. Kinnipeetaval ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Enda sõnul tarvitas ta alkoholi minimaalselt. Väärteokorras on teda ühel korral karistatud AS § 70 alusel. Isikul on diagnoositud narkosõltuvus. Ta hakkas amfetamiini tarvitama 11-aastaselt, hiljem lisandus heroiin, mida süstis. Periooditi tarvitas ta narkootikume iga päev. Peale viimast vangistust tarvitas isik amfetamiini umbes kord kuus. Sõltuvust kinnipeetav ei tunnista.
8. aastal suunati ta ravile Jõhvi ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Kuna talle sealne töökorraldus ei meeldinud, põgenes ta sealt ning ta tabati alles kahe kuu pärast. Ravi isik ei jätkanud. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge. Isik on toime pannud vägivallakuriteo, röövimise. Kinnipeetav tunnistab, et varasemalt võis ta alkoholijoobes olles muutuda agressiivseks. Isik tegutseb pigem impulsiivselt kui läbimõeldult. Probleemide äratundmis- ja lahendamisoskus on madal. Probleeme lahendab isik kriminaalsel teel, selle asemel, et leida pikaajalisi lahendusi. Kinnipeetav käitub intuitiivselt, tegude tagajärgedele ei mõtle, kannatanute tunnetest aru ei saa. Eesmärgid on seotud töökoha leidmise ja perekonnaga. Kinnipeetav väidab, et suhtub ametiisikutesse neutraalselt. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik väidab, et toetab ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid, kuid oma käitumisega seda väidet ei toeta. Isik süüdistab oma probleemides riiki, kes ei taga talle töökohta ja normaalset toimetulekut. Sellest, et oma heaolu nimel peab ise pingutama, isik aru ei saa. Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks annab isikule perekond. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, teeb vangla ettepaneku määrata A.A-le katseaeg kuni 31.08.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.08.
9. Käitumiskontrolli ajaks on 1 otstarbekas määrata A.A-le KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,5 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on A.A abielus, lapsi tal ei ole. A.A sõlmis oma abielu xxxx vanglas. Kinnipeetavat ootab vabaduses abikaasa A M ja abikaasa alaealine laps. A.A on vend E L. Kinnipeetava suhtlusringi moodustavad veel abikaasa vend V L ja ämm L G. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmed (abikaasa, vend ja abikaasa vend). Suhted lähedastega on rahuldavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb A.A regulaarselt oma lähedastega telefoni teel ning abikaasa on käinud ka lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Vestluses lähedastega ilmnes, et A.A on nende poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toetama. Kinnipeetava ämma L G sõnul olid A.A vabaduses probleemid narkootikumide tarvitamisega, narkootikume tarvitab ka tema tütar A M. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda sõltuvusravile xxxx (xxxx). Kriminaalhooldaja vestlusest xxxx sotsiaaltöötaja N T selgus, et keskuses on hetkel vabu kohti. Teada on, et xxxx on kinnine asutus, kus sõltuvusravil olijad viibivad ööpäevaringselt, vähemalt ühe aasta ning raviasutusest väljas ei käi. Kinnipeetava ämma L G sõnul on A.A peale rehabilitatsiooni võimalus elama 4 asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ämm, abikaasa koos alaealise lapsega ja abikaasa vend. Tegemist on 2-toalise korteriga. Kinnipeetava abikaasa on xxxx ning abikaasa vend tegevuseta. Kinnipeetava ämm L G on xxxx ning tal puuduvad rahalised vahendid A.A toetamiseks. Vabanemisjärgselt on A.A olemas sugulaste moraalne toetus. Korduvad süüteod viitavad A.A riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.A-le katseaeg kuni 31.08.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.08.
10. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.A-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,5 sätestatud kohustused. A.A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja minna sõltuvusravile xxxx. Ta on kindel, et suudab seal aasta kohal olla ega põgene sealt. Ta palub anda talle võimalus, lubades, et ei pane vabaduses toime kuritegusid ja käitub õiguskuulekalt. Kui
11. aastal ema suri ja isa hakkas jooma, hakkas tema tarvitama narkootikume. Ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. See programm oli tema jaoks vajalik, sest ta sai teada, kuidas tulevikus narkootikumidest hoiduda. Kinnipidamiskohas on võimalik käituda ka nii, et ei oleks distsiplinaarkaristusi. Temal on, sest ta suitsetab. Lähedastega suhtleb ta üsna tihti, telefoni teel peaaegu iga päev, aga nad käivad ka külas. Juhul kui kohus teda ei vabasta, püüab ta oma käitumist ikkagi parandada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa A.A (endine nimi Aleksei Lebedev) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla A.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Need ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. A.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Tal on kolmas reaalne vangistus. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Enne vangistust oli A.A probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 75% (kõrge risk) ja 40% (keskmine risk). A.A peetakse ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab 5 käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Antud juhul on toimepandud varavastaste kuritegude asjaolud kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Süüdimõistetu kannab vangistust vahetult pärast varasema KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmist (vabanes 19.03.2014) hulgaliste kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsuses on loetletud kokku 32 varguse episoodi lühikese aja jooksul, s.o ajavahemikul alates 03.05.2014 kuni 08.01.2015 vahistamiseni. Kuriteod pani ta toime grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole A.A puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Korduv karistatus ja kuritegude arvukus näitavad, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest A.A teinud ei ole. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole olnud võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur A.A vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et kaitsealuse vabastamise otsustamine on sisuliselt tema tuleviku perspektiivi hindamine. Selle perspektiivi hindamisel tuleb aluseks võtta kaitsealuse poolt esitatud seisukohti. Kaitsealune mõistab hukka oma varasema elukäigu. Ta on lubanud, et seadust ta rohkem ei riku. Kaitsealuse jutust ja materjalidest nähtub, et kogu tema varasemat elukäiku on kujundanud sõltuvus narkootikumidest. Kaitsealune on vastu võtnud kindla soovi vabaneda sellest sõltuvusest. Vangistusest enne tähtaega vabanemisel oleks tal võimalus minna sõltuvusravile ning ta ka kinnitas, et läbib selle ravi lõpuni. Sõltuvusest vabanemine on väga oluline tema tuleviku elukorraldusest lähtuvalt. Oluline on ka see, et tal on vabaduses toetav tugivõrgustik. Kui inimene vabaneb sõltuvusest, tal on olemas lähedased, kelle nimel ta elab, siis võib kindel olla, et ta leiab ka töö ja suudab korralikult käituda. Eeltoodut arvesse võttes palub kaitsja kohtul kaaluda kaitsealuse enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 21.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus – reaalne vangistus (4 aastat 3 kuud ja 28 päeva), sai A.A kantud 19.03.2014, kuid KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (31 episoodi), mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud juba 2014.a maikuust alates. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 31-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu 6 õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isikul on hulgaliselt tasumata nõudeid ning kuivõrd ta on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, puudub kohtul kindlus, et isik ei asu vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegelikule teele. Isikul puudub vabanemisel töökoht. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. A.A soovib vabanemise korral minna sõltuvusravile ja asuda elama xxxx, kuid 2005.a suunati ta ka sõltuvusravile analoogsesse asutusse Jõhvis, kust ta põgenes ja hiljem tabamisel ravi ei jätkanud. Kohtu hinnangul ei ole välistatud taolise olukorra kordumine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 75%, millise näol on tegemist kõrge riskiga, ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%, mis ei ole samuti madal risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 182, 64 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik