KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 14.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4931 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Kaitsja Argo Küünemäe (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu E.O , i.k. XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel : xxxx Karistuse kandmise algus 08.01.2015 ja lõpp 31.08.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.01.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista E.O-lt menetluskuluna riigituludesse 84,30 eurot kaitsetasu van deadvokaadi Argo Küünemäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700057899, selgitusse märkida: „1 -15-4931, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi test Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 84,30 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Argo Küünemäe poolt süüdimõistetu E.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile , E.O-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. E.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.09 .2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses ning viibitud mõistis aja E.O ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 08.01.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung E.O taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja selgitab, et kodus on väga tõsine olukord ning perekond vajab abi. Avaldab, et tahab olla koos lähedastega, kasvatada last, käia tööl ja peret pidada üleval. On arvamusel, et pidev narkootikumide tarvitaja ei ole, see diagnoos on jäänud eelmisest karistusest kirja ja tegelikult tal ei ole mingit sõltuvust. Elukutset ei ole, kuid vabanemisel on olemas töökoht ristiisa juures abitöölisena, aga garantiikirja pole. Kinnitab, et on teadlik, et peab vabanemisel kahe nädala jooksul töö leidma ja ei tohi tarvitada narkootikume ning peab alluma kontrollnõuetele. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja kuritegude arvukust, ei ole varasemad karistused E.O ile mõju avaldanud. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et E.O on ohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2 Kaitsja on seisukohal, et eeldused ning tingimused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole kõige soodsamad, kuid palub kohtul siiski kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalust, kuna isikul on olemas kindel elukoht, osaliselt töövõimetu elukaaslane ja ta on väljendanud soovi aidata oma peret . Elektrooniline järelevalve piirab isiku liikumist ning tagab kinnipeetava nähtavuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.O i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karista tud üheteistkümnel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, need on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde . Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osales vanglas riigikeele B2 taseme õppes, kuigi ei lõpetanud seda ning oli hõivatud majandustöödel. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses tema abikaasa ja abikaasa alaealine laps. Suhted lähedastega on head. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (abikaasa). Kuna eelnevalt on kuriteod toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isik ise ei pea ennast mõjutatavaks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga 3 samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ametlikult töötanud praktiliselt pole, sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu, mida isik hindab ise selliseks, et ta ei pidanud piirama oma väljaminekuid. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust ja seda olukorras, kus abikaasa on xxxx ulatuses töövõimetu ning kinnipeetavale endale on määratud xxxx ulatuses töövõimetus. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav al diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks. Isik ise narkosõltuvust ei tunnista. Isik on olnud suunatud ravile rehabilitatsioonikeskusesse, kuid põgenes sealt ning ei jätkanud ravi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 40%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonnas kõik, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kellel on vara. Oht on kõige tõenäolisem, ku i isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isiku sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel saadu , vabanedes aga algselt töövõimetuspension ja tal on tasumata hagisid umbes 6500 euro ulatuses. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav impulsiivselt, intuitiivselt, probleemide äratundmis- ja lahendamisoskus on madal, tegude tagajärgedele ei mõtle, kannatanute tunnetest aru ei saa, võib kasutada vägivalda ning ähvardada. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uued kuriteod, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole E.O-lemõju avaldanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et E.O puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik 4