4-22-1305/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Väärteoasja number 4-22-1305 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus rahatrahvi arestiga asendamise kohta Kirill Koroljovi (Koroljov; isikukood 38802182246) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus osaliselt, s.o asendusaresti kandmise aja osas.
7. Teha selles osas uus otsustus ning määrata, et Viru Maakohtul tuleb VTMS § 205 lg 2 alusel saata pärast väärteoasjas nr 4-22-1305 tehtud lõpplahendi jõustumist Kirill Koroljovile määrus, milles on märgitud, mis ajaks ja millisesse arestimajja peab ta aresti kandmiseks minema.
8. Muus osas jätta Viru Maakohtu
9. mai
10. a määrus muutmata.
11. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur karistas Kirill Koroljovi 09.11.
13. a otsusega väärteoasjas nr 2330,18,002945 LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, ja NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsus jõustus 28.11.
15. Viru Maakohus asendas 03.05.
16. a määrusega Kirill Koroljevile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 09.11.
17. a otsusega väärteoasjas nr 2330,18,002945 määratud rahatrahvi 640 eurot, s.o 160 trahviühikut, 16 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele koheselt pärast kohtuasjas nr 4-22-1304 asendusaresti ärakandmist. 1 2.
18. Maakohus tuvastas, et Kirill Koroljov ei ole 09.11.
19. a otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. 2.
20. Maakohus leidis, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Juhul, kui isik suundub tööle peale vabanemist, on tema võimalused osaleda üldkasuliku töö tegemises vähesed ja elukorraldus on oluliselt raskendatud. Põhjendatud on, et isik kannab asendusaresti vahetult pärast karistuse ärakandmist.
21. Kirill Koroljov esitas määruskaebuse, milles palub võimalust tasuda rahatrahv või asendada see üldkasuliku töö tundidega. Kohtu seisukoht üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas ei ole õige. Nagu ka väide, et vabanedes on elukorralduse ja töö tõttu üldkasulikus töös osalemise võimalused vähesed. Vabaduses on olemas kõik eeldused üldkasuliku töö tegemiseks. Samuti on talle tagatud töökoht. Ta on motiveeritud koheselt tasuma võlgnevused ühel või teisel moel. Maakohtu lahendi korral jääb riik oma rahast ilma. Milleks kohaldada aresti, kui see kummalegi poolele kasu ei too. Ta peab tööle asuma koheselt pärast vabanemist 13.06.
22. Arestipäevade kandmise korral võib ta aga oma töökohast ilma jääda – neid on ikkagi
23. Põhjus, miks rahatrahvid on maksmata, ei sõltu temast, kuna tasumise järjekorra määrab kohtutäitur. Vangistuse ajal on ta tasunud võlgnevusi u 5000 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Kirill Koroljov ei ole tasunud väärteoasjas nr 2330,18,002945 määratud rahatrahvi ning asendanud selle õigustatult arestiga.
25. Ringkonnakohus leiab, et Kirill Koroljovil on olnud piisavalt aega, et tasuda temale määratud rahatrahv. Senini ei ole ta seda vabatahtlikult teha suutnud ning ka täitemenetluse käigus ei ole nõuet rahuldatud. Kohtutäitur on hinnanud Kirill Koroljovi isikuks, kellel puudub vara, mille arvel rahatrahvi nõuet täita. Kuivõrd vabatahtlikult Kirill Koroljov rahatrahvi tasunud ei ole, puudub ringkonnakohtul usk, et rahatrahvi asendamata jätmise korral süüdlane seda teeks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et rahatrahvi tasumiseks on ajalised piirid: KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmise pööratud rahatrahvi sissenõue 4 aasta jooksu. Tähtaeg peatub võlgniku vangistuses või arestis viibimise ajaks. Samuti tuleb arvestada karistuse efektiivsusega - see ei saa jääda toimepandud teost ajaliselt väga kaugele. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Kirill Koroljovile ei ole põhjendatud anda jätkuvalt võimalust rahatrahvi tasumiseks.
26. Kirill Koroljov palub võimalust rahatrahvi asendamise korral arestiga, asendada viimane omakorda üldkasuliku töö tundidega. Põhiargumendiks on see, et vanglast vabanedes asub ta koheselt, s.o alates 13.06.2022, tööle mille võib aresti pärast kaotada. Ringkonnakohus nõustub, et töökoha olemasolu on oluline, kuid see ei tingi siiski aresti asendamist üldkasuliku tööga. See on kohtu kaalutlusõigus ning selline asendamine oleks põhjendatud vaid siis, kui Kirill Koroljov oleks selleks sobiv isik.
27. Kirill Koroljovi on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid sellest hoolimata on ta õigusvastast käitumist jätkanud. Seega on alust kahelda tema õiguskuulekuses, ka selles, et ta on piisavalt motiveeritud ja võimeline üldkasulikku tööd tegema. Seda kinnitab ka asjaolu, et varasemalt on ta kriminaalasjas nr 1-18-521 kandnud tingimisi vangistust, kuid rikkus katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Sealhulgas rikkus ta korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ning viimaks rikkus ka ravile allumise reegleid, 2 mistõttu ravi lõpetati. Kuigi kohus andis talle mitmeid võimalusi, määrates lisakohustusi, tingisid Kirill Koroljovi rikkumised karistuse täitmisele pööramise. Ka üldkasuliku töö tegemisel tuleb järgida ajakava ja täita kriminaalhooldusametniku juhiseid, mis eeltoodut arvestades võib olla probleemne.
28. Väheoluline ei ole ka see, et kriminaalasjas nr 1-21-8630 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on tegemist narkosõltlasega, mis seab samuti kahtluse alla üldkasuliku töö tegemise edukuse. Narkootiliste ainete tarvitamine takistas tal ka kriminaalasjas nr 1-18-521 tingimisi mõistetud karistust nõuetekohast kandmist. Ringkonnakohus leiab, et probleemid sõltuvusainete tarvitamisega võivad takistada üldkasuliku töö tegemist. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
29. a otsus asjas nr 31-1-87-08, p 13).
30. Kirill Koroljovi väide, et rahatrahvi tasumine või üldkasuliku töö tegemine oleks riigile kasulikum kui tema arestimajas viibimine, ei anna alust kaaluda aresti asendamist üldkasuliku tööga. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Kirill Koroljovi puhul see nii ei ole. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas ta seda suudab ning tõenäoliselt tuleb hiljem hakata otsustama karistuse muul viisil täitmise üle.
31. Maakohus määras väärteoasjades nr 4-22-1302, 4-22-1304 ja 4-22-1305 määratud asendusarestid kandmisele koheselt pärast Kirill Koroljovile kriminaalasjas nr 1-21-8630 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Käesolev asendusarest tulnuks ära kanda neist viimasena. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et asendusaresti asendamisel üldkasuliku tööga jõustub kohtumäärus vastavalt VTMS § 199 lg-le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. See tähendab, et enne ei ole määrust võimalik ka täitmisele pöörata (Vt Tartu Ringkonnakohtu määrus väärteoasjas nr 4-21-2867). Olukorras, kus süüdlane vabaneb talle kriminaalasjas mõistetud vangistuse kandmiselt enne asendusaresti määruse jõustumist, ei ole võimalik määrata asendusaresti kandmisele koheselt pärast vangistuse ärakandmist. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le
32. Ka käesoleval juhul ei olnud võimalik maakohtu määrust selles määratud ajal, s.o enne Kirill Koroljovi vangistuse kandmiselt vabanemist täitmisele pöörata, kuna see ei olnud veel jõustunud.
33. Kirill Koroljov vabanes vanglast 09.06.
34. Arvestades eeltoodut, tuleb ringkonnakohtul maakohtu määrus asendusaresti kandmise aja osas tühistada ning teha selles osas uus otsustus. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Seega tuleb Viru Maakohtul anda Kirill Koroljovile määrusega teada, mis ajaks ja millisesse kinnipidamisasutusse tuleb tal minna aresti kandma.
35. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. mai
37. a määruse osaliselt, s.o asendusaresti kandmise aja osas, ning määrab, et Viru Maakohtul tuleb saata süüdlasele määrus, milliseks ajaks ja millisesse arestimajja peab ta aresti kandmiseks ilmuma. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kirill Koroljovi määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3