4-22-1304/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-1304 (2330,18,003067) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Kirill Koroljovile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Kirill määruskaebus Koroljov (ik 38802182246), RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus osaliselt, s.o asendusaresti kandmise aja osas.
7. Teha selles osas uus otsustus ning määrata, et Viru Maakohtul tuleb VTMS § 205 lg 2 alusel saata pärast väärteoasjas nr 4-22-1304 tehtud lõpplahendi jõustumist Kirill Koroljovile määrus, milles on märgitud, mis ajaks ja millisesse arestimajja peab ta aresti kandmiseks minema.
8. Muus osas jätta Viru Maakohtu
9. mai
10. a määrus muutmata.
11. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
13. novembri
14. a otsusega väärteoasjas nr 233018003067 karistati Kirill Koroljovi LS § 202 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest. Otsus jõustus
15. novembril
17. Kuna K. Koroljov ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
18. jaanuaril 2019 täitemenetlus.
19. novembril 2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Rahatrahv on täies ulatuses tasumata.
20. Ida Prefektuur esitas
21. aprillil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada K. Koroljovi rahatrahv arestiga.
22. Viru Maakohtu
23. mai
24. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja K. Koroljovi tasumata rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses asendati 22 päevase arestiga. Kuni käesoleva ajani on rahatrahv tasumata. K. Koroljovil ei ole selleks ka vahendeid ega realiseeritavat vara. Trahvi asendamise eesmärgiks on karistust vääramatult tagada. See kujutab endas muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Ka ei ole mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks. Samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Rahatrahvi ei ole võimalik asendada ka üldkasuliku tööga. Kuna K. Koroljov suunduks pärast vangistusest vabanemist tööle, on tema võimalused üldkasulikku tööd teha vähesed ja tema elukorraldus oleks raskendatud. Asenduskorras mõistetud arest tuleb ära kanda koheselt pärast kriminaalkorras mõistetud vangistuse kandmist.
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Koroljov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja võimaldada tal rahatrahv tasuda või asendada see üldkasuliku tööga. Vastupidiselt maakohtule leiab ta, et kõik eeldused vabaduses üldkasulikku tööd teha on täidetud. Samuti on talle koheselt tagatud ka töökoht. Ta on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Kas siis rahaliselt või tehes üldkasulikku tööd. Aresti kohaldamise läbi jääb ju riik sootuks oma rahast ilma ehk arest ei too mitte kellelegi kasu. Aresti korral jääks ta oma tööst ilma, sest ta peab tegelikkuses koheselt pärast vabanemist tööle asuma. Põhjus, miks tal rahatrahvid senini tasumata on, ei sõltu temast, vaid kohtutäiturist, kes määrab, mis järjekorras võlgnevusi tasutakse. Terve vangistuse on ta olnud tööga hõivatud ja võlgnevusi tasunud ligi 5000 euro ulatuses. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud K. Koroljovi rahatrahvi arestiga.
27. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et K. Koroljovil on määratud rahatrahv tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, K. Koroljovil ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. K. Koroljov aga soovib, et tal võimaldataks rahatrahv tasuda või asendada määratud arest üldkasuliku tööga.
28. Võimaldada K. Koroljovil rahatrahvi tasuda on igal juhul välistatud. Kõnealune trahv on talle määratud juba
29. aastal ja kuni käesoleva ajani on see tervikuna tasumata. Ka puuduvad tal selle tasumiseks vahendid ja vara. Kuivõrd senini ei ole K. Koroljov rahatrahvi vabatahtlikult tasunud, ei ole ringkonnakohus vähimalgi määranud veendunud, et ta edaspidiselt seda teekski. Muu hulgas on rahatrahvi tasumiseks ajalised piirid: KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue nelja aasta jooksul. Tähtaeg peatub võlgniku vangistuses või arestis viibimise ajaks. Samuti tuleb arvestada karistuse efektiivsusega - see ei saa jääda 2 toimepandud teost ajaliselt väga kaugele. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et K. Koroljovile ei ole põhjendatud anda jätkuvalt võimalust rahatrahvi tasumiseks.
30. Mis puudutab aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis KarS § 69 lg 1 annab kohtule aresti asendamiseks üldkasuliku tööga kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasuliku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Sellest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane jätab üldkasuliku töö sootuks tegemata. K. Koroljovi puhul on see oht reaalne. K. Koroljovil on karistusregistri kohaselt kolm kehtivat kriminaal- ja kuus kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta täidaks korrakohaselt käitumiskontrolli nõudeid. Näiteks võimaldati tal Harju Maakohtu
31. jaanuari
32. a otsusega pärast viie kuu pikkust vangistuses viibimist ülejäänud osa karistusest tingimisi vabaduses kanda juhul kui ta täidab kontrollnõudeid. Sellega K. Koroljov aga hakkama ei saanud, sest ta rikkus korduvalt keeldu tarvitada narkootikume ja rikkus ka ravile allumise reegleid, mistõttu ravi lõpetati. Kuigi kohus andis talle korduvalt võimalusi enda käitumise parandamiseks, määrates talle lisakohustusi, pöörati tema vangistus ikkagi täitmisele. Ka üldkasuliku töö tegemise ajal on isik allutatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Eeltoodu ei tekita aga ringkonnakohtus veendumust, et K. Koroljov oleks suuteline üldkasuliku tööd probleemideta tegema. Ei ole välistatud, et olukorras, kus kohus võimaldaks K. Koroljovil aresti asemel üldkasulikku tööd teha, jätaks ta lihtsalt määratud tunnid tegemata ja rikuks ka muid kohustusi. Seda enam, et K. Koroljovil on tõsiseid probleeme narkootikumidega, mis seab üldkasuliku töö tegemise edukuse samuti kahtluse alla.
33. On ilmne, et asenduskorras mõistetud arest võib isikule elukorralduslikes küsimustes tekitada teatavaid ebamugavusi, kuid sellele tulnuks mõelda juba enne kõnealuste väärtegude toime panemist. Seega tuleb K. Koroljovil 22 päeva aresti järjest ära kanda.
34. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada aresti kandmisaja algust puudutavas osas. Nimelt määras maakohus asenduskorras aresti kandmisele koheselt pärast K. Koroljovi poolt kriminaalasjas nr 1-21-8630 mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et asendusaresti asendamisel üldkasuliku tööga jõustub kohtumäärus vastavalt VTMS § 199 lg-le 2, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. See tähendab, et enne ei ole määrust võimalik ka täitmisele pöörata (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus väärteoasjas nr 4-21-2867). Olukorras, kus süüdlane vabaneb talle kriminaalasjas mõistetud vangistuse kandmiselt enne asendusaresti määruse jõustumist, ei ole võimalik määrata asendusaresti kandmisele koheselt pärast vangistuse ära kandmist. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le
35. Ka käesoleval juhul ei olnud võimalik maakohtu määrust selles määratud ajal, s.o enne K. Koroljovi vangistuse kandmiselt vabanemist täitmisele pöörata, kuna see ei olnud veel jõustunud.
36. K. Koroljov vabanes vanglast
37. juunil
38. Arvestades eeltoodut, tuleb ringkonnakohtul maakohtu määrus asendusaresti kandmise aja osas tühistada ning teha selles osas uus otsustus.
39. Vastavalt VTMS § 205 lg-le 2 saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Seega tuleb Viru Maakohtul anda K. Koroljovile määrusega teada, mis ajaks ja millisesse kinnipidamisasutusse tuleb tal minna aresti kandma.
40. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, §-st 194 ja § 196 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
41. mai
42. a määruse osaliselt ja jätab K. Koroljovi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3