Obsah (5)

§ 62§ 162§ 230§ 231§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-16753 Tsiviilasi Y S hagi A K v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.10.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kaasomanikud e-kinnistusraamatu kohaselt Y S (hageja) ½ kaasomandist ja alates 19.05.2021 A K (kostja) ½ kaasomandist. Hageja ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimuste osas. Eeltoodust tulenevalt palus hageja lõpetada kaasomand aadressiga xxx (registriosa nr xxx) selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes summades. Kostja vastus 17.11.2021 esitatud vastuses palus kostja jätta hagiavaldus rahuldamata. Vaidlust ei ole asjaolus, et pooled on kinnistu kaasomanikud, kuid kostja soovib viidata asjaoludele, et esiteks oli hageja poolne hagiavaldusega kohtusse pöördumine ennatlik ning teiseks ei ole kostja nõus hageja poolt nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga. Hageja ei ole kostjaga kordagi suhelnud kaasomandi lõpetamise osas ega sh püüdnud saavutada kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja jagamise tingimuste osas. Kostja leiab, et isegi juhul, kui kohus peaks käesolevas asjas tegema otsuse kostja kahjuks, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu palub kostja kohtul hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud juhinduvalt

§ 162lg-st 4 hageja kanda.

31.12.2021 esitatud täiendavas seisukohas märkis kostja, et nõustub kinnisasja kaasomandi lõpetamisega viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel. Kohtu põhjendused 2

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg-st 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loeb kohus tuvastatuks, et korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kaasomanikud on hageja ½ kaasomandist ja alates 19.05.2021 kostja ½ kaasomandist (dtl 6,7). Hageja on soovinud kaasomandi lõpetamist selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes summades. Kostja on esialgselt nõudele vastu vaielnud, kuid 31.12.2021 esitatud dokumendis kinnitanud, et ta on nõus kinnisasja müümisega enampakkumisel (dtl 42-44). Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada hagis taotletud viisil, st kinnisasja müümisega enampakkumisel selliselt, et saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Kohus selgitab, et saab lõpetamisel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 2-16-15236). Käesoleval juhul ei ole kostja vastuhagi esitanud ning on asunud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil. Seega sisuliselt vaidlus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi suhtes pooltel puudub.
3. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Poolte kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et vaidlusalune korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes summades. Menetluskulud 3 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on aga käesoleval juhul rõhutanud, et hageja poolne kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, sest hageja ei ole mitte kunagi pöördunud kostja poole, et asja kohtuväliselt lahendada ning seega oleks äärmiselt ebaõiglane jätta mistahes ulatuses menetluskulusid kostja kanda. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on püüdnud leida kaasomandi lõpetamise osas kokkulepet esmalt kohtuväliselt. Nimetatut tõendab 28.04.2021 e-kiri hagejale (dtl 68). Kuigi 28.04.2021 ei olnud kostja veel nimetatud kinnisasja kaasomanikuks, siis märgitud e-kiri on saadetud nii D K (kaasomanik 28.04.2021 seisuga), kui ka A K ehk kostja nimel. Kirjast nähtuvalt ei ole sobi kummalegi neist hageja pakutud variant kaasomandi jagamiseks (kirjas olev lause: ülaltoodust johtuvalt ei ole meile, teie poolt pakutav vastuvõetav). Seega ei saa asuda seisukohale, et kostjale oleks tulnud üllatusena hageja soov kaasomandi lõpetamiseks või et hageja poolne kohtusse pöördumine oleks olnud ennatlik. Ennatlikust välistab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja on esialgses vastuses vastu vaielnud hageja nõudele. Samuti märgib kohus, et menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna kohtu hinnangul on kaasomandi lõpetamine ka käesoleval juhul poolte huvides, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 4