← Eesti

2-20-12332/20

Obsah (5)§ 37§ 112§ 78§ 39§ 84

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08

§ 37

lg 5 alusel alates 01.05.2020 koondamisest ette 1,5 nädalat, koondamishüvitise sai ta pangakontole 08.05.2020, seega 4 päeva hiljem. Hageja pidas lõpparvest kinni 2700 eurot ilma töötaja nõusolekuta põhjendades, et see oli avanss. Alates 03.11.2017 kuni 05.01.2018 on tööandja töötaja pangakontole üle kandnud avanssi kokku 3200 eurot. Avansi tagastamise nõudega on kostja viivitanud rohkem kui 12 kuud. Kostja vastuväidete kokkuvõte 4. Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Hageja töötas kostja juures tornkraanajuhina alates 01.12.2017 kuni 01.05.2020. Tööleping lõppes

§ 37lg 5 alusel mittenõustumise tõttu tööandjapoolse töötasu vähendamisega.

Kostja palus jätta tähelepanuta hageja varasema töökäigu, kuna uus tööandja ei ole varasema õigusjärglane ning toimunud ei ole töölepingute üleminekut

§ 112alusel.

Hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu töötasu, aprillikuu töötasu, puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33 eurot, millest arvestati

§ 78

lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku kanti tema pangakontole mitme osamaksega 3066,33 eurot. Töösuhte alguses 2017-2018.a maksti töötajale tema soovil avalduste alusel töötasu avansse kokku netosummas 4700 eurot. Saadud avanssidest tasaarveldati kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot ja 2018 jaanuari töötasust 1000 eurot. Kostja ei nõustu, et tasaarvestamiseks olnuks vaja töötajale esitada tasaarvestusavaldus ning, et nõue on aegunud, kuna

§ 78

lg 3 ei eelda tööandja nõude esitamist avansi tagastamiseks, sest tööandjal on selle sätte alusel õigus saadud ja tagastamisele kuuluvad summad tasaarvestada ilma töötajale

§ 39sätestatud nõuet esitamata, nö seadusest tulenevalt.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas 01.12.2017 sõlmitud töölepingu nr SW_054 alusel kostja juures xxx alates 01.12.2017 kuni 01.05.2020 täistööajaga ja töötasu kokkuleppega 163.50 SEK tunnis, et tööleping lõppes

§ 37

lg 5 alusel alates 01.05.2020, et hagejale maksti lõpparvena 08.05.2020 välja osa märtsikuu töötasu, aprillikuu töötasu, puhkusehüvitis, 1 kuu keskmine töötasu, kokku netos 5766,33 eurot, millest arvestati

§ 78

lg 3 alusel maha tagastamata avanss 2700 eurot ja kokku kanti tema pangakontole mitme osamaksega 3066,33 eurot. 6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus töötaja lõpparvest kinni pidada avanssi ning kas tööandja nõue on aegunud. 2 7.

§-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu. 8.

§ 84

lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Vastavalt

§ 78

lg 1 võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et tööandja võib lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

  1. Hageja kostjale esitatud avaldustega on tõendatud, et töötaja on tööandjale esitanud avaldused - 03.11.2017 tööle asumiseks tööandja juures alates 01.12.2017 ja laenu saamiseks 2200 eurot, paludes laenu hiljemalt kolme kuu jooksul alates raha saamisest tasaarvestada tema väljateenitud töötasuga; 23.02.2018 summas 1000 eurot märkega, et välja makstud 500 eurot 02.03.2018; 25.01.2018 summas 1000 eurot märkega - nõus, jaanuari palgast välja maksta avanss 28.01.
  2. Esitatud tõenditest nähtub, et töötajale on tehtud pangakontole ülekandeid märkega avanss: 03.11.2017 summas 1200.00 eurot, 05.12.2017 summas 1000 eurot, 28.12.2017 summas 500 eurot, 05.01.2018 summas 500 eurot, 29.01.2018 summas 1000 eurot ja 02.03.2018 summas 500 eurot. Seega on tõendatud, et töötaja esitas avaldused avansi välja maksmiseks ja tööandja maksis avansi välja novembrist 2017 kuni veebruarini
  3. Swedbanki konto väljavõttega on tõendatud, et saadud avanssidest tasaarveldas tööandja kokku 2000 eurot - 2017.a. detsembri töötasust 1000 eurot ja 2018 jaanuari töötasust 1000 eurot. Töötajaga lõppesid töösuhted 01.05.2020 ning lõpparve arvestusega on tõendatud, et tööandja arvestas töötaja lõpparvest maha netosummas 2700 eurot. 10.

§ 39

sätestab, et tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.

§ 39puhul on tegemist töölepinguseaduse erisättega Ts

ÜS §-s 146 ette nähtud kolmeaastasele tehingust tulenevale üldisele aegumistähtajale. Esitatud tõenditega on tõendatud, et tööandja tasaarvestas töötajale makstud avansid rohkem kui 12 kuud pärast maksete tegemist. Seega võib töötaja pärast nõude aegumist keelduda summa tagastamisest TsÜS § 142 lg 1 alusel. Kuna töötaja on keeldunud avansi tagastamisest TVK-le avalduse ja kohtule hagi esitamisega, siis kohaldab kohus tööandja avansi tagastamise nõudele aegumist. Kostja vastuväide, et avanss kuulub tagastamisele ja tasaarvestamisele seadusest tulenevalt ilma kirjalikku nõusolekut ja tööandja nõuet esitamata, mistõttu

§ 39sätestatud tähtaeg ei kohaldu, ei ole asjakohane.

Tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes eeldab vastastikuste nõuete olemasolu, kuid tööandja nõude aegumise korral puudub tal töötaja vastu tasaarvestatav nõue. Seejuures ei eelda nõuete tasaarvestamine kohtusse pöördumist, sest tasaarvestus toimub VÕS § 198 järgi avalduse tegemisega teisele poolele.

  1. Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja 3 kasuks välja mõista tema lõpparvest kinni peetud töötasu netosummas 2700 eurot.
  2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks varasema pankrotistunud tööandja õigusjärglane või, et oleks toimunud töölepingute üleminek

§ 112alusel.

Seega on hageja tuginemine antud asjaoludele paljasõnaline ega oma asja lahendamisel tähendust. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.
  2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja, siis tuleb hageja menetluskulu suurus jätta kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.