KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 4. august 2022 1-19-4004 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Toomas Pusi
(39501282233)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- juuni
- a määrus Toomas Pusi ja tema kaitsja Silvi Erro, kokkuleppel Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Alina Paadik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuni
- a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Toomas Pusi tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- juuni 2019 otsusega. Teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu
- novembri 2017 otsusega mõistetud karistuse (7 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 4 aastat 1 kuu 18 päeva vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 5 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistuse algusaega loetakse
- juunist
- Karistusaeg lõpeb
- detsembril
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid T. Pusi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, ent ei soosi seda. Ka prokuratuur nõustub vangla seisukohaga. T. Pusi soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja.
- Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused T. Pusi tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsed aluseid vaagides ei tekkinud kohtul veendumust, et T. Pusi hakkaks käituma õiguskuulekalt. Vabastamise eelduseks on kindel elukoht. See eeldus on täidetud. T. Pusil puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetav on veendunud, et päevatööd ta teha ei soovi. Vabaduses ta ametlikult ei töötanud. T. Pusi suhtumine töösse ning töökoha puudumine suurendab uue kuriteo ohtu, kuivõrd varasemalt on ta toime pannud vargusi materiaalse kasu saamise eesmärgil. T. Pusi kulutused vabaduses ületasid tema sissetulekuid. Vabaduses on nõus rahaga toetama abikaasa ning tasumata nõuded puuduvad, mis on positiivne.
- T. Pusi kinnipidamise ajal iseloomustab teda positiivselt töötamine, sotsiaalprogrammides „Õige Hetk“ ja „Viha juhtimine“ osalemine ning nende tagasiside, samuti vestlused ja keskhariduse omandamise jätkamine. Negatiivsest küljest iseloomustab T. Pusi käitumist vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla
- septembri 2021 käskkirjaga nr 6-3/777-1 karistati teda vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud. Viru Vangla 14.02.2022 käskkirjaga nr 6-3/125-1 karistati teda ebaviisaka käitumise eest noomitusega. Seega vaatamata sotsiaalprogrammide läbimisele ei ole T. Pusi käitumine vangistuses õiguskuulekas. Kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu süvendab kahtlust T. Pusi võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik.
- Vabaduses oleks tema lähedasteks ema, isa ja vanem vend. Viimase suhtes on ta kasutanud füüsilist vägivalda, ent praeguseks ajaks on suhted normaliseerunud. T. Pusi suhtleb lähedastega telefonitsi ja lühi- ning pikaajalistel kokkusaamistel. Uus abikaasa lubab T. Pusit vabaduses toetada ja üleval pidada. Korduvkaristatust arvestades kuuluvad T. Pusi suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta suhtleb ning kes võivad saata talle raha abikaasa vahendusel. T. Pusi ei näinud selliste isikute suhtlemises probleemi ega soovi suhtlemist lõpetada.
- Probleeme oli T. Pusil alkoholi tarvitamisega ehkki seost alkoholi kuritarvitamise ning alkoholi vahel ei ole tuvastatud. T. Pusi tarvitas ka narkootikume – peamiselt fentanüüli, pannes toime varavastaseid kuritegusid selle hankimiseks. Narkootikumide sõltuvus on remissioonis. Kohtuistungil avaldas T. Pusi, et on sõltuvusainete tarvitamise lõpetanud. Kohus märkis, et kui kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise ja mittetarvitamise plaan toimib, ei pruugi vabaduses see lihtne olla arvestades probleemi tõsidust, isiku varasemat elukäiku ja tarvitatavate narkootikumide tugevust, tarvitamise sagedust, narkootikumide hankimisega seotud kuritegusid. Riskid ei pruugi olla siiski täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta narkootikumide tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
- T. Pusi vabastamise vastu räägib ka tema varasem elukäik. Hoolimata noores east, on T. Pusil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (süstemaatilised vargused, kehaline väärkohtlemine, röövimine), aga ka vägivalla kasutamise ja solvamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab kaaskinnipeetava suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Paljusid tema tegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Varavastased kuriteod toime pandud sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamiseks. Korduvkaristatus viitab sellele, et T. Pusi ei ole seaduskuulekusele orienteeritud ning oht kinnipidamisasutusse sattuda teda ei mõjuta. Ka 6 kehtivat väärteokaristust süvendavad kahtlust, et T. Pusi ei soovi asuda paranemise teele ja käituda vabaduses seaduskuulekalt. T. Pusi lubadusi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest kohus ei uskunud, sest seda ei kinnita isiku varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasutuses.
- T. Pusi iseloomustuse kohaselt on tal aeg-ajalt põhjendamatult kõrge enesehinnang, ta väljendab vahepeal üleolevat suhtumist, on kindlate väärtushinnangutega, mis ei pruugi 2 tavainimese omadega kattuda. T. Pusi oskab manipuleerida ja võib enda tahtmise mittesaamise korral ärrituda. Kohati õigustab ta vägivalda, sest teisiti polevat võimalik inimesele selgeks teha tema ebanormaalset käitumist. T. Pusi mõistab küll normide vajalikkust, ent väidab nende rikkumise olevat normaalne, mida kinnitab ka tema käitumine. Vangla hinnangul on T. Pusil väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, mida ta muuta ei soovi. Ka ametiisikutesse suhtumine on üleolev ebaviisakate ja mittekorrektsete märkuste tegemise näol.
- T. Pusi varasem kriminaalhooldusel viibimine ei ole olnud tulemuslik – ta on korduvalt rikkunud selle nõudeid (kohtu määratud elukohas elamise ja registreerimiskohustust). Karistus pöörati täitmisele. Seegi annab põhjuse arvata, et ta ei suuda täita kriminaalhooldusega seotud tingimusi.
- Kokkuvõtlikult lugeski kohus kaalukamateks kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavad asjaolud ning kuivõrd veendumust T. Pusi edasises õiguskuulekuses ei tekkinud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist. T. Pusi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei soosi ka vangla ja prokuratuur. MÄÄRUSKAEBUSED
- Kaitsja ja T. Pusi paluvad vaidlustatava määruse tühistada ja vabastada T. Pusi vangistusest tingimisi enne tähtaega.
- Kaitsja ei nõustu T. Pusil garanteeritud töökoha puudumisega. Kui kriminaalhooldaja teeb firmaomanikule ühe kõne ja ei saa teda kätte, siis ei tähenda see töökoha puudumist. Garantiikiri Ivmala Grupp OÜ poolt on olemas. Absurdne on väide, et T. Pusi ei soovi päevatööd teha. Lähedastega leitud töö on just võimetekohane hea palgaga päevatöö. Kõik kohtu väited, mille kohaselt T. Pusi ei soovi tööd teha, on oletuslikud ja lähtuvad tema endisest eluviisist. Kohus ei arvestanud, et T. Pusi mitteseaduskuulekas käitumine algas väga noorena. Praeguseks viibib T. Pusi vanglas juba peaaegu 7 aastat ning tema perekonnaseis, maailmavaade ja elulised prioriteedid on muutunud. Vanusega on toimunud areng. Kohus keskendus kuriteo raskusele, jättes arvestamata KarS § 76 lg-s 4 toodud muud tegurid.
- T. Pusi ei õigusta oma kuritegusid, vaid analüüsib neid edaspidise käitumise parandamiseks.
- Väär on seegi, nagu toetaks T. Pusit kriminaalse taustaga isikud. Kõik vangla arvele tehtud ülekanded on sugulastelt. Paljasõnalised on väited, nagu kasutaksid kriminaalid raha abikaasa vahendusel. Absurdne on ette heita ka suhtlemist kriminaalse taustaga inimestega. Vaid vanglas teda ümbritsevad inimesed on kriminaalsed.
- Väär on seegi, et T. Pusi narkosõltuvus on remissioonis. Ta avaldas istungil, et oli peale esimest vangistust 1,5 a vabaduses ega tarvitanud narkootikume ega alkoholi. Seega on riskid täielikult maandatud.
- Kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ei ole tõsiseltvõetavaks põhjuseks T. Pusi vabastamisest keeldumiseks. T. Pusi tunnistas eksimust, ent on oma käitumisega tõestanud suutlikkust vastata ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks on siseeeskirjade rikkumine, mitte kuriteo toimepanemine. Seega pole õige hinnata seaduskuulekust kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse järgi. T. Pusi viibib peaaegu 7 aastat vanglas ja loomulikult on ta eksinud, ent ka oma vigadest õppinud ega püüdnud puru silma ajada võltsi käitumisega. Ta on olnud ehe ja aus enda ja teiste vastu ja just see on teda aidanud ettevalmistusel eluks vabaduses. 3
- Nõustuda ei saa sellegagi, et korduvkaristatus ja väärteokaristused vaatamata T. Pusi selgitustele näitavad, et tegemist ei ole seaduskuulekusele orienteeritud isikuga. Inimese elu kohta tulevikus ei saa teha järeldusi lähtudes ainult tema minevikust. Kohus keskendus vaid kuritegude kordumisele ja raskusele võtmata arvesse isiku käitumist vangistuses. Kohtumäärusest ei nähtu, kuidas võivad uue kuriteo riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tingimused. Kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidataksegi kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, et vältida uute kuritegude toimepanemist.
- Nõustuda ei saa ka järeldusega T. Pusi kõrgest enesehinnangust. Ta lihtsalt soovib õppida ja areneda – tema eesmärgiks on kõrghariduse omandamine hea konkurentsivõime saavutamiseks tööturul (selles aitab teda ka inglise, hispaania, prantsuse jt keelte oskus). T. Pusi pöörab palju tähelepanu enesearengule, milles toetavad teda ka abikaasa ja lähedased. Ametnikesse suhtub ta hästi ja ehkki karistuse alguses võis T. Pusi käituda impulsiivselt ja ebaviisakalt, on ta hiljem vabandust palunud.
- Kriminaalhooldust rikkus T. Pusi väga noorena olles vastustundetu ja mitte hinnates ühiskonda.
- Positiivsed asjaolud negatiivseid üle ei kaalu. Vähemalt 7 positiivset eeldust osutavad tema käitumises toimunud muutustele. Tal on garanteeritud töökoht sõbra juures ja viimase toetus enese arendamises, sh kõrghariduse omandamisel. Süüdimõistetu elutingimused ja vabastamisega kaasnevad tagajärjed jäeti arvestamata. T. Pusil on armastav abikaasa stabiilse sissetuleku ja ühiste huvidega (sport, enesearendus). Esimest korda on T. Pusil kõik tingimused ja suur tahe oma elu järjele saamiseks ning täisväärtusliku pereelu loomiseks ning toetavad lähedased (ema, isa, vend), kes kõik ühise rindena töötavad T. Pusi abistamiseks. Süüdimõistetu püüdlikkus näitab, et karistuse eesmärgid on täidetud ning tema ühiskonda sulandumine ei tohiks olla problemaatiline. Riskihindamisel võeti arvesse 7 aasta taguseid asjaolusid ja sellisel kujul esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa (vt ka RKKKm asjas nr 1-09-14104 p 26, 27).
- Kriminaalmenetluse olulise rikkumisena on käsitletav olukord, kus paljud positiivsed asjaolud räägivad vabastamise kasuks, ent kohus siseveendumusele tuginedes jätab isiku vabastamata. Toimepandud kuriteo tähtsus aja jooksul väheneb. Ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjendamine
- a toime pandud kuritegudega on ebaõiglane. Sisuliselt ei olegi vaetud, kas T. Pusi uue kuriteo risk oleks maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. Vangla arvates tuleks süüdimõistetu allutada käitumiskontrollile maksimaalseks tähtajaks, s.o kuni
- detsembrini 2023 ning panna talle kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks ja osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.
- Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on ka tõendite ja asjaolude valikuline hindamine.
- T. Pusi märgib, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus toimub teistkordselt ja praeguseks ajaks on individuaalne täitmiskava täidetud, st karistuse eesmärgid on täidetud. Ülejäänud osas kordab tema määruskaebus kaitsja poolt esitatud väiteid ning kinnitab, et 4 teadvustab täielikult, et rikkumise korral on tema usalduskrediit täis ja karistus pööratakse täitmisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuste argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
- Kaitsja heidab maakohtu määrusele ette otsustuse rajamist tõendite ja asjaolude valikulisele hindamisele ning leiab, et kui paljud positiivsed asjaolud räägivad vabastamise kasuks, ent kohus siseveendumusele tuginedes jätab isiku vabastamata, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
- Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega ei nõustu. Määrus vastab KrMS § 145 nõuetele – selles on piisava põhjalikkusega käsitletud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine ei jää arusaamatuks ja veenab kriminaalkolleegiumitki selles, et T. Pusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ei ole põhjendatud. Edasiselt keskendub apellatsioonikohus seega määruskaebuse väidetele ja põhistab, miks need ei veena kohtukolleegiumi maakohtust erinevat lahendit tegema. 26.1 Määruskaebuse esitajate pahameel on suunatud kohtu järeldustele, mis on seotud T. Pusi töökohaga – ei nõustuta töökoha puudumisega (garantiikiri on olemas), absurdseks peetakse päevatöö tegemise mittesoovimise väidet, oletuslikuks süüdlase soovimatust tööd teha (see lähtub tema endisest eluviisist) ning palutakse arvestada kinnipeetava maailmavaate ja prioriteetide muutusega käesoleval ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei rajanud maakohus töökoha puudumise väidet oletustele – nimelt oli määruse tegemise ajal teada garantiikirja olemasolu, ent seegi, et kriminaalhooldaja kõnedele selle väljaandja (Ivmala Grupp OÜ) ei vastanud. Kohtukolleegiumile jääb arusaamatuks kaitse väide, mille kohaselt tegi kriminaalhooldaja firmaomanikule vaid ühe kõne. Sellisele väitele on raske pidepunkti leida. Samuti ei saa iseloomustust arvestades pidada absurdseks väidet, et T. Pusi ei soovi päevatööd teha. Kohus on tuginenud vangla iseloomustusele, mille kohaselt on süüdlane väljendanud veendumust, et vabanedes ta ei soovi päevatööd teha. Selle taustal on muidugi positiivne, et T. Pusi nüüd soovib töötada. Samas tuleb arvestada, et T. Pusi asuks tööle katseajaga enda sõnul sushibaari administraatorina Rakveres, ehkki tema elukoht oleks vabanemisel Tallinnas. Arvestades linnadevahelise vahemaa läbimisega seotud kulusid ning teenindussektori palkasid, oleks tegemist ilmselt ajutise lahendusega. Ringkonnakohtu arvates ei saa maakohtule ette heita, et ta arvestas iseloomustuses T. Pusi töötamisega antud selgitusi, asjaolu, et süüdlase kulutused enne vangistust olid nähtavalt suuremad sissetulekutest ning et ta enne vangistust ei töötanud, vaid pani materiaalse kasu saamiseks toime kuritegusid. Nimetatud asjaolud suurendavad ka kohtukolleegiumi arvates riski varavastaste kuritegude toimepanemiseks, juhul, kui T. Pusi peaks naasma varasema elustiili juurde. Seega ei pea ringkonnakohus maakohtu analüüsi oletuslikuks. Ehkki kaitsja heidab ette sellise arvamuse rajamist T. Pusi varasemale eluviisile ning palub arvestada, et mitteseaduskuulekas käitumine algas juba varases nooruses, ei saa hetkelgi tõsikindlalt väita, et pikaajaline vangistus, sellega seotud areng ja lähedaste toetus hoiaksid ära uute varavastaste kuritegude toimepanemise. Ka vangla peab uue kuriteo riskiteguriks T. Pusi puudulikku majandusliku toimetuleku oskust. 5 26.2 Vääraks ja paljasõnaliseks peetakse väidet, nagu toetaksid T. Pusit kriminaalse taustaga inimesed – kõik ülekanded on teinud sugulased. Taas peetakse absurdseks etteheidet kriminaalse taustaga inimestega suhtlemisel. Ringkonnakohus kaitsjaga ei soostu – tegemist ei ole kohtu paljasõnalise, väära ega ka absurdse väitega, vaid iseloomustuse kohaselt on võimalike rahaliste vahendite liikumine kriminaalse taustaga isikutelt abikaasa vahendusel T. Pusile tuvastatud temaga vestluse käigus. Samuti on sel viisil tuvastatud, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemises süüdlane probleemi ei näe ega soovi nendega suhtlemist lõpetada. Nagu kaitsja isegi märgib, alustas T. Pusi kuritegelikku elu noorena – ka iseloomustuses märgitu kohaselt on ta valdavalt üles kasvanud kriminaalse taustaga isikutega koos. Teatavasti on osad sidemed teistest tugevamad – nii on see ka sõprusega. Kuivõrd T. Pusi on kuritegusid toime pannud grupis ning vangla peab kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, ei saanud maakohus kahtlemata sellest faktist mööda vaadata ja jätta sellest tuleneva uue kuriteo riski hindamata. 26.3 Vääraks peetakse kohtu väidet, mille kohaselt on T. Pusi narkosõltuvus on remissioonis, kuivõrd süüdlane avaldas, et oli peale esimest vangistust 1,5 a vabaduses ega tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Ringkonnakohus ei nõustu kaitse väidetega. Iseloomustuse kohaselt tarvitas T. Pusi enne vangistust fentanüüli (ca 3-4 kuud) ja pani narkootikumide hankimise jaoks toime vargusi. Sestap pole maakohtule etteheidetav narkootikumide tarvitamise ja kuritegude vahelise seose väljatoomine. Maakohus arvestas ka T. Pusi istungil antud selgitusi, mille kohaselt ta narkootikume enam probleemiks ei pea. Siiski hindas kohtukolleegiumi arvates maakohus õigesti, et sellist lubadust on kerge anda vangla tingimustes, kus narkootikumid kättesaadavad ei ole. Kahtlemata tuleb arvestada, et T. Pusi alustas narkootikumide tarvitamist juba 13aastaselt, tarvitatud ained olid üha kangemad ja tõid süüdlase käitumises välja tema tumedama poole – ta hakkas ainete hankimiseks varastamata ja väärkohtles kehaliselt oma venda temalt rahakoti kättesaamiseks. Remissiooni diagnoos pole kohtu väljamõeldis –T. Pusi sõltuvus on selliseks hinnatud vanglas. Kohtukolleegium möönab, et ajutine sõltuvuse kadumine seoses narkootiliste ainete kättesaamatusega kinnipidamisasutuses ei võimalda tõsikindlalt väita, et T. Pusi on sõltuvusest täielikult vabanenud ja et uue kuriteo risk sõltuvusainete tarvitamise tõttu taas ei realiseeru. 26.4 Järgmiseks ei peeta kahte kehtivat distsiplinaarkaristust põhjuseks T. Pusi vabastamisest keeldumiseks. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 4 kohaselt kohus peab arvestama kinnipeetava käitumisega vangistuses. Ka Riigikohtu praktikas peetakse kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabanemise sisuliseks eelduseks tema õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kuigi kaitsja arvates on T. Pusi käitumises vanglas toimunud tohutud muutused, ei saa ringkonnakohus mööda vaadata faktist, et T. Pusi pani viimase kuriteo – kaaskinnipeetava füüsilise väärkohtlemise, toime selle vangistuse kandmise ajal. Ta kannab muuhulgas karistust KarS § 121 lg 2 p 3 alusel korduvalt teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise eest. Liitkaristuse ühe osa moodustab ka röövimise eest mõistetud vangistus. Seega on T. Pusi käitumises täheldatav korduv muster – vägivald. Teda on karistatud ka ametikohustusi täitnud võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemises. Lisaks füüsilisele, võib T. Pusi olla vägivaldne vaimselt – karistusregistrist nähtuvalt on teda viimati väärteokorras karistatud Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna väärteootsusega rahatrahviga KarS § 275 lg 1 järgi käesoleva vangistuse kandmise ajal toime pandud teo eest
- jaanuaril 6
- Seetõttu loeb ringkonnakohus endiselt akuutseks ohu toime panna vägivaldseid kuritegusid. 26.5 Veel ei nõustuta kohtu väitega, et T. Pusi vaatamata korduvkaristatusele ei ole seaduskuulekusele orienteeritud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole T. Pusi positiivsed pingutused vangistuses jäänud maakohtule märkamata. Kohus on positiivseks pidanud isiku töötamist vangla majandustöödel, sotsiaalprogrammide ja vestluste läbimist ja nende tagasisidet ning keskhariduse omandamist. Küll aga tuleb KarS § 76 lg 4 alusel kaalutlusotsuse tegemisel arvestada isiku varasemat elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Ka kohtupraktikas on täheldatud suuremat uue kuriteo ohtu korduvkaristatute ning teatud liiki kuritegusid (sh varavastased kuriteod) toime panevate isikute seas. Seega ei saa ka ringkonnakohtult oodata nende asjaolude (isiku mineviku) arvestamata jätmist ning prognoosotsuse rajamist üksnes lubadusele. Mis puudutab isiku lähedasi (ema, isa, vanem vend), siis nende mõju T. Pusi õiguskuulekusele ei maksa üle hinnata – tegemist on siiski täiskasvanud mehega, kelle isiksus on pikka aega kujunenud omasoodu. Ka abikaasa mõju T. Pusile on raske hinnata – on ju tegemist juba kolmanda naisega, kellega süüdistatav on vangistuse ajal liidu sõlminud. Ehkki abikaasal on väidetavalt stabiilne sissetulek ja T. Pusiga ühised huvid ning süüdistataval suur soov ja tahe pere loomiseks, tuleb arvestada, et 10-kuise abielu järel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi T. Pusi lõpliku muutumise kohta. Liiati on ka vangla täheldanud T. Pusi mõtlemises ja käitumises isiksusjooni (manipulatsioon, vägivalla kohatine õigustamine, impulsiivsus, tegude tagajärgedele ja nende mõjude mitteteadvustamine, puudulik probleemilahendusoskus), mis teadaolevalt võivad õigusrikkumiste toimepanemist soodustada. 26.6 Viimase sisulise vastuväitena juhitakse tähelepanu asjaolule, et kohus ei ole vaaginudki, kas käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega oleks uute kuritegude risk maandatav. Kohtukolleegiumi arvates on taoline etteheide alusetu. Kohus on põhjendanud, miks tal puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7