Obsah (11)

§ 200§ 73§ 118§ 121§ 18§ 19§ 56§ 68§ 75§ 74§ 78

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-21-7549 14. märtsil 2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ning tõlkide Natalija Mehh ja Ingri

§ 200

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi

§ 73

alusel 2-aastase katseajaga, tõkend - vahistamine, kahtlustatavana oli kinnipeetud 19.07.2022 ja vahistatud kuni 30.12.2021, mil vahistamine asendatud elektroonilise valvega ja Yurii Feier, ik 39509270043, emakeeleks xx/xx keel, xxx kodanik, xxx, elukoht Eestis: xxx (Ukrainas: xxx), töökoht: xxx, varem karistamata, oli kahtlustatavana kinnipeetud 20.0721.07.2022, tõkend – elukohast lahkumise keeld – - süüdistuses

§ 118lg 1 p 1,2 järgi.

Süüdistus Islam Sarkissovit süüdistatakse selles, et tema 11.07.2021 kella 03.40-50 paiku xxx asuva baari Xxx ees ründas teisele inimesele teadvuse kaotamise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil V M, keda ta lõi kiire löögiseeriana kätega korduvalt alalõua ja näo piirkonda, millest kannatanu kaotas teadvuse, kukkus sirgseljalisel maha, lüües pea vastu asfalti, mis tekitas kuuldava raksatuse, ning jäi liikumatult lamama. Ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0142 nähtuvalt tuvastati V M järgmised tervisekahjustused: koljuluude joonmurd paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, ulatuslik nahaalune verevalum paremal peapoolel, nahamarrastused paremal kõrvalestal, nahaalune verevalum parema silma alalaul, nahaalune verevalum ja turse vasakul alalõua piirkonnas, millised vigastused kogumis moodustavad peaajutrauma (raske peaajukahjustuse), mis on eluohtlik tervisekahjustus. Samuti tuvastati kannatanul nahamarrastus ja nahaalune verevalum paremal pool rindkere eespinnal, nahamarrastuse vasakul põlvel ja parema sääre eespinnal. Arvestades ajutraumaga kaasnenud neuroloogilist sümptomaatikat kestab tervisekahjustus rohkem, kui neli kuud. Oma tahtliku tegevusega pani Islam Sarkissov toime

§ 118

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Yurii Feier´it süüdistatakse selles, et tema 11.07.2021 kella 03.40-50 paiku xxx asuva baari Xxx ees, olles näinud pealt, kuidas Islam Sarkissov lõi V M kiire löögiseeriana kätega korduvalt alalõua ja näo piirkonda, millest kannatanu kaotas teadvuse, kukkus sirgseljaliselt maha, lüües pea vastu asfalti, mis tekitas kuuldava raksatuse, ning jäi liikumatult lamama, jätkas Yurii Feier kannatanu löömist. Saades 1 nähtu põhjal aru, et inimesele on tekitatud rasked vigastused, ühines Yurii Feier Islam Sarkissovi tegevusega, seades endale eesmärgiks tekitatud vigastuste ulatuse võimendamise ja süvendamise. Selleks lõi Yurii Feier kannatanut vähemalt ühel korral jalaga pea vasakusse poolde sedavõrd tugevalt, et kannatanu pea põrkus löögist paremale (s.o tema parema õla suunas), siis algsesse asendisse tagasi ning kannatanu paremast kõrvast hakkas välja valguma sinna kogunud verd. Ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0142 nähtuvalt tuvastati V M järgmised tervisekahjustused: koljuluude joonmurd paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, ulatuslik nahaalune verevalum paremal peapoolel, nahamarrastused paremal kõrvalestal, nahaalune verevalum parema silma alalaul, nahaalune verevalum ja turse vasakul alalõua piirkonnas, millised vigastused kogumis moodustavad peaajutrauma (raske peaajukahjustuse), mis on eluohtlik tervisekahjustus. Samuti tuvastati kannatanul nahamarrastus ja nahaalune verevalum paremal pool rindkere eespinnal, nahamarrastuse vasakul põlvel ja parema sääre eespinnal. Arvestades ajutraumaga kaasnenud neuroloogilist sümptomaatikat kestab tervisekahjustus rohkem, kui neli kuud. Oma tahtliku tegevusega pani Yurii Feier toime

§ 118

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Kohtumenetlus Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses. 12.01.2022 kohtuistungil esitasid kaitsjad taotluse asja arutamiseks lühimenetluses, prokurör ja kannatanu esindaja ei vaielnud taotlusele vastu. Süüdistatavad nõustusid asja arutamisega lühimenetluses. Kohus andis süüdistatavad lühimenetluses kohtu alla. Islam Sarkissov tunnistas ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, soovis enda ülekuulamist, kahetses. Yurii Feier ei tunnistanud ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 31-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus toob välja uuritud tõendid, millistele tugineb hinnangu andmisel. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kaitsjate hinnangul ei vastanud esitatud nõuetele: - kannatanu läbivaatuse protokoll. Kaitsja R. Laid tõi välja, et isiku läbivaatus on teostatud 5 minuti jooksul ning ei ole arusaadav, mida tähendab punkt 10, lk 25 fotol ei ole selge, mis on kannatanu kõrvas. Kaitsja Y. Radziwill märkis, et dokument on vormistatud 2020; - S Zile äratundmiseks esitamise protokoll. Kaitsja R. Laid tõi välja, et uurimistoimingu algus on kell 14:15 ja uurimistoimingu lõpp kell 13:

1. - S Zi ütluste seostamise protokoll. Kaitsja R. Laid juhtis tähelepanu, et tunnistajale tehti ettepanek 11.06.2021 juhtunu kohta, kuid selles kriminaalmenetluses tuvastatakse 11.07.2021 toimunud asjaolusid. 2 Seega sisuliselt juhivad kaitsjad tähelepanu tõendite vormistamisvigadele ja ebamäärasusele. Kohus möönab, et menetluslikult oleks korrektne, kui tõendite kogumisel ollakse tähelepanelikud ning puuduks alus teha menetlejale etteheiteid tõendi vormistamisel ja sündmuse talletamisel. Samas ei ole kaitsjate osundatud menetluslikud eksimused sellise kaaluka tähtsusega, mis annaksid aluse tõendi kui lubamatu tõendikogumist välja jätta. Kohus arvestab kohtupraktikas omaks võetud seisukohti, mille kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (Riigikohtu üldkogu otsus 117-2359 p 48). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Kohus ei tuvastanud praeguse kriminaalasja juures eelnimetatud tõendite kogumisel selliseid menetlusõiguslikke eksimusi, mis annaksid aluse jätta tõend tõendikogumist välja. Kohus arvestab, et tõendite sisu on arusaadav, kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid ei ole rikutud ning kahtlust toimingu eesmärgis ei tekkinud. Puuduvad mistahes andmed, et menetleja oleks tõendite vormistamisel eksinud teadlikult ja tahtlikult, püüdes moonutada tegelikkust vms. Seega kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks. Kaitsjate hinnangul ei vastanud esitatud nõuetele ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Kaitsja R. Laid hinnangul ei ole selge, mis sellele lisatud on (punkt 6 kohaselt on tehtud fotod, kuid punktis 7 protokolli lisad midagi kirjutatud ei ole), sündmuskoha vaatlus teostati 4 minuti jooksul. Kaitsja Y. Radziwill hinnangul ei ole fotodel nähtav, et oleks kasutatud joonlauda, kus kohas vaatlusega tuvastati 5x5 verekahtlane aine maas. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna kohtule jääb arusaamatuks nimetatud tõendi seos praeguse kriminaalasjaga ning toimingu eesmärk. Protokolli kohaselt oli uurimistoimingu algus 11.07.2021 kell 03:36 ja lõpp 03:40, samas süüdistuse kohaselt heidetakse süüdistatavatele ette teo toimepanemist kella 03.40.-50 paiku. Seega jääb selgusetuks, kuidas sai sündmuskoha vaatlus toimuda juba enne väidetavat kuritegu. Kohus nõustub kaitsja Y. Radziwilli tähelepanekuga, et fotodelt ei nähtu, kus kohas vaatlusega tuvastati 5x5 verekahtlane aine maas. Vaatlusprotokollile lisatud fotode põhjal oleks verekahtlase aine olemasolu oletuslik ning puuduvad andmed, mille alusel seostada fotodelt nähtuvat süüdistatavatele etteheidetava teoga. Järgnevalt analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud ja lubatavad tõendid süüdistuse sisu, s.o põhjuslikku seost kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse ja süüdistatavate käitumise vahel. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal viibisid mõlemad süüdistatavad xxx asuvas baaris Xxx ning kannatanuks antud kriminaalasjas on V M, kuigi ise ta sündmust ei mäleta. Vaidlus puudub selleski, et Islam Sarkissovi ja kannatanu vahel tekkis baaris Xxx konflikt ning Islam Sarkissov ründas kannatanut, lüües teda korduvalt näo/pea/kaela piirkonda. Nimetatut kinnitas Islam Sarkissov ise, andes kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt lõi kannatanut kaks korda, esimene löök oli kahe käega kaela piirkonda (avatud lahtise käelabaga, mõlema käega kahelt poolt), teine löök vastu lõuga parema käe randme piirkonnaga, käelaba alumise osaga ning pärast lööki kukkus kannatanu selili maha, peaga vastu asfalti. Küllaltki sarnaselt kirjeldas Islam Sarkissovi poolt kannatanu löömist ja kannatanu kukkumist ka tunnistaja V Di (tema ütluste kohaselt lõi I. Sarkissov kahe lahtise käega 3 pea mõlemale poolele ja seejärel näkku, kannatanu kukkumisel käis jube heli) ning sellisel viisil on kannatanu löömine talletatud ka 19.07.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 122-126), kus vaadeldavaks objektiks on xxx asuva hoone turvakaamerate 7 ja 8 salvestised. Salvestise avades on kaadri ülemises vasakpoolses nurgas kuupäev 11.07.
2. Kell 03:40:12 siseneb kaamera vaatevälja kriminaalmenetluses tuvastatud kui kannatanu V M ning kell 03:40:15 on kannatanu kõrval näha meesterahvast, kes on kriminaalmenetluses tuvastatud kui kahtlustatav Islam Sarkissov. Meesterahvad vestlevad ning kell 03:40:45 Islam Sarkissov tõukab kergelt V M, kell 03:40:53 lööb Islam Sarkissov korraga mõlema käega V M pea piirkonda ning seejärel kohe parema käega kannatanut pea piirkonda, mille tagajärjel kukub V M pikali kaamera vaateväljast välja. Seda, et kannatanuks antud kriminaalasjas on V M, toetavad ka isiku läbivaatuse protokollid koos fotodega ja 12.07.2021 isikusamasuse tuvastamise protokoll (I kd, lk 26). 11.07.2021 isiku läbivaatuse protokollis (I kd, lk 21-25) on kuriteojälgede kirjeldusena märgitud pea kuklas paremal pool muhk ja vere taoline aine, paremast kõrvast tuleb vere taoline aine, seljas on isikul musta värvi T-särk ja tumedat värvi lühikesed püksid. 14.07.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 58-73) on vaadeldud kannatanu V Me kuuluvaid isiklikke esemeid, muuhulgas lühikesi pükse, mis on musta värvi. Seega V. M riietus vastab suuresti salvestisel kannatavaks pooleks oleva isiku riietusele (kohus arvestab, et riietuse värv võib must-valge salvestise ja öise aja tõttu kajastuda erinevates toonides). Kannatanul tuvastatud vigastusi ja tema seisundit pärast löömist on kajastatud ka 12.07.2021 isiku läbivaatuse protokollis koos fotodega (I kd, lk 27-42), kus kuriteojälgede kirjeldusena on märgitud: isik on teadvuseta ja meditsiiniliste aparaatidega ühendatud. Isiku parema silma all on hematoom ja isiku lõua all, vasakul küljel on punast tooni hematoom. Kuigi näiteks tunnistajad M A ja D S rääkisid vaid ühest Islam Sarkissovi poolt tehtud rusikalöögist, siis kohtu hinnangul on see seostatav sellega, et nimetatud isikud kannatanu ja Islam Sarkissovi vahel aset leidnud konflikti algust ei näinud. Nii kirjeldas M A (I kd, lk 138-142), kuidas nägi Islami ja meesterahvast baarist välja astudes seismas vasakul pool, halli värvi xxx kõrval, koheselt toimus esimene löök Islami poolt mehe näo suunas, peale lööki kukkus mees sirgeseljaliselt ja kuklaga vastu asfalti. Vastavalt 14.07.2021 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile (I kd, lk 144-148) tundis M A fotol nr 2 ära Islami-nimelise mehe, kellega kohtus 11.07.2021 Xxx baaris xxx (fotol nr 2 on Islam Sarkissov). D S ütluste kohaselt mingil hetkel kella 3 paiku öösel kui läks baari ette tänavale, nägi kaht inimest seismas ja kaklemas, Islam lõi teist inimest kuhugi pea piirkonda parema käega, Islam lõi seda inimest ühe korra ja see isik kukkus kohe pärast lööki selili asfaldile. Asjaolu, et tunnistajad V L, S Z ja Y R kannatanu löömist Islam Sarkissovi poolt ei kinnitanud, ei tähenda mitte seda, et Islam Sarkissov ei oleks kannatanut löönud, vaid seda, et nad löömist lihtsalt ei näinud. Samas on nende ütlused piisavad, toetamaks Islam Sarkissovi kokkupuudet kannatanuga, nende vahel aset leidnud konflikti ning kannatanu löömist Islam Sarkissovi poolt. Nimelt andis V L ütlusi, et ta oli eemal väljas olevate laudade juures, autos olles ja sõites kuulis, et Islam oli olnud seda maas lamavat meest löönud. Tunnistaja S Zi ütluste kohaselt kui kannatanu ja Islam üksteiseni jõudsid, keeras ta enda näo Mi suunas ja järgmisel hetkel kuulis raske tömbi eseme kukkumise või kokkupõrke häält, koheselt vaatas heli suunas ja nägi, kuidas kannatanu on pikali maas. Y Ri ütluste kohaselt tema Islamiga koos õues ei olnud, mingi hetk tuli tema juurde V ja ütles, et nüüd hakkame minema. Koduteel autos selgus, et Islamil oli kellegagi konflikt olnud, kuid kes seda ütles, ta ei mäleta ja milles täpsemalt see konflikt üldse seisnes, ta ei tea. Kahtluse alla ei ole seatud ka kannatanule põhjustatud tervisekahjustusi, mida kinnitavad kiirabikaart (I kd, lk 86-87) ja 03.09.2021 koostatud ekspertiisiakt nr 21E-AOI0142 (I kd, lk 101-106). Kiirabikaardist nähtuvalt sai kiirabi teate peksmisest (mees lõi teist meest ja sõitis minema, mees maas teadvuseta) 11.07.2021 kell 03:52, kiirabi oli kohal (Xxx baar hoovil xxx) kell 04:
3. Patsiendil diagnoositi põhihaigusena koljusisene vigastus, kaasuva haigusena pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus. Kirjeldusena on välja toodud: (pea-kukal, pea-otsmik) turse, verevalum; paremal pool pealael kuklani välja hematoom ja turse u 30x10 cm (pea-lõualuud) turse; vasakul alalõual turse 4 3x4 cm u; (pea-vasak kõrv) haav; kõrva taga näha 0,5 cm veritsuseta sirge servaga haav; (pea-parem kõrv) verejooks; hele veri kõrvast. Anamneesina on märgitud, et pealtnägijate sõnul löödud teise isiku poolt käte-jalgadega pähe, süüdlast kohal keegi ei näita; kiirabi saabudes lamab paremal küljel asfaldil pt, kuhu ta on keeratud juuresolijate poolt; ei reageeri äratamisele, hingab norinal, paremal pool pealael otsmikust kuklani ulatuslik turse. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esinesid kannatanu V M koljuluude joonmurd paremal otsmiku-kiiru piirkonnas, peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatilised ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, ulatuslik nahaalune verevalum paremal peapoolel, nahamarrastused paremal kõrvalestal, nahaalune verevalum parema silma alalaul, nahaalune verevalum ja turse vasakul alalõua piirkonnas, nahamarrastus ja nahaalune verevalum paremal pool rindkere eespinnal, nahamarrastused vasakul põlvel ja parema sääre eespinnal. Kannatanul esinevad tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal. Vaidlus on tõusetunud selles, kas kannatanul esinev tervisehäire võis kesta vähemalt neli kuud ning kas kannatanu löömisega pani Islam Sarkissov toime

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo või tuleks tema tegevus kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena (

§ 121). Samuti on vaidlus tõusetunud Yurii Feieri poolt kannatanu löömises.

Esmalt hindab kohus kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste ulatust ja raskust ning seejärel analüüsib süüdistatavate käitumist süüdistuses näidatud ajal ja kohal, tuvastamaks neile etteheidetava süüteokoosseisu täitmine. Islam Sarkissovi kaitsja hinnangul on küsitav rääkida vähemalt neli kuud kestvast tervisehäirest, kui tõendid näitavad ambulatoorse ravi lõppemisest kolme kuu möödumisel ja umbes samal ajal asus kannatanu tööle. Kaitsja viitas V M enda ülekuulamise protokollile, kus ta juba juulis väitis, et ta on terveks saanud ning kaebused piirduvad migreenidega, samuti juhtis tähelepanu 29.07.2021 koostatud statsionaarse epikriisi osale pealkirjaga „Režiim ja ravialased soovitused“ ning selle neljanda lause järgi võib tööle naasta 2-4 nädala möödudes. Riigikohus on lahendis 3-1-1-27-08 p-des 11-12 märkinud, et lahendamaks küsimust, milline on tervisekahjustuse kestus või tervisekahjustusest tingitud töövõime kaotus, saab kohus lähtuda vaid meditsiiniliste eriteadmiste pinnalt antud kohtuarstliku ekspertiisi arvamusest. Kooskõlas Korra (Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord) §-ga 2 tugineb ekspert arvamuse andmisel objektiivsetele uuringutele ja kliinilisele leiule ning peab muu hulgas arvestama ka isiku varasemat terviseseisundit, kui see on tekitatud tervisekahjustusega seotud. Korra § 5 lg 2 preambula kohaselt peab ekspert tervisekahjustusest paranemise aja kindlaks määrama samalaadsetest tervisekahjustustest paranemise keskmise ajana ja seega teatud hüpoteetilise suurusena. Eelnev tähendab, et kui eksperdiarvamuse kohaselt on kannatanule põhjustatud raske kehaline haigus, mis kestab vähemalt neli kuud, on kestvalt alust rääkida raske tervisekahjustuse põhjustamisest ka olukorras, mil kannatanu tegelikult paranes näiteks 3 kuu jooksul. Kohtu hinnangul kinnitab kannatanule vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuse tekitamist 11.07.2021.a ja selle eluohtlikkust juba eespool viidatud 03.09.2021 koostatud ekspertiisiakt nr 21EAOI0142, millest nähtuvalt on V M tuvastatud peaajutrauma eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. Arvestades ajutraumaga kaasnenud neuroloogilist sümptomaatikat (kooma, liikumis-, tasakaalu- ja kõnehäired, puudulik haiguskriitika ja ohutunne, infantiilne käitumine) on alust arvata, et ajutraumast tingitud tervisekahjustus kestab rohkem kui neli kuud. Nahamarrastus ja nahaalune verevalum rindkerel ning nahamarrastused alajäsemetel ei ole eluohtlikud tervisekahjustused ning nende paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Kannatanu tervisekahjustuse kestust saab hinnata ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 21.07.2021 vastusest (I kd, lk 88-89), millest nähtuvalt viibib patsient V. M alates 11.07.2021 ravil SA Põhja5 Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia osakonnas kuni käesoleva ajani. Saabus tundmatu mehena raskes seisundis peaajutrauma tõttu. Praeguseks on keskmise raskusega üldseisundis ravil neurokirurgia osakonna intensiivravipalatis, ravi jätkub. Kohus ei kahtle, et raskest ajutraumast tingitud tervisekahjustus võib kesta rohkem kui neli kuud, enne kui saab rääkida isiku täielikust tervenemisest. Nagu ekspertiisiaktis on märgitud, kaasneb ajutraumaga neuroloogiline sümptomaatika, milleks muuhulgas on ka tasakaalu- ja kõnehäired jms, mis ei pruugi olla niivõrd tõsised, et takistavad igapäevatoimingute tegemist samamoodi nagu näiteks liikumishäired või teadvusetu seisund. Praegusel juhul nähtub V. M haigusloo epikriisist (I kd, lk 9194), et V. M on viibinud intensiivraviosakonnas 11.07.2021-17.07.2021 ning neurokirurgia osakonnas 17.07.2021-26.07.2021 ning 17.07.2021 diagnoositi lõplik kliin. põhihaigus aju koldeline vigastus. Seisundina haiglast väljakirjutamisel on küll märgitud, et paranenud, teadvusehäire üle viimisel lahenenud, on ergas, kohati sõnad ebaselged, rahulik ning koostöövalmis, kuid arvestades, et ekspertiis koostati pärast kannatanu haiguslooga tutvumist (11.07.2021 kiirabikaart, SA PERH statsionaarne epikriis 11.07.-26.07.2021, isiku läbivaatuse protokollid, asitõendi vaatlusprotokoll koos turvakaamera videosalvestisega), on selge, et tervisekahjustuse kestuse hindamisel arvestati nii raskemaid kui kergemaid haigustunnuseid ning ekspertiisis antud arvamuses prognoositi nendest täielikku tervenemist, mitte lihtsalt paremat enesetunnet vms. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata, et ka kaitsja poolt osundatud epikriisi kokkuvõttes ei ole nenditud kannatanu tervenemist 2-4 nädala pärast, vaid on märgitud, et tööle võib naasta sõltuvalt enesetundest ning töö iseloomust 2-4 nädala möödudes ning haiguslehte tuleb pikendada perearsti juures vastavalt vajadusele. Kohtu hinnangul ei pruugi haiguse kergemad sümptomid nagu nt sõnade kohatine ebaselgus olla takistuseks igapäevatoimingute läbiviimisel või teatud ametikohtadel töötamist, kuid nimetatu ei tähenda automaatselt ka absoluutset tervenemist. Kannatanu V M 29.07.2021 antud ütluste (I kd, lk 43-47) kohaselt on ta küll hetkeseisuga terveks saanud, kuid tõi ka välja, et vahel vaevab teda migreenihoog. Arvestades kannatanul tuvastatud rasket ajutraumat ei kahtle kohus selleski, et jätkuvad peavalud on seotud just 11.07.2021 aset leidnud sündmusega ning rääkida vähem kui kuu aega pärast intensiivraviosakonnast välja kirjutamisest kannatanust kui täielikult tervenenud isikust tundub kohatu. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid on kohus veendunud selleski, et lisaks Islam Sarkissovile lõi kannatanut ka süüdistatav Yurii Feier ning seda süüdistuses kirjeldatud viisil (ühel korral jalaga pea vasakusse poolde nii tugevalt, et kannatanu pea põrkus löögist paremale ning seejärel algsesse asendisse tagasi). Sellisele järeldusele jõudis kohus, analüüsides sündmuskohas juhuslikult viibinud M Ai ja S Zi tunnistajatena antud ütlusi, mis lükkavad kogumis selgelt ümber süüdistatava Y. Feieri ennastõigustavad selgitused ja kaheldavad arvamused. Nii kirjeldas tunnistaja M A, kuidas koheselt tuli teine mees, kes oli Islamiga ühes seltskonnas ja koheselt lähenes kannatanule vasakult poolt ja lõi maas olevat meest vasaku jalaga vastu pead, täpsemini vastu vasakut näo poolt või isegi vastu vasakut kõrva. See löök jalaga nägi välja selline, nagu jalgpalli lüüakse väravasse. Peale jalaga lööki mehe kehaasend ei muutunud, kuid jalaga löögi tulemusel pea põrkus paremale poole küll ja siis koheselt põrkus tagasi. Vastavalt 03.09.2021 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile (I kd, lk 152-155) tundis M A fotol nr 1 ära mehe, kes on väga sarnane selle mehega, kes 11.06.2021 oli Xxx baaris koos Islami nimelise mehega ja kes lõi kannatanut jalaga pea piirkonda (fotol nr 1 on Yurii Feier). Tunnistaja S Zi 29.07.2021 antud ütluste kohaselt peale seda, kui kannatanu kukkus, hakkas Islam liikuma enda seltskonnas olijate poole, samal ajal liikus xxx sõiduk veidi tahapoole, keegi oli juba roolis, koheselt liikusid Islami seltskonnas olijad tema juurde ja koheselt üks Islami seltskonnast lõi kannatanut jalaga vastu pead. See löök tabas kannatanut paremalt poolt ja see löök oli tema meelest tugev. Ja see löök oli nagu peale astumise löök, mitte nagu jalgpalli lüüakse. Peale lööki põrkus 6 kannatanu pea hetkeks vasakule ja siis tagasi. Vastavalt 29.07.2021 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile (I kd, lk 209-213) tundis S Z fotol nr 2 ära mehe, kes on seesama mees, kes viibis 11.07.2021 öösel baaris Xxx ja kes oli Islamiga ühes seltskonnas. See on sama mees, kes lõi pikali olevat kannatanut jalaga pea piirkonda (fotol nr 2 on Yurii Feier). Kannatanu löömist Yurii Feieri poolt süüdistuses kirjeldatud viisil ei muuda olematuks ka tunnistajate M Ai ja S Zi ütluste erinevus osas, kas kannatanut löödi vasakule või paremale poole. Puuduvad andmed, et ajal, mil S Z 29.07.2021 ütlusi andis, oleks tal palutud täpsustada, kelle poolt vaadatuna või mis suunas vaadatuna vms ta lööki kirjeldas. Küll on S Z aga 14.09.2021 antud ütlustes täpsustanud, et maas olevat meest löödi jalaga mitte paremalt poolt vastu pead, vaid vasakult poolt vastu pead. Samal kuupäeval on koostatud ka ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus S Z näitab kannatanu asendit peale kukkumist, kuidas teine seltskonnas olija jalaga maas olevat kannatanut lööb, pea poolt, kuhu pihta kannatanut jalaga löödi ning kuhu suunas põrkus kannatanu pea peale lööki. Ilmselgelt olukorras, kus isik saab enda ütlusi olustikuga seostada, sealhulgas demonstreerida löömist tõepäraste vahenditega (antud juhul isikule sarnaneva eseme/nö nuku peal), on tema ütlused tegelikkusega haakuvad ning puudub mistahes põhjus kahelda kannatanu löömises süüdistuses kirjeldatud viisil. Nagu kohus juba eespool välja tõi, ei ole põhjust ütluste ja olustiku seostamise protokolli tõendikogumist välja jätta üksnes põhjusel, et protokolli kohaselt kirjeldab tunnistaja 11.06.2021 aset leidnud sündmust, mitte 11.07.2021 toimunut. Arvestades protokollis kajastatut ning S Zi tunnistajana antud ütlusi ei ole kahtlust, et tegelikkuses on ta kirjeldanud käesoleva kriminaalasja esemeks olevat tegu. Protokollis kuupäeva valesti märkimist saab pidada inimlikuks eksimuseks, mis ei moonuta ütluste olustikuga seostamise tegelikku eesmärki ning sündmust kui tervikut. Asjaolu, et näiteks süüdistatavatega samas seltskonnas viibinud ja tunnistajatena ütlusi andnud V Di, D S, V L kannatanu löömist Yurii Feieri poolt ei kinnitanud, ei tähenda mitte seda, et Yurii Feier ei oleks kannatanut löönud, vaid seda, et nad löömist lihtsalt ei näinud, ei mäletanud või ei tahtnud süüstavaid ütlusi anda. Samas aga ei saa nimetatud isikute ütluste põhjal Yurii Feieri poolt kannatanu löömist kuidagi välistada. Nii andis V Di ütlusi, et ei oska öelda, kus Juri Feier oli sellel hetkel, kui Islam lõi kannatanut, seal oli pime ja ta ei näinud ega mäleta kõike. Kui nad sõidukiga ära läksid, siis keegi sõidukis küsis Juri Feier käest, et miks J. Feier tema otsa komistas (nemad xxx saavad sellest aru teistmoodi, ehk miks ta teda veel lõi). Juri vastas selle peale, et tal on ükskõik, et ta tahab urineerida. D S ütluste kohaselt ta ei näinud, et keegi seda isikut oleks veel löönud, sest pööras end kohe minekule. Samas enda ütlustes D S ei välistanud, et Y. Feier võis kannatanut lüüa, sest tema vaateväli oli piiratud, Juri seisis lamavast kannatanust paremal pool, tema ülakeha ja õlgade lähedal. V Li ütluste kohaselt autos olles ja sõites kuulis, et Yurii Feier olevat selle maas oleva mehe vastu komistanud. Kohtu hinnangul on tunnistajate M Ai ja S Z ütlused usaldusväärsed ning sündmust tegelikult kajastavad ka seetõttu, et nad nägid kõike vahetult pealt ning nad ei püüa süüdistatava Y. Feieri süüd pisendada või olematuks muuta näiteks seetõttu, et olid Y. Feieriga tuttavad ning püüavad teda vastutusest päästa vms. Erinevus selles, kas Y. Feier lõi kannatanu pead nagu jalgpalli või jalatallaga vastu pead, ei muuda löömise fakti olematuks. On usutav, et isikud võivad tajuda mõningaid detaile erinevalt, sõltuvalt nende asukohast, nägemisulatusest jms. Süüdistatava Yurii Feieri ütlused on aga vastuolulised ning ei kattu kriminaalasjas kogutud tõenditega. Yurii Feier andis 20.07.2021 kahtlustatavana ütlusi (II kd, lk 80-85), mille kohaselt nägi, kuidas Islam lööb kannatanut vist parema käe rusikaga kannatanu lõua piirkonda. Peale seda koheselt kukkus kannatanu sirge seljaga selja taha peaga vastu maad. Õigemini kannatanu kukkus kuklaga vastu asfaldit. Seisis sellel ajal Islami taga juba kui toimus esimene löök. Ei oska öelda, kas kannatanu peale kukkumist liigutas ennast veel kuidagi või mitte. Ei oska öelda, kuna ei mäleta. Edasi mäletab, et hakkas mingi sagimine pihta, keegi hüüdis, et tuleb politsei ja nad hakkasid liikuma xxx sõiduki suunas. Mäletab, et Islamit tiris autosse just V ja teda D. Mäletab, et teekond auto poole läks kas maas oleva kannatanu juurest või tema kõrvalt. Hakkasid kiirelt sealt kohalt lahkuma, kuna ei tahtnud 7 probleeme. Mis seisukorras kannatanu oli, ei oska öelda, kuna ei mäleta. See maapind, kus konflikt juhtus, on kaetud asfaldiga, seal ei ole tõuse ega äärekivisid. Ei mäleta kannatanu löömist jalaga, kuid see võis juhtuda ka nii, et peale seda, kui kannatanu maas oli ja kui naised hakkasid karjuma, et kutsuge politsei ja kiirabi, siis ta hakkas liikuma üle kannatanu ja äkki midagi siis võis juhtuda. Autosse joostes ta ei kukkunud, sest kõik oli temaga korras. Hiljem kodus olles mingeid vigastusi ta endal ei tuvastanud, jalas olid tal kummist varbavaheplätud. Järgmisel päeval V ütles talle, et tema olevat ka kannatanu vastu komistanud seal ja et nüüd kindlasti seostatakse teda ka selle asjaga. Komistamise all ta arvab, et mõtles ikka päris komistamist, mitte tahtlikku löömist. Kannatanu peal verd ei olnud. Hinnates Y. Feieri kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi nõustub kohus prokuröri tähelepanekuga, et Yurii Feieri mälu on valikuline. Yurii Feier mäletas küll hästi seda, kuidas Islam Sarkissov kannatanut lõi ning kuidas nad pärast seda autosse läksid, isegi seda, et sündmuskohal ei olnud tõuse ega äärekivisid ning kannatanu peal ei olnud verd, kuid millegipärast ei mäleta enda osalust kannatanu löömises, tuues üksnes välja, et midagi võis juhtuda, kui autosse joosti. Olukorras, kus isik suudab sündmust piisava põhjalikkusega meenutada, on usutav, et kui ta oleks tõesti kannatanu otsa vaid komistanud, oleks ta seda sama detailselt suutnud kirjeldada kui Islam Sarkissovi poolt kannatanu löömist ning enda asukohta sellel ajal. Antud sündmust arvestades ei saanud maas lamava isiku otsa nö komistamine olla Y. Feieri jaoks selline tähtsusetu pisidetail, mida isik ei suudaks meenutada. Y. Feier nägi eelnevat kannatanu löömist I. Sarkissovi poolt, kannatanu kukkumist ning kannatanu ümber viibivaid isikuid, mistõttu on igati usutav, et süüdistatava ebamäärased ütlused on antud soovist näidata sündmust tema jaoks soodsamas valguses, lootuses kas siis vabaneda üldse vastutusest või saada leebem karistus. Seejuures ei ole vähetähtis fakt, et kannatanu löömist Yurii Feieri poolt jaatab ka süüdistatav Islam Sarkissov, kirjeldades, kuidas Feier tabas jalatallaga kannatanu pead, Feieri löögist pööras kannatanu pea eemale (paremale) ning peale lööki tuli pea tagasi. Lihtsalt kannatanu otsa komistamine ei liigutaks ka kannatanu pead edasi-tagasi nagu lisaks Islam Sarkissovile kirjeldasid ka sündmust pealt näinud M A ja S Z. Antud sündmust arvestades on igati usutav, et kannatanu pea liikus edasi-tagasi just Yurii Feieri poolt tehtud löögi tõttu ning seda ajal, mil kannatanu lamas liikumatuna asfaldil. Kohus lähtub ka 03.09.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0142 märgitust, mille kohaselt on kannatanul esinevad tervisekahjustused iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal. Vigastused pea piirkonnas võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga, kängitsetud jalaga) ning paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Millised vigastused pea piirkonnas olid kannatanule tekitatud enne tema kukkumist ja millised peale seda, ei ole võimalik kindlaks teha. Järelikult osutab ka ekspertiisiakt võimalusele, et kannatanut on lisaks rusikale löödud ka jalaga. Nimetatut ei kummuta ka kaitsja väide, justkui saaks süüdistatava Y. Feieri poolt tehtud jalalöögi seada kahtluse alla, kuna löömise ajal olid süüdistataval jalas varbavaheplätud ning plätu ei ole see kängitsetud jalg, mida on silmas peetud ekspertiisiaktis. Kohus sellekohase käsitusega ei nõustu. Sisestades sõna kängitsema “Eesti keele seletava sõnaraamatu” /EKSS/ otsingusse, annab EKSS muuhulgas näiteks selgituse; jalatseid, jalavarje (ka sukki v. sokke) jalga panema; jalgu kinni panema. Jalgu kängitsema. Kängitseb jalad säärikuisse, viltidesse, sandaalidesse. Seega on loogiline ja vastab kohtupraktikale, et ekspertiisiaktis ei mõeldud kannatanu löömist palja jalaga ning antud asjas kogutud tõendeid arvestades nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et Yurii Feieri jalg oli löömise ajal kängitsetud nn plätusse. Süüdistatava Yurii Feieri poolt kannatanu löömist jalaga ei muuda olematuks ka tõsiasi, et antud kriminaalasja raames ei ole konkreetset süüdistatava jalas olnud jalanõud õnnestunud kindlaks teha. Tunnistaja M Ai 03.09.2021 ütluste kohaselt oli kannatanu lööjal jalas mitte varbavaheplätud, vaid tavalised, plätud jäid talle meelde, kuna peale lööki jalaga vastu pead lendas plätu veel jalast ja mees 8 koperdas seda tagasi jalga panema. Yurii Feier enda ütluste kohaselt olid tal jalas tavalised varbavaheplätud ning vastavalt 21.07.2021 koostatud läbiotsimisprotokollile (II kd, 92-94) andis Yurii Feier vabatahtlikult välja tema enda ütluste kohaselt 11.07.2021 jalas olnud valget värvi varbavaheplätud. 25.08.2021 koostatud ekspertiisiakti nr 21E-GE0709 (I kd, lk 112-115) kohaselt saadi parema jala plätu esiosa ääre pealt võetud proovist ja vasaku jala plätu pealispinna varvaste osa pealt võetud proovist täisprofiil ning segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangevad küll Yurii Feieri DNA -profiiliga, kuid mitte V M DNA-profiiliga. Lähtudes kannatanul tuvastatud tervisekahjustustest ning pärast jalalööki kannatanu pea liikumisest paremasse ja tagasi, ei kahtle kohus Yurii Feieri poolt tehtud jalalöögi tugevuses, st löök oli tehtud täiest jõust ning seda sõltumata sellest, milline plätu oli süüdistataval jalas. Seda enam, et tegelikkuses ei erine nö tavaline plätu varbavaheplätust, st mõlemad käivad kergesti jalast ning seega üldjoontes on tunnistaja ja süüdistava ütlused jalanõu liigi osas sarnased. Diametraalselt vastuoluliseks saaks nende ütlusi pidada siis, kui üks räägib näiteks botasest, saapast vms ja teine kergest jalanõust nagu plätu. Praegusel juhul on igati põhjendatud juba eespool viidatud prokuröri seisukoht, et Yurii Feieri jalg oli kängitsetud plätusse. Kohus möönab, et olukorras, kus kannatanu oleks maas liikunud, ennast kaitsnud vms, oleks plätuga tehtud jalalöök olnud ebakindlam kui näiteks botase, saapa vms, kuid antud juhul lebas kannatanu liikumatuna maas ning tema pead jõuliselt tabada ei olnud kuidagi keerukas ka lahtise jalanõu nagu plätuga. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada mõlema süüdistatava poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil. Järgmisena hindab kohus, kas oma tegevusega täitsid süüdistatavad neile etteheidetava

§ 118

lg 1 p 1,2 koosseisu või panid toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121

järgi kvalifitseeritava teo.

§ 118

lg 1 p 1,2 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Nagu kohus eespool märkis, luges kohus tuvastatuks, et kannatanul esinev tervisekahjustus oli eluohtlik ning kestis vähemalt neli kuud. Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku ja vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17105 p 15, kus selgitati

§ 118lg 1 p 7 koosseisu täitmist).

Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik

§ 118

lg 1 p-de 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just peaajukahjustus põhjustas kannatanule eluohtliku ja vähemalt neli kuud kestva tervisekahjustuse, on järelikult vaja kindlaks teha, kas süüdistatavad pidasid vähemalt võimalikuks ja möönsid, et kannatanut lüües saab kannatanu ajutrauma ning põhjustasid enamohtlikud tagajärjed

§ 19mõttes vähemalt ettevaatamatusest.

Kohtu hinnangul on nii põhitegu (tervise kahjustamine) kui ka enamohtlikud tagajärjed mõlema süüdistatava puhul toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades antud sündmust kui tervikut (konflikt tekkis baaris aset leidnud tüli käigus, mitte ei otsitud kannatanut näiteks konkreetselt üles tema peksmiseks vms) ei saa kindlalt jaatada, et süüdistatavatel oleks koosseisupärane tagajärg olnud nii teo eesmärgiks kui ka sisemiseks põhjuseks, st et tegu oleks toime pandud kavatsetult. Kohtus leidis tuvastamist, et Islam Sarkissov lõi kannatanut kaks korda, esimene löök oli kahe käega alalõua/kaela piirkonda (avatud lahtise käelabaga, mõlema käega kahelt poolt), teine löök vastu 9 kannatanu lõuga, pärast mida kukkus kannatanu selili maha, peaga vastu asfalti. Kuigi Islam Sarkissovi ütluste kohaselt ta üldse ei oodanud, et kannatanu kukub löögist maha ning tal ei olnud eesmärki kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada, kinnitab tema tegevus vastupidist. Kohtu hinnangul saaks süüdistatava selliseid ütlusi pidada usutavaks, kui süüdistatav oleks näiteks kannatanut löönud üks kord ning süüdistatavale oleks tulnud üllatusena, et löögi tagajärjel võib kannatanu kukkuda peaga vastu asfalti ning raske tervisekahjustus oleks tekkinud süüdistatava jaoks nö ootamatu kukkumise tagajärjel. Lüües aga kannatanut korduvalt tema elutähtsatesse organitesse, s.o esmalt kahe käega kaela/alalõua piirkonda ning seejärel koheselt täiendavalt veel rusikaga näkku, ei kahtle kohus, et sellise intensiivse ründega kannatanu suunas pidas Islam Sarkissov vähemalt võimalikuks ja möönma, et kannatanu võib kaotada teadvuse, kukkuda ning saada ajutrauma. Just kahe käega alalõua/kaela piirkonda suunatud löömisvõtet ei saa pidada tavapäraseks ning isik, kes seda kasutab, peab võimalikuks pidama ka löögiga kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Asuvad ju alalõua/kaela piirkonnas elutähtsad organid nagu hingamisteed ning elukogenud isikuna ei saanud Islam Sarkissov enda tehtud löögi tagajärgi kuidagi alahinnata. Juba ainuüksi kahe käega kaela lähedale ja/või alalõuale löömine võib olla isiku elule ohtlik, kuid lüües seejärel koheselt kannatanut veel rusikaga ei ole kuidagi usutav, et Islam Sarkissov ei pidanud võimalikuks kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist, s.o kannatanu kukkumist peaga vastu asfalti ning löökidest põhjustatud eluohtlikku ja vähemalt neli kuud kestvat kahjustust. Kuna Islam Sarkissov seisis kannatanuga asfaldil, oli talle ka teada, et kannatanu ei kuku mitte pehmele pinnasele, vaid just kõvale asfaldile. Tunnistaja M Ai ütluste kohaselt kukkus mees peale Islami rusika lööki sirgeseljaliselt ja kuklaga vastu maad, kuulis mütsatust, see kõlas nagu raske tömp ese põrkub vastu maad. Tunnistaja V Di ütluste kohaselt kui meesterahvas kukkus asfaldi peale, käis jube heli. Järelikult olid Islam Sarkissovi tehtud löögid niivõrd tugevad, et isik võis kaotada teadvuse isegi juba pärast lööke, mitte peaga asfaldile kukkudes. Yurii Feier lõi aga juba maha kukkunud kannatanut jalaga pea vasakusse poolde, nii et pea põrkus löögist paremale ja siis tagasi. Asjaolu, et kannatanu lebas enne Yurii Feieri poolt tehtud jalahoopi liikumatuna, s.o kaitsetuna maas, olles võimetu vähimatki vastupanu osutama, ei saanud Yurii Feierile ka kuidagi üllatusena tulla. Tema enda antud ütluste kohaselt nägi ta, kuidas Islam kannatanut lõi ning peale seda koheselt kukkus kannatanu sirge seljaga vastu asfaldit, seega teadis ta, et lööb jalaga juba niigi raskes seisundis olevat isikut. Kannatanu liikumatut olekut peale löömist on kinnitanud tunnistajad M A, S Z, N N (baari Xxx omanik, kes oli 11.07.2021 tööl), K L, V Š ja V Ž. Tunnistaja K L ütluste kohaselt nägi pärast sõiduki eest ära tagurdamist, et sõidukist teisel pool oli inimene pikali, parema külje peal; kuulis, kuidas mees pikali olles kõrist korises, mees ei olnud teadvusel. Tunnistaja V Š ütluste kohaselt ei liigutanud maas olev mees ennast üldse, sellest järeldas, et mees on teadvuseta. Tunnistaja V Ž ütluste kohaselt oli mees teadvuseta, ei liigutanud ennast. Järelikult pidi Yurii Feier vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et kannatanul võib olla ajutrauma ning tema tehtud löök kahjustab juba raskelt vigastatud kannatanu tervist veelgi. Juba eespool viidatud ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0142 nähtub seegi, et kannatanul tuvastatud peaajutrauma on eluohtlik tervisekahjustus vigastuste kogumis – eraldi ei ole pea piirkonnas vigastuste raskust võimalik hinnata. Kannatanu kehaasend tervisekahjustuste tekitamise ajal on olnud dünaamilises liikumises, seejuures esimesed löögid rusikatega pea piirkonda on tekitatud kannatanule tema püstises asendis olles. Antud juhul saabki nii Islam Sarkissovi kui ka Yurii Feieri käitumist hinnata nii välise teopildi kui ka nende käitumise järgi pärast kannatanu löömist. Lüües kannatanut korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse, vallandas Islam Sarkissov enda teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise ning Islam Sarkissovi tegevust toetas Yurii Feier, lüües kannatanut koheselt veel jalaga pähe. Sellise tegevusega kiitsid mõlemad süüdistatavad löökidest tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatavate üldist elukogemust arvestades ei olnud nad võimelised ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et pärast kannatanu löömist kiirustasid 10 mõlemad süüdistatavad sündmuskohalt minema, tundmata vähimatki huvi kannatanu seisundi vastu. Nii kukkumisest tekkinud raksatus kui kannatanu liikumatuna maas lamamine ei sundinud ei Islam Sarkissovit ega Yurii Feierit abi kutsumast. Süüdistatava Yurii Feieri suhtumine kannatanu olukorda ilmestavad tunnistaja V Di ütlused, mille kohaselt vastas Yurii Feier talle sõidukis tehtud küsimusele, et miks Yurii Feier kannatanut lõi, et tal on ükskõik, et ta tahab urineerida. Tunnistaja S Zi ütluste kohaselt istus Islam ja kogu tema seltskond peale seda jalaga lööki sõidukisse ja nad lahkusid. Tunnistaja V Ž ütluste kohaselt seisis sõiduki lähedal, teisel pool autot hakkas mingi sagin pihta, kuulis mütsatust, nagu keegi kukkus, mille peale keeras ennast ümber ja koheselt hakkasid mehed halli värvi sõidukisse minema nagu sipelgad. Tunnistaja A S (baari Xxx turvamees) ütluste kohaselt jooksis väljast tema juurde naisterahvas, kes ütles, et väljas on mees pikali, nägi väljudes uksest vasakul pool maas lamavat meest; mehest umbes 5 meetri kaugusel nägi helehalli värvi vanemat sõidukit, mis koheselt hakkas tagurdama xxx tänavale. Süüdistatavate lahkumist tunnistajate kirjeldatud viisil toetab ka 19.07.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks xxx asuva hoone turvakaamerate 7 ja 8 salvestised. Salvestise avades on kaardi ülemises vasakpoolses nurgas kuupäev 11.07.2021 ning kell 03:41:50 siseneb kaamera vaatevälja heledat tooni sõiduauto, mis tagurdab xxx tänava suunas. xx tänava sõiduteele jõudes tagurdab sõiduauto vasakule, sõiduauto esitulesid on näha sõiduteed valgustamas. Kannatanut abistasid sündmuskohal viibinud isikud, mitte süüdistatavad. Tunnistaja V Ž ütluste kohaselt palus mehe külili keerata, et ta hingata saaks; teab, et nii tuleb teha, kuna on läbinud esmaabi kursuse. M Ai ütluste kohaselt jooksis tema maas oleva mehe juurde, keeras ta parema külje peale, tegi mehe hingamisteed puhtaks ja helistas numbrile 112. Kohtul puuduvad andmed, et kannatanule oleksid abi kutsunud süüdistatavad. Vastavalt 02.08.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile (I kd, lk 4-12) helistati häirekeskuse numbrile 112 kolmelt erinevalt telefoninumbrilt ning kõnede sisust nähtuvalt olid helistajateks sündmuskohal viibinud isikud, kes ei olnud süüdistatavatega samas seltskonnas. Nii teatab 11.07.2021 kell 03:49:38 helistaja, et meesterahvas lõi inimesel pea lõhki ning lööja sõitis autoga ära. Isikul, keda löödi, tekkis kaela poole muhk, hakkab lämbuma, keerati küljele, kukkus peaga vastu asfalti, on teadvuseta. Kell 03:57:37 teatab helistaja, et inimene lamab asfaldil suremise seisundis, vaevu hingab, palutakse teha kiiremini. Kell 03:59 tehakse taas kõne häirekeskusele, kuid siis teatatakse, et kiirabi juba saabus. Antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võisid süüdistatavad loota, et nende poolt tarvitatud vägivald ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi

§ 118lg 1 p 1,2 kohaselt.

Kuigi Yurii Feieri kaitsja hinnangul näitab kõne häirekeskusele, et Yurii Feier ei osalenud kannatanu löömises (helistaja nimetab lööjana vaid ühte meest), ei saa sellise kõne sisu alusel kuidagi eitada Yurii Feieri poolt kannatanu löömist. On usutav ja loogiline, et raskelt vigastatud isikule abi kutsudes keskendutakse kannatanule ja tema vigastustele, mitte kannatanu ründajale/ründajatele. Konkreetseid ütlusi sündmuse kui terviku osas antakse juba menetlejale (mitte häirekeskusele) ning ka antud asjas on üle kuulatud sündmuskohal viibinud isikud kui tunnistajad, kes siis juba oma ütlustes said üksikasjalikumalt edasi anda ka enda poolt nähtu või tajutu. Eeltoodud tõendite kogumis hindamise tulemusena ei saa kuidagi teha järeldusi, justkui oleks Islam Sarkissovi ja Yurii Feieri tahtlus suunatud vaid kannatanule valu tekitamises ning mis annaks aluse kvalifitseerida nende tegevuse

§ 121järgi.

Kannatanul esines eluohtlik peaajutrauma vigastuste kogumis sõltumata löökide arvust, sest ei ole võimalik kindlaks teha, milline (kas esimene, teine või viimane) löök võis olla määravam, seega mõlemad süüdistatavad vastutavad koos ühiselt tekitatud tagajärje eest. Kuna süüdistatavate tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatavate käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1,2 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Tsiviilhagi 11 Kr

MS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatavad kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatavad vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest. Antud asjas on kannatanu enda esindaja kaudu esitanud tsiviilhagi, milles palub süüdistatavatelt välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 1910,74 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu esindaja hagiavalduse juurde. Kohtule on esitatud kannatanu V M 08.01.2022 selgitused tsiviilhagi juurde. Selgituses on välja toodud, et V. M saabus Eestisse 13.06.2021 ja juulis asus tööle xxx. Viibis haiguslehel kuni 05.10.

1. Eesti pankades tal pangakontot ei ole avatud ning seetõttu tasuti tema ravikulud M P arveldusarvelt ja V P arveldusarvelt. M P (onupoeg) kontole laekusid ka temale makstud Haigekassa hüvitused ning siis ta tegi tema ja V P (onupoja abikaasa) poolt makstud summade osas tasaarvelduse. Varaline kahju. Esitatud tsiviilhagi kohaselt on kannatanu otseseks varalise kahjuks: - ravikulu ehk omaosalus summas 12,50 eurot; - taastusravikulud summas 172,38 eurot; - saamata jäänud töötasu august-september-oktoober 2021 eest kokku summas 3000 eurot. Eesti Haigekassa on hüvitanud V Me 774,14 eurot töövõimetushüvitisena. V M töövõimetusleht lõpetati 05.10.
2. Seega on V Me käesolevaks hetkeks tekitatud varalist kahju summas 2410,74 eurot. Islam Sarkissovi poolt oli kohtueelses menetluse käigus seisuga 01.11.2021 hüvitatud 500 eurot. Seega on kannatanule hüvitamata veel varalist kahju summas 1910,74 eurot. Süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid hagi õigeks. Süüdistatava Yurii Feieri kaitsja vaidles tsiviilhagile vastu. Kaitsja osutas, et tsiviilhagi juures on 7 lehte nimega tööleping mis on kuupäevastatud 7.04.2021 xxx ja kannatanu V M vahel. Leiab, et seda aluseks võtta ei saa, sest seda lepinguks üldse nimetada ei saa, kuna see on poolte poolt allkirjastamata, need on lihtsalt paberilehed. See tähendab seda, et see leping kui tsiviilõiguslik kokkulepe on tsiviilõiguslike subjektide vahel sõlmimata. Tulenevalt sellest, sellel töölepingul puudub dokumendi staatus ja sellega tsiviilhagi kui võimalikku varalist kahju tõendada ei saa. Samuti jääb arusaamatuks hagis esitatud nõue, kuna see ei ole kooskõlas kriminaaltoimikus olevate materjalidega. Konkreetselt toimik lk. 78 köide I Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri – ja migratsiooni järelevalvetalituse 02.08.2021 kiri kriminaalasja uurijale kannatanu V M saabumise ja töötamise kohta Eesti Vabariigis. Teiseks toimik lk. 79 köide I Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri -ja migratsiooni järelevalvetalituse töötamise informatsioon. Dokumendid mis on kriminaaltoimikus köide I lk. 80-84 Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri – ja migratsiooni järelevalvetalituse füüsilise isiku tööandjad, väljamaksed ja maksud. Antud juhul leiab, et hagi nõue varalise kahju hüvitamise nõudes hagis esitatud suuruses ei ole tõendatud. 12 Kannatanu esindaja selgituste kohaselt on esitatud kannatanu enda käes olev töölepingu versioon. Seda, et tööleping oli sõlmitud, seda näeb ka toimiku materjalidest töötamise registrite väljavõtetest. See asjaolu, et isik ei olnud saanud reaalselt veel palka selleks ajaks on ka ju täiesti loogiline, sest tööleping saab olla sõlmitud varem ja tööle asumine võib toimuda hiljem. Selleks, et tulla Eestisse, pidi kannatanul juba olema sõlmitud tööleping, sest vastasel juhul ei oleks ta viisat saanud. Viisa saamine võttis aega ja isik tuli Eestisse ning asus tööle sellel kuupäeval nagu seal hagis on märgitud. Teadupärast makstakse palka üks kord kuus, ta ei olnud veel kuu aega töötanudki ja see on selge, et selle aja jooksul ei saanud talle veel keegi väljamakset palga näol teha. See mis puudutab palka, niiöelda palga suurust, saab tegelikult tehniliselt ka tagasi arvestada Haigekassa hüvitistest. Kohtu seisukoht varalise kahju nõudes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus leiab, et esitatud tõendid on piisavad varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagis näidatud suuruses, s.o summas 1910,74 eurot. Tsiviilhagis osundatud ravikulu summas 12,50 ja taastusravikulud summas 172,38 eurot on tõendatud vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega (V M voodipäevatasu statsionaarse ravi osakonnas perioodil 11.07.2021-26.07.2021 viibitud 5 päeva eest oli 12,50 eurot) ja SA Keila Haigla teatisega (statsionaarne õendusabi kokku 172,38 eurot). Kannatanu ja xxx vahel oleva töösuhte kohta on esitatud 07.04.2021 xxx ja V M vahel sõlmitud tööleping, millest nähtuvalt on töötasu 1448 eurot kuus. Kuigi kaitsja hinnangul ei saa töölepingut arvestada, kuna see on allkirjastamata, arvestab kohus, et töösuhte olemasolu kannatanu ja tööandja vahel on võimalik tuvastada ka Haigekassa poolt tehtud töövõimetushüvitistega. Samuti nähtub vastav info migratsioonijärelevalve vaneminspektori e-kirjast (I kd, lk 78), kus on välja toodud, et hetkel tema (V. M) kui välismaalase lühiajalise töötamise registreering PPA-s on firmasse xxx, tööluba seal firmas töötamiseks on perioodiks 03.06.2021 kuni 02.06.2022, isik saabus Eestisse 13.06.2021 kell 15:07 läbi Narva piiripunkti. Lisaks on kannatanu esindaja veenvalt selgitanud, millistel põhjustel on kannatanu sõlminud töölepingu varem. Saamata jäänud töötasu suuruse kindlakstegemisel arvestab kohus VÕS § 127 lõikes 6 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab ka tsiviilhagis osundatud Riigikohtu seisukohta (3-2-1-81-02 p 16), et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Olukorras, kus kannatanu alles alustas töötamist xxx-s, saabki tema võimalikku töötasu suurusjärku hinnata töölepingu ja Haigekassa poolt tehtud väljamaksete alusel ning selleks, et asetada kannatanu võimalikult lähedale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, peab kohus tsiviilhagis näidatud summat põhjendatuks. Kuna kannatanul tekkinud varaline kahju oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt kahju tekitamisega – kulu ei oleks tekkinud, kui süüdistatavad ei oleks kannatanut löönud, on kohtu 13 hinnangul põhjendatud mõista süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja varaline kahju summas 1910,74 eurot. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega tuleb kannatanu V Me õigusvastaselt tekitatud kahju välja mõista solidaarselt Islam Sarkissovilt ja Yurii Feierilt. Mittevaraline kahju. Mittevaralise kahjuna taotleb kannatanu süüdistatavatelt välja mõista kahju hüvitis summas 10 000 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et V Me põhjustati traumaga pikaajalist füüsilist valu ja psüühilisi üleelamisi. Süüdistatav Islam Sarkissov ja tema kaitsja võtsid hagi õigeks. Kaitsja märkis, et tänaseks on I. Sarkissov kannatanule hüvitanud kokku 4075 EUR. Antud asjaolu tõendavad mh esitatud maksekorralduste koopiad ning 14.09.21 raha üleandmise-vastuvõtmise akt (kd1 tl 79) ja Islam Sarkissovi vastav avaldus (kd2, tl 32). Yurii Feieri kaitsja vaidles hagile vastu, leides, et on ebaselge, kuidas on tuletatud või arvutatud see hagetav mittevaralise kahju hüvitamise suurus 10 000 eurot. Möönab, et see on niinimetatud kohtu otsustus, aga ka hagis peab seda põhjendama. Kannatanu esindaja selgituste kohaselt ei saagi moraalset kahju esitada kunagi üheski arvutuslikus vormis. See ongi kannatanu subjektiivne hinnang oma kannatustele nii-öelda materiaalses vääringus. Kanntanu hindas oma moraalse kahju väärtust konkreetselt sellisele summale nagu see on hagis märgitud ja selleks mingit arvutuslikku näitu kindlasti olema ei pea. Kohtu seisukoht mittevaralise kahju nõudes. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 11.11.2021 lahendis 1-20-3535 p-s 18 selgitas Riigikohus, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaselt maksta kahjustatud isikule hüvitiseks mõistlik rahasumma. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seejuures tuleb järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Arvestades kannatanul kindlaks tehtud tervisekahjustust ja selle ulatust puudub kohtul kahtlus, et süüdistatavate õigusvastase tegevuse tagajärjel pidi kannatanu tundma füüsilist valu ja psüühilisi üleelamisi ning taastumine traumast võis olla vaimselt kurnav. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et psüühilised üleelamised ja füüsilised kannatused oleksid olnud niivõrd pikaaegsed ja vaevalised, et kannatanu oleks täiendavalt vajanud näiteks psüühilist abi, jätkuvat taastusravi vms. Ka ei ole kannatanu enda ütlustes toonud välja kestvat märkimisväärset elukvaliteedi langust. Sellest järeldab kohus, et peale tervisekahjustuse tekkimist saadud ravi ning abi on olnud tulemuslik ning isik on saanud naasta endise elukorralduse juurde. Kõike eelnevat arvestades, sealhulgas hinnates kannatanule tekitatud vigastuse raskust ning kannatanule põhjustatud üleelamisi, aga ka siiani kestva ravivajaduse puudumist, et õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on 4575 eurot. 14 Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et lisaks 24.10.2021 süüdistatava Islam Sarkissovi poolt tasutud 500 eurole, mida kohus arvestas varalise kahju suuruse osas, on M P arveldusarvele süüdistatava Islam Sarkissovi poolt tsiviilhagi hüvitamiseks makstud veel: 09.11.2021 – 250 eurot; 08.12.2021 – 250 eurot. 10.01.2022 on Islam Sarkissov tasunud A M arveldusarvele 2500 eurot (selgitustes tsiviilhagi juures on kannatanu avaldanud soovi, et ülejäänud tsiviilhagi tasutaks tema abikaasa A M arveldusarvele). Samuti on asja materjalide juures 03.09.2021 Islam Sarkissovi avaldus, milles ta palub kanda temalt kinnipidamisel ära võetud 75 eurot kahju hüvitamiseks (II kd, lk 32) ning 14.09.2021 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, lk 75) järgi anti 14.09.2021 V Me üle sularaha summas 75 eurot. Järelikult on I. Sarkissovi kaitsja õigesti osundanud, et nimetatud summa tuleb arvestada Islam Sarkissovi poolt tasutud kahju hüvitamise hulka. Seega on Islam Sarkissov hüvitanud kannatanule kokku 3575 eurot (mitte 4075 eurot nagu märkis I. Sarkissovi kaitsja), millest 500 eurot on arvestatud juba varalise kahju juures. Järelikult ülejäänud summa, s.o 3075, tuleb maha arvata kohtu poolt õiglaseks peetud summast 4575 eurot, seega tuleb kannatanu kasuks mittevaralise kahju katteks veel välja mõista 1500 eurot. VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb 1500 eurot kannatanu V M kasuks mittevaralise kahju katteks välja mõista solidaarselt Islam Sarkissovilt ja Yurii Feierilt. Viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel Kannatanu esindaja taotleb süüdistatavatelt kannatanu kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on viivise väljamõistmine süüdistatavatelt põhjendatud. Selleks, et distsiplineerida ja motiveerida süüdistatavaid leidmaks vahendeid kahjuhüvitise tasumiseks ning seda võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, on viivise väljamõistmine vajalik. Kuna Y. Feier tsiviilhagi ei tunnista, leiab kohus, et viivise väljamõistmine on põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Seda, et viivisenõuet saab rakendada alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni, on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (nt RKKKo 1-16-5540 p 32). Lähtudes võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest loeb kohus ka põhjendatuks, et väljamõistetud viivis ei tohi ületada põhinõude suurust. Karistuse mõistmine

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). 15 Sanktsiooniks raske tervisekahjustuse tekitamises

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi on nelja- kuni kaheteistaastane vangistus, seega karistuse keskmine määr on 8 aastat vangistust. Islam Sarkissovile mõistetav karistus. Hinnates Islam Sarkissovi süü suurust

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus tema teopanust. Just tema oli isikuks, kes kannatanut esimesena lõi ning kelle tegevuse tõttu sai kannatanu vastupanu mahasurumine võimalikuks. Islam Sarkissovi tehtud löögid olid tugevad ja intensiivsed (kohtus leidis tõendamist, et Islam Sarkissov lõi kannatanut kahel korral näo/pea/kaela piirkonda) ning just tema tehtud löökide tagajärjel kannatanu kukkus ning järgnes kannatanu ulatuslik tervise kahjustamine. Süüdistatava teo olemus välistab karistuse mõistmise miinimummääras ning annab aluse hinnata süüdistatava süüd keskmisest suuremaks. Kuna aga antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad, Islam Sarkissov on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, oma süüd tunnistanud ning alustanud kannatanule tekitatud kahju hüvitamist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 5 aastat vangistust. Selline karistus on piisav, et Islam Sarkissov mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et vägivald on lubamatu ning tervisevastastele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.07-30.12.2021, s.o 5 kuud 11 päeva, seega kandmisele jääb vangistus 2 aastat 10 kuud 19 päeva. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada

§-s 74 lõikes 1 sätestatut ning jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata. Kohus arvestab, et Islam Sarkissov on oma süüd tunnistanud juba kohtueelses menetluses ning ta ei ole otsinud selliseid ebausutavaid vabandusi ning ettekäändeid enda käitumise õigustamiseks, mis annaksid aluse kahelda tema kahetsuse siiruses. Kohus usub, et ka süüdistatava viibimine eelvangistuses rohkem kui 5 kuud on avaldanud soovitud mõju, st mõjutanud tema hoiakuid positiivselt ning süüdistatav on ka tegelikult aru saanud enda tegevuse keelatusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Samuti on süüdistataval olemas kindel elu- ja töökoht ning saadud sissetulekutest on ta valmis hüvitama kannatanu tsiviilhagi Nimetatu näitab süüdistatavat kui isikut, kes püüdleb õiguskuuleka käitumise suunas ning kelle püüdlusi selles suunas saab toetada läbi kriminaalhoolduse, allutades Islam Sarkissovi 5-aastasele katseajale. Nimetatud tähtaja kestel on Islam Sarkissov kohustatud täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ning loomulikult hoiduma kuritegevusest. Arvestades sooritatud kuriteo raskust on karistusest tingimisi vabastamine sellise katseajaga piisavaks ja põhjendatud vahendiks mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning risk uuteks süütegudeks on viidud miinimumini. Ühtlasi on tingimisi vangistusel süüdistatavale ka distsiplineeriv mõju. Kohus usub, et tingimisi vangistus sunnib süüdistatavat katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on olemas oht sattuda vanglasse karistust kandma. Islam Sarkissovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis 29.12.2021 Harju Maakohtu määrusega on asendatud elektroonilise valvega, tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Yurii Feierile mõistetav karistus Hinnates Yurii Feieri süü suurust

§ 118

lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et Yurii Feier kannatanu löömist ei alustanud ning võimalus ja tahe kannatanu suhtes vägivalla tarvitamiseks tekkis tal pärast seda, kui kannatanu kukkus Islam Sarkissovi tehtud löökide tagajärjel. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Yurii Feieri süü on väiksem kui Islam Sarkissovil. Samas ei pea kohus kuidagi põhjendatuks mõista Yurii Feierile karistus miinimummääras, kuna Yurii Feier ei ole tehtut kahetsenud ega süüd tunnistanud. Mõistetav karistus peab olema piisav, et Yurii Feier mõistaks enda teo ohtlikkust ja tagajärgi ning suunaks austama kaaskodanike elu ja tervist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. 16 Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.07.2021, s.o 2 päeva, seega kandmisele jääb vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Arvestades aga, et Yurii Feier on varem kriminaalkorras karistamata isik, ei ole Y. Feier järelikult isikuks, kes järjepidevalt rikuks õiguskorda ning kelle suhtes oleks otstarbekas ja vajalik kohaldada reaalset vangistust. Yurii Feieri varasemat elukäiku vaadelded võis antud episood olla pigem üksikjuhtum, mistõttu leiab kohus, et Y. Feierit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka karistusest tingimisi vabastamisega

§ 73lg 1 alusel 4 aasta ja 6-kuulise katseajaga.

Nimetatud tähtaeg on piisav ja mõistlik, hindamaks Yurii Feieri edasist käitumist ning tema tahet järgida ühiskonnas kehtivaid norme ja põhimõtteid. Nii nagu Islam Sarkissovi puhul, usub kohus ka Yurii Feieri osas, et tingimisi vangistus sunnib süüdistatavat katseajal oma käitumist rohkem kontrollima ning distsiplineerib teda vajalikul määral, samuti tuleb süüdistataval aru saada, et kui ta oma õigusvastast tegevust kordab, on olemas oht sattuda vanglasse karistust kandma. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 kohaselt ekspertiisitasud, süüdistatavate ja kannatanu kaitsjatele makstud tasu ja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Ekspertiisiakti nr 21E-AOI0142 alusel kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele 84 eurot, s.o mõlemalt 42 eurot ja ekspertiisiakti nr 21E-GE0709 alusel 798 eurot, s.o mõlemalt 399 eurot. Islam Sarkissovile ja Yurii Feierile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle poolt esitatud tasutaotlusi on Islam Sarkissovi osas rahuldatud kogusumma 388,80 euro ulatuses ja Yurii Feieri osas 430,80 euro ulatuses. Nimetatud summad kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele. Samuti tuleb süüdistatavatel hüvitada kannatanu esindaja tasu, milleks on 1485,60 eurot. Jagades summa mõlema süüdistatava vahel võrdselt, tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista 742,80 eurot. Nii Islam Sarkissovil kui ka Yurii Feieril tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1635 eurot. Selleks, et mitte asetada süüdistatavaid raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD-R ja DVD+R-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kuna KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastada omanikule või seaduslikule valdajale, tuleb Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 103 kII) asuvad plätud, püksid koos rihmaga – tagastada Yurii Feierile; heledat värvi särk lillekujutisega, meeste õlakott Gucci ja valged spordijalatsid – tagastada Islam Sarkissovile ja musta värvi lühikesed püksid, musta värvi Nike jalatsid, aluspüksid, sigaretipakk ja välgumihkel – tagastada V Me. Vaatluse käigus võetud proovid tuleb kui väärtusetud hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 182, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus 17 otsustas: Süüdi tunnistada Islam Sarkissov

§ 118lg 1 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Islam Sarkissovile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses vahi all 19.07-30.12.2021 viibitud 5 kuud 11 päeva, kandmisele jääb vangistus 2 aastat 10 kuud 19 päeva.

§ 74

lg 1 alusel vangistust 2 aastat 10 kuud 19 päeva ei pöörata täitmisele, kui Islam Sarkissov 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 78p 1 alusel on katseaja alguseks 14.03.2022.a.

Tõkend – vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Yurii Feier

§ 118lg 1 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Yurii Feierile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 20.-21.07.2021 eelvangistuses viibitud 2 päeva, kandmisele jääks vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva

§ 73

lg 1 alusel vangistust täitelikult ei pöörata täitmisele, kui Yurii Feier 4-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel on katseaja alguseks 14.03.2022.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kr

MS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagi varalise kahju hüvtamiseks täielikult ja mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt: Välja mõista Islam Sarkissovilt ja Yurii Feierilt solidaarselt V M kasuks tekitatud varalise kahju katteks 1910,74 eurot ja mittevaralise kahju katteks 1500 eurot. Nimetatud summad kanda kannatanu V M poolt esitatud arveldusarvele xxx Coop pank. Rahuldada tsiviilhagi viivisenõue ning välja mõista Islam Sarkissovilt ja Yurii Feierilt solidaarselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu V M nõude kogusummas 3410,74 eurot täitmiseni V M kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 3410,74 eurot. Nimetatud summad kanda kannatanu poolt esitatud arveldusarvele xxx Coop pank. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9; § 180 lg 1 ja § 182 alusel välja mõista Islam Sarkissovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisikulud kokku (84+798=882):2=) 441 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 388,80 eurot ning kannatanu esindaja tasu (388,80+1096,80=1485,60):2=) 742,80 eurot. Menetluskulud kogusummas 3207,60 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 267,30 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber

1. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 180 lg 1 ja 182 alusel välja mõista Yurii Feierilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisikulud kokku (84+798=882):2=) 441 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 430,80 eurot ning kannatanu esindaja tasu (388,80+1096,80=1485,60):2=) 742,80 eurot. Menetluskulud kogusummas 3249,60 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 270,80 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või 18 EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 103 kII) asuvad plätud, püksid koos rihmaga – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Yurii Feierile; Heledat värvi särk lillekujutisega, meeste õlakott Gucci ja valged spordijalatsid – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Islam Sarkissovile; musta värvi lühikesed püksid, musta värvi Nike jalatsid, aluspüksid, sigaretipakk ja välgumihkel – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel V Me; vaatluse käigus võetud proovid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; kriminaaltoimikus asuvad salvestused CD-R ja DVD+R-plaatidel - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 14.03.
3. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 22.04.2022.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt tühistatud TRKK 27.07.2022 otsusega 19