4-22-1559/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu Kohtuasja number 4-22-1559 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Kirill Kružkovile (isikukood 39110072245) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Kirill Kružkov Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus osas, mis näeb ette, et Kirill Kružkovi asendusarest kuulub kandmisele viivitamatult pärast Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist.
9. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega kohustada Viru Maakohut saatma pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist Kirill Kružkovile VTMS § 205 lg 2 kohane määrus selle kohta, mis ajaks ja kuhu peab ta karistuse kandmiseks ilmuma.
10. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
11. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
13. oktoobri
14. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,007096 karistati Kirill Kružkovi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot. Otsus jõustus
15. oktoobril
17. Kirill Kružkov rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub Kirill Kružkovil vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
19. mail 2022 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse Kirill Kružkovile asenduskaristuse kohaldamiseks. Kirill Kružkovil oli tasumata kogu trahvisumma.
20. Viru Maakohus rahuldas
21. mai
22. a määrusega PPA taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 alusel Kirill Kružkovile PPA
23. oktoobri
24. a otsusega määratud rahatrahvi 15 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et Kirill Kružkov ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning puuduvad rahatrahvi asendamist välistavad asjaolud. Alust ei ole ka rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatus tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Kirill Kružkov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kahel korral on ta käitumiskontrollile allutatud. Mõlemal korral on ta kontrollnõudeid rikkunud. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt on Kirill Kružkovil diagnoositud narkosõltuvus, pole võimalik tasumata trahvi asendada üldkasuliku tööga. Seetõttu tuleb Kirill Kružkovile määratud rahatrahv asendada arestiga, mis kuulub kandmisele viivitamatult pärast vanglakaristuse kandmist
25. juulil
27. Maakohtu määruse peale esitas Kirill Kružkov määruskaebuse, milles märgib, et 15 päeva aresti on liiga karm karistus ning palub see asendada üldkasuliku tööga. Leiab, et kohtumääruses on välja toodud vaid tema negatiivsed küljed. Osutab, et ta on nüüdseks abiellunud ning tema naisel on kaks alaealist last, kes on tema ülalpidamisel. Pärast vanglast vabanemist soovib minna ametlikult tööle. On valmis kandma aresti nädalavahetuseti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud Kirill Kružkovi rahatrahvi arestiga.
29. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Kirill Kružkovil on PPA
30. oktoobri
31. a otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, Kirill Kružkovil pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
32. Tagajärjetuks jääb Kirill Kružkovi argument, nagu oleks talle määratud rahatrahvi asendamine 15 päeva pikkuse arestiga liialt karm karistus. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab kümnele trahviühikule üks päev aresti: kuna PPA
33. oktoobri
34. a otsusega määratud trahvi suuruseks oli 150 trahviühikut, talitas maakohus õigesti, kui luges sellele vastavaks 15 päeva pikkuse aresti.
35. Kirill Kružkovi taotlust asendada talle määratud arest üldkasuliku tööga kohtukolleegium põhjendatuks ei pea. Rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemiseks võib kohus arvestada ka isikut iseloomustavat materjali. Kirill Kružkovi varasemad korduvad kriminaalkaristused ei anna kindlust, et ta asenduskaristusena mõistetavad üldkasuliku töö tunnid ära teeks: kui tal pole piisavat motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, ei pruugi tal olla motivatsiooni ka üldkasuliku töö tegemiseks. Esimese astme kohus on muu 2 hulgas õigustatult toonud välja ka tal diagnoositud narkosõltuvuse. Kuigi Kirill Kružkov selgitab, et pole narkootikume juba pikemat aega tarvitanud, on väljakujunenud sõltuvusest vabanemine raske – pelgalt paariaastane eemalolek uimastitest (vanglas viibimise tõttu) ei muuda sõltuvusprobleemi olematuks. Seega tuleb sedagi lugeda üldkasuliku töö tegemist takistavaks asjaoluks.
36. Tagajärjetuks jääb ka Kirill Kružkovi taotlus määrata aresti kandmine ositi. Abiellumine ja väidetav tööle asumise soov, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul käsitatavad mõjuvate põhjustena, mille alusel tuleks määrata KarS § 66 lg 1 alusel aresti kandmine ositi. Kuna olemasoleva teabe kohaselt Kirill Kružkov veel tööl ei käi ning garanteeritud töökohta tal ei nähtu, pole 15 järjestikusel päeval aresti kandmine midagi sellist, mis tema perekonnaliikmete heaolu oluliselt mõjutaks. Iseäranis veel olukorras, kus Kirill Kružkovi värskest abielust moodustab lõviosa viimase vanglas veedetud aeg.
37. Eeltoodu tähendab, et maakohtu otsustus asenduskaristuse kohaldamise kohta oli õige ja selles osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Siiski tuleb tühistada maakohtu määrus osas, mis näeb ette, et asendusarest kuulub kandmisele viivitamatult pärast Viru Maakohtu
38. märtsi
39. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist.
40. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus ja -määrus täitmisele siis, kui see on jõustunud ning kui täitmisele pööramist ei ole vastavalt VTMS §-le 209 edasi lükatud. Kuna Kirill Kružkovile kohaldatud asendusaresti täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud, saab selle määruse täitmisele pöörata alates selle jõustumisest. VTMS § 199 lg 2 kohaselt jõustub kohtuotsus või määrus siis, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud VTMS § 199 lg-tes 3 ja 4 ettenähtud juhud. Nende puhul on aga tegemist eranditega, mille kohaselt jõustub selle tegemisest kohtuotsus aresti mõistmise kohta ja kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus. Kuna asendusaresti kohaldamine otsustatakse süüdlase kohalolekul ehk istungimenetluses, saab koheselt välistada VTMS § 199 lg-s 4 sätestatud erandi. Ringkonnakohtu hinnangul on välistatud ka VTMS § 199 lg 3 järgne erand, kuna asendusaresti kohaldamine ei ole samastatav kohtuotsusega aresti mõistmisega. Nimelt ütleb VTMS § 199 lg 3 selgelt, et kohtuotsus aresti mõistmise kohta, mitte kohtuotsus ja/või -määrus. See viitab, et seadusandja on tahtnud eristada kohtuotsusega mõistetud aresti ja kohtumäärusega kohaldatud asendusaresti jõustumist. Juba ainuüksi VTMS § 199 lg-te 2 ja 3 sõnastustest on ilmne, et eesmärk on anda kohtule võimalus pöörata arest täitmisele viivitamatult olukorras, kus seda tehakse kohtuotsusega.
41. Kuna
42. mai
43. a määruse tegemise ajaks ei olnud maakohtule teada, kas see määrus jõustub enne seda, kui Kirill Kružkov vabaneb vanglast, ei saanud esimese astme kohus määrata praeguses asjas kohaldatud asendusaresti kandmisele viivitamatult pärast Viru Maakohtu
44. märtsi
45. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist, sest jõustumata määrust ei saa täitmisele pöörata. Selle asemel pidanuks maakohus kas täpsustama, et praeguses asjas kohaldatud asendusarest kuulub kandmisele pärast vanglakaristuse kandmist vaid juhul, kui maakohtu
46. mai
47. a määrus on selleks ajaks jõustunud, või vastasel juhul saadetakse Kirill Kružkovile aresti kandmisele ilmumise aja ja koha kohta VTMS § 205 lg 2 alusel eraldi määrus. Kuna praeguse sõnastuse järgi ei olnud maakohtu määrus selles nimetatud tähtajal täitmisele pööratav ning reaalselt ei ole Kirill Kružkov temale praeguses asjas määratud asendusaresti ka kandma asunud ja peab seda tegema alles pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist, siis tähendab see, et maakohtu määrus tuleb asendusaresti kandmisele asumise aja osas tühistada. Kirill Kružkovile asendusaresti kandmisele asumise aja ja koha peab maakohus määrama kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist, koostades selle kohta VTMS § 205 lg 2 alusel eraldi määruse ning saates selle määruse Kirill Kružkovile. 3
48. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, §-st 194, § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
49. mai
50. a määruse osas, mis näeb ette, et Kirill Kružkovi asendusarest kuulub kandmisele viivitamatult pärast Viru Maakohtu
51. märtsi
52. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsustuse, millega kohustab Viru Maakohut saatma pärast käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumist Kirill Kružkovile VTMS § 205 lg 2 kohase määruse selle kohta, mis ajaks ja kuhu peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse jätab kohtukolleegium rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4