← Eesti

3-22-1492/10

Obsah (4)§ 72§ 17§ 75§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1492 Haldusasi HeroDEV OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 10. j

) tulenevaid kohustusi täidetakse korrektselt. Ettevõte taotleb tegevusloa muutmist valdkonnas, kus hoiustatakse ning vahendatakse tarbijate varasid, mistõttu võivad need ohtu sattuda, kui nendele pääseb ligi isik, kelle osas on varem läbiviidud kriminaalmenetlus seoses varguse katsega. Samuti ei ole kohane, et ettevõte pärast seda, kui ta sai teada, et RAB on tuvastanud valeandmete esitamise fakti, võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi ning muutis isikuid, kuid ei informeerinud sellest RAB-i. Virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusvaldkonnas on kehtestatud kõrgendatud nõuded ettevõtja hoolsusele. Kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele mittevastavus või nende nõuetega oma tegevuse näiliselt vastavusse viimine, samuti mittevastavust põhistavate asjaolude varjamine ohustab Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tekitab võimaluse kasutada seda rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, mis hõlmab valdkonda mittesobivate ettevõtete 2

(10)3-22-1492 tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ning mittesobivatele ettevõtetele tegevuslubade väljastamisest keeldumist. Usutav ei ole, et valeandmete esitamine ei olnud teadlik ja ettevõtjal ei ole võimalik uurida põhjalikult isikute tausta. Vaikimisi tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmise eesmärk oli vältida edasisi negatiivseid tagajärgi. Ettevõttel ning ettevõttega seotud isikutel tuleb selgitada nende eelnevat tegevust, mis seob neid kriminaalmenetlusega. Tegevuslubade kohustuse kehtestamine on oluline avalik huvi. HeroDEV OÜ ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et ettevõte ei ole kolmel korral suutnud leida ettevõtte juhatusse isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Ettevõttel on võimalik kontrollida isiku tausta ning küsida potentsiaalsetelt juhatuse liikmetelt karistusregistri väljavõtet. Kehtiv kutsestandard finantssektoris eeldab, et nii teenust osutava finantsasutuse organisatsiooniline ülesehitus kui ka juhtide teadmised ja oskused ning nendest lähtuv tegevus vastavad sektoris konkreetsel ajal kehtivale üldtunnustatud praktikale ja tavale. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris. Kuna isik varjas ja edastas valeandmed haldusorganile, ei ole juba seetõttu täidetud korrektse ärialase ja laitmatu maine nõue. Maine puudumist süvendavad teod, mille tõttu isikule kahtlustused esitati. Virtuaalvääringu teenus kuulub kõrgendatud rahapesuriskiga finantssektorisse, kus kohalduvad erinõuded vastutavatele isikutele. Avaliku huvi kaitse pole saavutatav muude vahenditega. RAB-l puudub praegusel juhul kaalutlusõigus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on sobiv vahend. Ettevõte ei esitanud põhjendusi valeandmete edastamise kohta, vaid võttis tegevusloa muutmise taotluse tagasi ning muutis ettevõttega seotud isikuid. G väljavahetamine ettevõttest ei muuda fakti, et valeandmed esitati. Ettevõttele tagati ärakuulamisõigus. 9. HeroDEV OÜ esitas 11.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-1 tühistamiseks ja RAB kohustamiseks tegema majandustegevuse registrisse sissekanne selle kohta, et tal on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. G vastas küsimusele, mis puudutas tema varasemat võimalikku seotust kriminaalmenetlustega, et viidatud seosed puuduvad. G-le on 2008. ja 2015. a-l esitatud kahtlustused kriminaalmenetlustes, kuid kumbki kahtlustus ei päädinud süüdimõistva otsusega. Ebaõige on vastustaja arusaam, millist mõju avaldab

§ 72

lg 1 p-st 11 tulenev kaebaja kui juriidilise isiku suhtes rakenduv korrektse ärialase maine nõue. Korrektset ärialast mainet kahjustavaks asjaoluks on kehtivate väärteo- ja kriminaalkaristuste olemasolu, finantssektori tegevuslubade äravõtmine või nende andmisest keeldumine samal perioodil, samuti isiku vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonide olemasolu. Neid asjaolusid ei heideta ette kaebajale kui juriidilisele isikule. Vastustaja on vääralt kohaldanud TsÜS § 31 lg-t 5. Sätte rakendamine eeldab konkreetse tegevuse raames esindusfunktsiooni täitmist. Kui vastustaja esitab Gile korrektse ja laitmatu ärialase maine küsimustiku ja kontrollib tema vastavust

§ 72

lg 1 p-st 11 ning § 17 lg-st 5 tulenevatele nõutele, on tegu isiku spetsiifilise kontrolliga, mida ei saa laiendada kaebajale kui juriidilisele isikule. G ei täitnud esindusfunktsiooni TsÜS § 31 lg 5 mõistes. Vastustaja ülesanne on teha juhtorgani liikmete nimetamisel oluliselt ulatuslikumat kontrolli, kui seda on võimalik teha eraõiguslikul juriidilisel isikul. Haldusaktis ei ole tuvastatud ühtegi seadusele mittevastavust. Kaebaja esitas vastustajale juhatuse liikmete karistusregistri väljavõtted. Kahtlustuse kohta ei jäeta karistusregistrisse kolmandatele isikutele nähtavaid 3

(10)3-22-1492 sissekandeid. Isegi kui G oleks kahtlustuste tulemusena süüdi mõistetud, poleks kaebaja pruukinud sellest teada. Kõnealused süüteoepisoodid leidsid aset ca 14 ja 7 aastat tagasi. Need karistused oleksid arhiveeritud vastavalt 11 ja 4 aastat tagasi. Kaebajale ei saa ette heita hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Kaebaja ei muutnud enda juhatuse liiget äriregistris, vaid esitas majandustegevuse registri (MTR) vahendusel uue kandidaadi kooskõlastamiseks (

§ 17lg 5 viimane lause).

Kaebaja eesmärk oli kokku hoida nii enda kui ka vastustaja aega. Kaebaja usaldas vastustajat küsimuses, mis puudutas kahtlustuste olemasolu. Seega ei olnud kaebajal põhjust hakata esitama selgitusi ja alles siis otsima uut juhatuse liige. See ei viita kaebaja pahatahtlikkusele. Kaebaja ei tea, millise kolmanda ettevõtte osas Le kohta teave kaebaja e-posti aadressile edastati. Kui e-kiri adresseeriti kellelegi teisele, ei saanud teave kaebajani jõuda. G ei esitanud ebaõigeid andmeid teadlikult. Küsimusi kogumis lugedes ei ole võimatu, et ka küsimuse nr 3 puhul peab selle lugeja silmas küsimuses nr 2 viidatud 3-aastast tagasiulatuvat perioodi. Kahtlustus ei tähenda süüdimõistvat otsust ning arvestamata on jäetud kahtlustuse ajaline määratlus.

§ 72

lg 1 p-st 11 ning

§ 17lg-st 5 tuleneva korrektse ja laitmatu ärialase maine kontroll on individuaalne.

See maine tuvastatakse iga loamenetluse puhul asjaolude kogumi pinnalt. Kui vastustaja eesmärk on takistada turule sisenemist isikutel, kes esitavad vastustajale teadvalt ebaõigeid andmeid, on eesmärk saavutatud. G-l ei ole võimalik olla edaspidi kaebaja juhatuse liige. Kui kaebaja kehtiv tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ja temalt võetakse võimalus majandustegevuse läbiviimiseks, pole see proportsionaalne. Kaebajal lubati virtuaalvääringu teenuste osutamist jätkata ligi 8 kuud enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Vastustaja tuginemine avaliku huvi kaitsele on abstraktne ega ole seostatav kaebajaga. Vastustaja ei ole tuvastanud ühtegi tegelikku rikkumist kaebaja poolt. Samuti ei ole vastustaja esitanud etteheiteid kaebaja teisele juhatuse liikmele. RAB ei käsitanud otsuse mõju kaebaja õiguste riivele ega selgitanud välja kaebaja majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Puuduvad viited sellele, et kaebaja juhatuse liige või juhatuse liikme kandidaat on olnud C. Ühtlasi on jäetud kajastamata osa menetlustoiminguid. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 2 sätestab vastustajale kohustuse määrata puuduste olemasolul kaebajale tähtaeg nende kõrvaldamiseks.

§ 75lg 1 ei näe ette vastustajale õigust tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks. 10. Hero

DEV OÜ taotles järgnevaid esialgse õiguskaitse abinõusid (taotluse numeratsiooni kasutades): 2.

  1. peatada RAB 10.06.2022 otsuse nr 6-1/105-1 kehtivus kuni menetlust lõpetava jõustuva kohtuotsuse tegemiseni; 2.
  2. kohustada RAB-i tegema MTR-i sissekanne kaebaja kehtiva virtuaalvääringu teenuse tegevusloa olemasolu kohta; 2.
  3. kohustada RAB-i võimaldama kaebajal esitada MTR-i vahendusel loa muutmise taotluseks vajalikke dokumente; 2.
  4. alternatiivselt p-s 2.3 taotletule kohustada RAB-i muul viisil võtma vastu kaebaja virtuaalvääringu teenuse loa muutmise taotlus koos selle lisadega; 2.
  5. alternatiivselt p-des 2.1– 2.4 esitatud nõuetele kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et kaebajal oleks võimalik virtuaalvääringu teenuste osutamist ilma teenuste osutamist katkestamata jätkata, alustada loa muutmise taotlusega ning esitada RAB-le tõendid, näitamaks, et kaebaja on viinud ennast vastavusse 15.07.2022 jõustunud

muudatusega. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Kaebaja selgitas, miks on vaidlustatud haldusakt õigusvastane. Puudub ülekaalukas avalik huvi, mille kaitseks jätta esialgse õiguskaitse taotlus rakendamata. Vastustaja on enne tegevusloa tühistamist lasknud kaebajal osutada teenust ligi 8 kuud. Kaebajal ei oleks võimalik enda majandustegevust kohtumenetluse lõppedes jätkata. 4

(10)3-22-1492 Kaebaja muutuks suure tõenäosusega püsivalt maksejõuetuks, sest tal puuduksid teenuse osutamisest saadavad sissetulekud, küll aga ei ole võimalik jätta kandmata püsikulusid. Kui kaebaja peaks hoidma pikemaajaliselt enda teenuse suletuna, kaotaks ta usaldusväärsuse virtuaalvääringu teenuste turul ja jääks ilma kõigist enda tugiteenustest ja seni hangitud klientidest. Sellisel juhul muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Kaebajal on püsikliendid Euroopa Majanduspiirkonnas. Kaebaja teenuse osutamisega seonduvad kulud olid 2022. a veebruaris, märtsis ja aprillis vastavalt 88 417,53 eurot, 119 004,80 eurot ja 109 926,08 eurot. Kaebaja puhaskasumi marginaal kolme kuu võrdluses on vastavalt 45 558,44 eurot, 29 477,29 eurot ja 219 583,61 eurot. Kokku on kaebaja kandnud tegevusega seonduvaid kulusid 918 948,26 eurot ja teeninud puhaskasumit 462 271,27 eurot. Esitatud arvandmed kajastavad bilansilisi näitajaid seoses jooksvate tegevuste ja teenuse osutamisega. Sellele lisanduvad kuluartiklina teenuse käivitamiseks ja

12.03.2022 vastuvõetud muudatustega vastavusse viimiseks tehtud investeeringud.

12.03.2022 redaktsiooni alusel jõustusid 15.06.2022 virtuaalvääringu teenuse osutajate suhtes uued tegevusnõuded. Kaebaja oli selleks ajaks uute nõuetega vastavuses. Kaebaja on valmis nõutavad dokumendid esitama paralleelselt kohtumenetlusega, tagamaks enda majandustegevuse jätkumine. Kaebaja osakapitali suurus on 251 012 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Vastustajal on õigus kohtumenetluse ajal läbi viia järelevalvemenetlusi. 11. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on esitanud klientide nimekirja, mille kohaselt on tal 21 klienti. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, et ta teeb tegelikult nende klientidega pidevalt koostööd. Nimekiri ei tõenda klientide olemasolu. Kaebaja väited võimaliku kahju osas on tõendamata. Kaebuses esitatud väited ja kalkulatsioon ei tõenda tegelike kulude olemasolu. Püsiva maksejõuetuse kujunemine toimub pikema perioodi vältel (vt ka pankrotiseaduse § 1 lg-d 2 ja 3; Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-163-16, p 16; otsus asjas nr 3-2-1-188-12, p 14 ja otsus asjas nr 3-2-1143-16, p-d 21 ja 22). Kaebajal on võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus ka haldusasja hilisemas menetlusstaadiumis. Lihtsalt ebamugavuste talumine kohtuvaidluse ajal ei ole piisav, et jaatada esialgse õiguskaitse vajadust (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-122224, p 9). Kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda sobivad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduses sätestatud kõrgendatud nõuetele ning kellega seotud isikud on sektoris tegutsemiseks nõutava tausta ja isikuomadustega. Vastupidine lähenemine tooks kaasa olukorra, kus sektoris saavad tegutseda ettevõtted, kes omavad juhtivatel positsioonidel isikuid, kelle eesmärk võib olla rahapesu ja terrorismi rahastamisele kaasa aitamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on olulise avaliku huviga, mis on kaalukam ettevõtlusvabadusest. Tegevuslubade süsteem aitab tagada avalikku huvi nii, et üksnes nõuetele vastavad äriühingud saavad osutada tegevusloale vastavat teenust. Kohtuvaidluse ajaks teenuse pakkumise lubamine tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. Tagatud ei oleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine, sest ettevõtte ja juhatuse liikme senine käitumine ei anna alust arvata, et teisi

-st tulenevaid kohustusi täidetakse korrektselt ja ausalt. 15.03.2022 kehtima hakanud

-s on nõuded karmistunud ning ei ole usutav, et kaebaja on viinud ennast nende nõuetega vastavusse. Hoolimata mitmetest võimalustest määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik, ei õnnestunud ettevõttel sellist isikut leida. Selline tegevus viitab ebausaldusväärusele. Ettevõtja nimel esitatud andmete õigsuse eest 5

(10)3-22-1492 vastutab ettevõtja ning tema kohustuseks on kontrollida kõigi tema nimel esitatavate andmete õigsust. Virtuaalvääringu teenusepakkujate reguleerimine on sätestatud

-s põhjusel, et senini on neid puudutavad riskid kõige enam seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. Avalik huvi seisneb selles, et teenusepakkuja kaudu ei oleks võimalik toime panna rahapesu või terrorismi rahastamist. Esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisel lahendaks kohus põhivaidluse ette ära. 12. Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti HeroDEV OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Pöördumatute tagajärgede saabumine kaebaja majandustegevusele ei ole esitatud tõendite põhjal kindel. Samas ei saa esialgse õiguskaitse vajadust eitada, sest tegevusloa kehtetuks tunnistamine toob kaasa selle, et kaebaja ei saa majandustegevust jätkata ja sellega kaasnevad maksevõime langemine ning olemasolevate klientide silmis usaldusväärsuse kaotamine. Kuigi kaebaja ei ole tõendanud tegelikku koostööd kaebuses loetletud püsiklientidega, tuleb eeldada, et seni tegutsenud ettevõttel on kliendibaas, kellega koostöö tegemist tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõjutab negatiivselt. Kaebuse perspektiivi hindamine eeldab asja sisulist lahendamist. Seega ei välista kaebuse perspektiiv esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi. Vastustaja on selgitanud tegevuslubade süsteemi ja virtuaalvääringu teenuse pakkumise kõrgendatud nõudmiste olulisust.

-st tulenev virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloakohustus omab eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamist ennetavat funktsiooni, mis on oluline avalik huvi. Esialgset õiguskaitset soovib isik, kes ei suutnud korduvalt leida juhatusse isikut, kes vastaks

§ 72

lg 1 p-le 1¹ ega vasta RAB-i poolt tuvastatu põhjal tegevusloa saamise tingimustele. Kui kaebus jääb hiljem rahuldamata, on kaebaja kohtumenetluse vältel saanud virtuaalvääringu teenust osutada isikuna, kellel tegelikult ei tohtinud virtuaalvääringu teenuse tegevusluba olla. Avalik huvi kaalub üles kaebaja individuaalsed majanduslikud huvid, sest ta tegutseb kõrgendatud hoolsuskohustusega sektoris. Kaebaja väitel oli ta

uute nõuetega 15.06.2022 vastavuses ja soovis esitada sellekohased dokumendid vastustajale, kuid RAB jõudis enne teha vaidlusaluse otsuse. Nõuetega kooskõlas olemine vajab kontrollimist. Lisaks on RAB märkinud, et kaebaja ei olnud võimeline viima ennast vastavusse enne 15.03.2022 kehtinud

-ga, mis annab alust kahelda väites, et ta suutis viia end

praegu kehtivate nõuetega vastavusse. Kuna kaebaja majandustegevuse võimaldamine kohtumenetluse ajal ei ole põhjendatud, ei ole seda ka tegevusloa muutmise taotluse dokumentide esitamise võimaldamine kaebaja pakutud viisil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 13. HeroDEV OÜ esitas 01.08.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on kohtul igal ajal võimalik kohaldatud abinõu hiljem tühistada või seda muuta ning õigus hinnata hiljem kaebuse perspektiiv ümber, kuid mitte jätta seda hindamata. Kaebuse perspektiivile hinnangut andmata ei ole võimalik jõuda järeldusele, et avalik huvi kaalub üle kaebaja huvid. 6

(10)3-22-1492 Vaatamata väidetavale ülekaalukale avalikule huvile, kõrgele riskile ja kohese majandustegevuse peatamise vajadusele on vastustaja võimaldanud kaebajal segamatult tegutseda enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist ligi 8 kuud. Vaidlustatav haldusakt kajastab faktilisi asjaolusid ebaõigesti, nt ei ole haldusaktis mainitud C. See seab kahtluse alla haldusaktis esitatud asjaolude vastavuse tegelikkusele. Halduskohus jättis hindamata selle, et Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina Vabariigi vahelise sõja tulemusena muutusid finantsteenuste ja/või finantsteenuste laadsete teenuste sfääris kehtivad ohuhinnangud ning kohaldatavad meetmed. Sellele vaatamata võimaldas vastustaja kaebajal teenuse osutamist kuni 10.06.2022. Kaebaja on vastustaja ettekirjutused ja puuduste kõrvaldamise nõuded täitnud ning viinud ennast vastavusse

15.06.2022 jõustunud nõuetega. Kirjeldatud tegevused näitavad kaebaja usaldusväärsust. Halduskohus jättis täielikult hindamata kaebaja motiivi puudumise valeandmete esitamiseks ning asjaolu, et neid ei esitatud teadlikult. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluses alternatiivsed nõuded, mis arvestavad avalikku huvi. Kui vastustaja peaks loa muutmise menetluse käigus leidma, et kaebaja ei vasta uutele nõuetele, on tal võimalik teha kaebaja kohta uus menetluslik otsus. Vastustajal on õigus teha kaebaja majandustegevuse üle järelevalvet ning tagada avalik huvi, riigi maine ja kolmandate isikute õiguste kaitse. Vajadusel on vastustajal võimalik taotleda kohtult hiljem esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. Vastustaja ei ole konkretiseerinud riske avalikule huvile, mis seonduvad kaebaja isiku ja majandustegevusega. Riiklikus riskihinnangus ei ole esitatud riskitaset kinnitavaid arvandmeid. Riskihinnangust nähtub, et kehtivaid virtuaalvääringu teenuste tegevuslubasid oli 10.03.2021 seisuga väljastatud 444, läbi viidud järelevalvemenetlusi 1 ja tuvastatud rahapesu intsidente polnud. Riskihinnangus toodud statistilised näitajad rahapesu riskide osas on keskmisest madalamad. Riskihinnangust ei nähtu ühtegi tegelikule riskile viitavat asjaolu, mida ei oleks võimalik optimeerida järelevalve tegemisega. Arusaamatuks jääb, kust tuleneb siseriiklik ohuhinnang olukorras, kus hinnangule eelnevalt ei ole järelevalvet tehtud ega rikkumisi tuvastatud. Kolmandate isikute õiguste kaitse toimub järelevalve kaudu. See võimalus on vastustajal olemas ka siis, kui kaebajal võimaldatakse kohtumenetluse kestel enda majandustegevust jätkata ja alustada tegevusloa muutmise menetlusega (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-2139, p-d 17–17.3 ja 20). Kaebaja andis vastustajale nii klientide olemasolu kui ka osutatavate teenuste kohta haldusmenetluse käigus detailse teabe. RAB esitas turuosalistele mh 20.07.2021, 31.07.2022, 28.03.2022, 04.04.2022, 11.04.2022 ja 23.05.2022 ettekirjutused. Kaebaja täitis need kõik. Esialgse õiguskaitse rakendamata jätmisel muutub edasine kohtumenetlus sisutuks. 14. RAB palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja väited kahju tekkimisest ja mõjust äriühingu majandustegevusele on tõendamata. Püsiv maksejõuetus kujuneb pikema aja jooksul. Kaebaja ei ole usaldusväärne, sest ettevõte ei ole kolmel korral suutnud leida isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. RAB-l oli seetõttu kohustus keelduda kaebaja tegevusloa muutmisest ning tunnistada tegevusluba ja sellega seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks. Kõikidele kontrollieseme asjaoludele vastamine on kohustuslik eeldus virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Kohtuvaidluse ajaks teenuse pakkumise lubamine tekitab ohu Eesti ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. Seadusandja on ette näinud täiendavad nõuded (

15.03.2022 jõustunud muudatused), millele ettevõtted peavad teenuse pakkumisel vastama. Esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda. Tagatud ei oleks rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamine. 7

(10)3-22-1492 Kaebaja taotles tegevusloa muutmist sektoris, kus hoiustatakse ja vahendatakse tarbijate varasid. RAB üheks kohustuseks on Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi kaitsmine rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Kaebaja lisas määruskaebusele 7 lisa. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende asja materjalide juurde võtmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
  2. Ringkonnakohus keeldub lisade 2–7 asja materjalide juurde lisamisest. Kaebaja soovib nendega tõendada, et vastustajale oli teada tema kliendibaas ning tehtud tehingud, mis kinnitab kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Kaebaja esitas tõenditena üksnes RAB ettekirjutused ning nende lisad. Asjaolu, et vastustaja on kaebaja käest põhimõtteliselt sellist infot küsinud, ei tõenda kaebajal kliendibaasi olemasolu ega võimalike tehingute tegemist. Viidatud ettekirjutustele esitatud vastuseid, st tõendeid kliendibaasi ja tehingute tegemise kohta pole kaebaja määruskaebusele lisanud. Seega ei aita määruskaebuse lisad kaasa asja õigemale lahendamisele ning nende toimikusse lisamine pole põhjendatud. Määruskaebuse lisa 1 – Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsus asjas nr 3-21-2139 – tuleb lisada toimiku materjalide juurde. Pole välistatud, et viidatud halduskohtu lahend võib omada asja lahendamisel tähtsust, vaatamata sellele, et kohtuotsus ei ole jõustunud. II
  3. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud otsuse kehtivuse ajal ei saa ta virtuaalvääringu teenuseid osutada ja tema majandustegevus on takistatud. Kuigi kaebaja pole esitanud täiendavaid andmeid enda finantsvõimekuse ja aktuaalse majandusliku olukorra, sh tulude ja kulude kohta, puudub mõistlik alus arvata, et tegevusloa peatamine kaebaja tegevusalal ei mõjuta tema äritegevust. Kaebajale väljastati tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks 01.03.
  4. Seega on usutav, et enda tegutsemisaja jooksul on kaebajal tekkinud kliendibaas ning tegevusloa kehtivuse peatamine kahandab kaebaja usaldusväärsust klientide silmis ning vähendab (edasise) koostöö tegemise võimalusi. Järelikult tekitab tegevusloa kehtetuks tunnistamine kaebajale tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine on oluliselt raskendatud. Kaebajal ei ole vaidlustatud haldusakti kehtivuse korral võimalik taotleda kohtumenetluse ajaks ka uut tegevusluba, isegi kui ta tegevus on seaduse nõuetega tegevusloa taotluse esitamise ajal kooskõlas. Selle välistab

§ 72

lg 3, mis keelab tegevusloa kehtetuks tunnistamise järel kahe aasta jooksul uue tegevusloa taotluse esitamise. Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitseta esitada vastustajale ka tõendeid, mis kinnitaksid tema vastavust

uutele nõuetele. 18. Halduskohus ei hinnanud küll kaebuses esitatud väiteid, kuid ei jätnud esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata kaebuse väheste edulootuste tõttu. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kohtul lahendada kiiresti ning üldjuhul piiratud, esialgse arusaamise pinnalt. Halduskohus ei pidanud kaebust perspektiivituks. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse eduväljavaateid ning kaebaja ja 8

(10)3-22-1492 avaliku huvi kaalu tuleb hinnata kogumis ning esialgse õiguskaitse taotlus lahendada pärast nende kõigi hindamist.
  1. Kaebuse eduväljavaated ei ole suured. 19.
  2. Kaebaja vahetas pärast tegevusloa saamist 01.03.2021 kolmel korral juhatuse liiget ning esitas tegevusloa muutmise taotlused, sest ühelgi juhatuse liikmel ei olnud RAB hinnangul korrektset ärialast mainet. Seejuures tuvastas RAB, et G ja L esitasid RAB küsimustikule vastamisel tahtlikult ebaõigeid andmeid enda varasema karistatuse ning kriminaalmenetlustega seotuse kohta. Kaebaja leiab, et seda tegevust ei saa omistada kaebajale. 19.
  3. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

järgi tuleb äriühingul esitada teade oma esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta. Andmeid juhatuse liikme maine kohta ei esita mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing (vt

§ 70lg 3 p 10, § 72 lg 1 p-d 1 ja 11, §-d 73 ja 74).

Tegevusloa taotluse esitas äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse raames ja äriühingu huvides (vrdl ka Riigikohtu 15.05.2006 otsus asjas nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11). Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja. Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid äriühingu nimel ja huvides ning järelikult TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka haldusmenetluse seaduse § 13). 19.3. RAB viitas otsuses MSÜS § 37 lg 1 p-le 1, mille järgi tunnistab majandushaldusasutus tegevusloa kehtetuks kui ettevõtja on tegevusloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutab loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma. Erinevalt viidatud sättest on

-s virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (

§ 72lg 2 p 5 ja § 75 lg 1 p 7).

Seetõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel seadusega oluline, kas äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla teadlikud või olid teadlikud Gi varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. See küsimus võib tekkida vaid seosespiirangu põhiseaduspärasusega, arvestades, et äriühingu juhatuse liikme leidmisel ei ole äriühingul võimalik teha piisavaid isiku tausta puutuvaid päringuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist siiski põhiseadusevastase olukorraga. Juhatuse liikme laitmatu maine kontroll peab olema põhjalik. Praegusel juhul on RAB seadnud kaebaja juhatuse liikmete või nende kandidaatide laitmatu maine kahtluse alla korduvalt. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik ülevaade, mille saamiseks võib olla ettevõtjal põhjendatud usaldusväärsete isikute soovituskirjade küsimine. Ettevõtja ülesanne on koguda piisavat teavet, mis võimaldavad teha järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme käitumise kohta väga pika aja vältel. 19.4. RAB küsimustikus ei peetud silmas vaid seotust kriminaalmenetlustega viimase kolme aasta vältel. Seda ei võimalda järeldada küsimustiku kolmanda küsimuse sõnastus ega küsimuse eesmärk. Laitmatut mainet ei saa olla isikul, kes on enam kui kolm aastat tagasi olnud seotud tegevusega, mille eetilisus ja seaduslikkus on kaheldavad. 19.5. RAB on vaidlustatud haldusaktis leidnud, et ettevõtja ei vasta

§ 72lg 1 p-le 11, st tal puudub korrektne ärialane maine.

Kuigi RAB on haldusaktis heitnud laitmatu maine puudumist ette nii kaebajale kui ka tema juhatuse liikmele, neid kohati eristamata, tuleb nimetatud õigusmõistet vastustajal sisustada haldusakti andmisel igakordselt ning halduskohtul asja edasisel lahendamisel kontrollida, kas RAB on praegusel juhul lähtunud nimetatud mõiste sisustamisel korrektsetest kaalutlustest. Ebaõige on aga kaebaja arusaam, et isikul saab laitmatu 9

(10)3-22-1492 ärialane maine puududa üksnes

§ 72lg 2 p-des 1–6 sätestatud juhtudel, sest tegemist on avatud loeteluga.

20. Avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks on väga kaalukas. Tähtsust ei oma, et kaebaja sai kaheksa kuu vältel enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist tegutseda. Haldusmenetlus kestis küll kaua, ent sellest ei saa järeldada, et avalik huvi ei ole kaalukas. Halduskohus ja RAB on avalikku huvi sisustanud õigesti. Tähtsust ei oma ka see, et RAB pole välja toonud konkreetseid riske, mis tulenevad kaebajast ning mis võivad ohustada virtuaalvääringu teenuste osutamise sektorit. Virtuaalvääringu alase tegevusloa andmine eeldab, et ettevõtja ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust saab RAB hiljem järelevalve käigus hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorosmi ega tegeleta rahapesuga. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja. Loamenetluse eesmärgiks on kontrollida ettevõtja nõuetele vastavust enne tema tegutsema asumist selles ärivaldkonnas. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise menetluse käigus tekkis RAB-l kahtlus, et kaebaja ei vasta enam tegevusloa väljastamise nõuetele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine või selle väljastamisest keeldumine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne

alase rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori usaldusväärsusele ennetada.

  1. Kaebaja huvi senise ettevõtlusega jätkata ja mitte kaotada kohtumenetluse ajaks käivet, kasumi teenimise võimalust ja kohtumenetluse jooksul oma klientuuri ei ole avalikust huvist kaalukam.
  2. Kaebuse väheste eduväljavaadete ja ülekaaluka avaliku huvi tõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.
  3. Kaebaja väitel on ta nüüdseks täitnud kõik

-s sätestatud nõuded. RAB ei ole haldusmenetluses seda küsimust hinnanud ja kohus ei saa asuda vastustaja asemel selle väite õigsust kontrollima. Esialgse õiguskaitse korras ei ole praegusel juhul aga alust kohustada vastustajat nende nõuete täitmist kontrollima, sest kaebuse väheste eduväljavaadete ja kaaluka avaliku huvi tõttu ei ole esialgse õiguskaitse andmine õigustatud. Kuna esialgne õiguskaitse ei ole põhjendatud, ei kohusta ringkonnakohus vastustajat tegema MTR-i märget kaebajal kehtiva tegevusloa olemasolu kohta. 24. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.