lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Henri Heinamäe, ik: 50002111428, elukoht: xxx, e-post: xxx Kaitsja: advokaat Silver Reinsaar, Advokaadibüroo Simson Straus, e-post: silver.reinsaar@svslegal.ee Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta Henri Heinamäe kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 17.03.2022 otsusele nr 2302,22,002523 Henri Heinamäe karistamises
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 17.03.2022 otsus nr 2302,22,002523 Henri Heinamäe karistamises
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.06.
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et Henri Heinamäe juhtis 24.02.2022 kella 16:37 paiku Rohuneeme teel (Rannaotsa tee ja Rannavälja tee vahel), Pringi külas, Viimsi vallas, Harjumaal mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 107 +/-7 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h võrra, rikkus
lg 1 p 2 sätestatud piirangut ja pani toime
Samuti puudusid Henri Heinmäel esmase juhiloa omajana autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse TAOTLUSED
Selline karistus on ette nähtud isegi veel raskema väärteo puhul –
lõike 4 või ka
Ka selliste, oluliselt raskemate väärtegude eest aktsepteerib seadusandja karistusena rahatrahvi kohaldamist, ilma et võetaks isikult ära juhtimisõigus. 2
lõike 3 järgi kvalifitseerimise vältimatu eeldus, mistõttu ei ole materiaalõiguslikult korrektne seda karistuse arvestamisel uuesti arvesse võtta. 11. Karistuse argumenteerimisel ei saa iseenesest arvesse võtta, et Henri Heinamäe ületas kiirust
Olukorras, kus juba kiiruse ületamine või selle ulatuse vahemik sisaldub konkreetses väärteokoosseisus, ei saa seda võtta arvesse karistuse määramisel. Nii ei tule kõne alla nt tapmises (KarS § 113 lg 1) süüdistatu puhul isiku karistuse põhjendamine selle kaudu, et toimepanija teo tulemusena suri inimene. Samamoodi ei saa isikut karmimalt kohelda nt varguse (KarS § 199 lõige 1) puhul selle pärast, et teo toimepanemise tulemusena jäi kannatanu ilma enda varast. 12.
Sisuliselt tuleks kohtuvälise menetleja otsuses esile toodud argumentide õigsuse korral jõuda järeldusele, et
lõike 3 järgi teo toimepanemise korral on juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne. See pole aga kooskõlas
lg 3 puhul ette näinud ka karistusena rahalise trahvi ning rahalise trahvi määramise või kohaldamise võimalus on ka seadusandja poolt ette nähtud raskema väärteo toime panemise korral, ehk
Seega puuduvad kaebuse kohaselt kaalukad alused arvamuseks, et rahaline trahv ei suudaks isikule oodatud mõju avaldada. Kohtuväline menetleja, tutvunud H. Heinamäe kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et kiirusmõõtmine on toimunud vastavalt seadustes ning määrustes kehtestatud korrale ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks. Väärteotoimikus asuvatest dokumentidest, s.h kiirusmõõturi heli- ja videosalvestuselt, millele on salvestatud liiklusjärelevalve käigus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine, sealhulgas kiiruse mõõtmise aeg, koht ja mõõdetud sõidukiirus, nähtub et kaebuse esitaja Henri Heinamäe juhitud sõiduki Porsche Panamera Turbo registreerimisnumbriga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 24.02.2022 kella 16.37 ajal kiirusmõõturit Stalker DSR 2X. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 107 km/h asulasisesel teel, kus
Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 7 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 100 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 50 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädeva mõõtja koolituse 5 läbinud Karl-Erik Pärn, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-21/00087, taadeldud 01.06.2021), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud
Teo subjektiivne külg on tõendatud menetlusaluse isiku protokollis olevate ütlustega ning H. Heinamäe on ka kaebuses öelnud, et tunnistab süüd. Ilma konkretiseerimata, milles võib seisneda mõõtmistegevuse nõuetekohasusele mittevastavus, on kohtuvälisel menetlejal keerukas igat võimalikku olukorda või küsitavust seisukohas kirjeldada. Olgu öeldud, et erinevus videosalvestuselt nähtuvast kiirusmõõteseadme tablool lukustatud numbrist ning väärteoprotokollil olevast numbrist on tingitud sellest, kui kiiresti jõuab kiiruse mõõtja lugemi lukustada. Videofaili 20220224_163647_F viimasel sekundil (00.59) on näha, et vastu sõitva mootorsõiduki kiirus on kiirusmõõteseadme tabloo vasakul poolel 107 km/h. Riigikohus on lahendis 4-17-5471/19 asunud muuhulgas seisukohale, et ainuüksi hetkenäidu fikseerimise võimaluse olemasolu ei muuda selle kasutamist automaatselt mõõtmistegevuse nõutavaks osaks, mille rikkumine tooks kaasa mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Ka seadme kasutamise juhend käsitab näidu fikseerimist teisel tablool pigem mõõtjale pakutava võimalusena, mitte mõõtmistegevusel nõutava toiminguna. 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 eesmärk on võimaldada hilisemas menetluses mõõtetulemuse tõendamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule. Mõõtetulemuse tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtetulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (kuni 800 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg 5 p 2 võimaldab kohtul või kohtuvälisel menetlejal kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Printsipiaalselt on kohtuväline menetleja nõus kaitsja väitega selles, et esmakordse rikkumise korral
lg 3 järgi kvalifitseeritava teo eest on menetlejal võimalik ka rahatrahv määrata ning see võimalus on olemas ka raskema väärteo puhul (
Küll aga ei saa nõustuda väitega, et 17.03.2022 koostatud otsuses leiduv lause „[…] suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.“ tähendaks materiaalõiguslikult karistuse arvestamisel „uuesti arvesse võtmist.“ Tegu on sanktsiooni tähendusliku kirjeldusega – selgitusega menetlusalusele isikule, miks tema teguviis on väär. Kohtuvälise menetleja otsusega põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks moodustab sanktsiooni maksimumist ¼-ku. Samuti ei ole tegu kõige rangema võimaliku karistusliigiga, sest sanktsioon võimaldab ka aresti kohaldamist. Ilmselgelt ei oleks antud väärteo puhul eri- ja üldpreventsiooni arvestades aresti kohaldamine proportsionaalne. RKKK on
lg 3 ja § 242 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise videosalvestisest nähtub, et kaebuse esitaja Henri Heinamäe juhitud sõiduki Porche Panamera Turbo registreerimismärgiga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 24.02.2022 kella 16:37 ajal mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DB014243 (taatlustunnistus nr TTRS-21/00087). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki 8 sõidukiiruseks mõõdeti 107 km/h teelõigul, millel oli vastavalt liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 7 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 100 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 50 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Karl-Erik Pärn, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS-21/00087), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud
lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h võrra, millega rikkus
Kaitsja on palunud kohtul VTMS § 123 lg 2 sätestatust juhindudes kontrollida mõõtmistegevuse õiguspärasust. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 1 sätetele peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätetele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või kui mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kui mõõtevahend on kantud Mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Väärteoasjas kontrollitud kiirusmõõturi heli- ja videosalvestusest nähtuvalt mõõdeti kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki sõidukiirust kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X nr DB014243, millise kohta on 01.06.2021 väljastatud taatlustunnistus nr TTRS-21/
lg 5 p 3 keeldu ja pani toime
Menetlusalusele isikule inkrimineeritakse väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt ka
lg 3 sätestatud kohustuse eiramist, millega menetlusalune isik pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 3 kohaselt peab autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Kuivõrd eelmärgitud kohustuse eiramine ei sisalda endas
-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseisusid, on sellise nõude rikkumine karistatav
Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida
Väärteoprotokolli kohaselt peeti 24.02.2022 Henri Heinamäe kinni Rohuneeme teel Pringi külas Harju maakonnas, kuivõrd juhtis mootorsõidukit Porche Panamera Turbo reg. märgiga XXXXXX ületades lubatud sõidukiirust. Isikuandmeid ja juhtimisõigust kontrollides ilmnes, et esmase juhiloa omanikuna peavad Henri Heinamäel juhitaval mootorsõidukil vastavalt
lg 3 sätestatud nõudele olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, kuid need puudusid. Tunnusmärkide puudumist kinnitab ka väärteomaterjalide juures olev kiirusmõõturi heli- ja videosalvestuses, milliselt on näha, et vastassuunas lähenenud menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ei olnud ees nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki ning kui politseisõiduk menetlusaluse isiku juhitud sõidukile järgnes, ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli peatunud, ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõidukil ka taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärki. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on Henri Heinamäele 25.08.2020 omistatud AM, B ja B1 kategooria juhtimisõigus ning Henri Heinamäele on esmane juhiluba nr XXXXXXXX kätte antud 25.08.2020 ja see juhiluba kehtib kuni 20.08.2022. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud, et menetlusalune isik juhtis 24.02.2022 kell 16.37 mootorsõidukit Porche Panamera Turbo reg. märgiga XXXXXX Rohuneeme teel Pringi külas Harju maakonnas. Samamoodi ei ole vaidlust selles, et menetlusalusele isikule on väljastatud esmane juhiluba 25.08.2020 ning menetlusalune isik oli ja on ka käesoleval ajal
lg 1 märgitud isikuks, kellele laieneb ka
Lisaks sellele ei ole vaidlust ka selles, et menetlusaluse isiku juhitud sõidukil puudusid ees ja taga algaja juhi tunnusmärgid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on eiranud
lg 3 sätestatud kohustust ning on sellega toime pannud
Arvestades seda, et menetlusalusele isikule oli juhtimisõigus väljastatud 25.08.2020, pidi menetlusalune isik esmase juhiloa saamiseks täitma ka kõik mootorsõiduki juhtimisõiguse 10 andmise üldnõuded, s.h tegema liiklusteooria eksami, mis tähendab seda, et ta oli üheselt teadlik temale laienevast
Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud kohustust s.h teadmises, et sellise kohustuse eiramine on karistatav. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud kohustust ning pani sellega toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Samamoodi on Transpordiameti andmetega ja politseisõiduki pardakaameraga salvestatud kiirusmõõturi helija videosalvestusest tulenevaga tuvastatud, et menetlusaluse isik juhtis esmase juhiloa omanikuna mootorsõidukit, millel ei olnud ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärke ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 50 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellele oli väljastatud esmane juhiluba
lg 1 mõttes ning ta rikkus temale
Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 63 lg 1 ja
Vastavalt
lg 3 sätetele karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 1/3 määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku 11 süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks sellele võib
lg 5 p 2 kohaselt
lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Antud juhul on menetlusalune isik toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning kuivõrd erinevalt kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine
lg 3 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva seadusesätte alusel. Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et
lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui
lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka
lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama
lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 50 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust ületatud keskmises määras, ületades lubatud suurimat sõidukiirust kaks korda. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Kuivõrd menetlusalune isik on aga ühe teoga toime pannud kaks erinevat liiklusalast väärtegu, on menetlusaluse isiku süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja lahendi tegemisel arvestanud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses tuvastatud ei ole ning neid ei tuvastanud ka kohus. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on liikluskorraldusvahendiga üheselt ja arusaadavalt juhile teatavaks tehtud. Kummastavad on ka menetlusaluse isiku ütlused, et ta ei olnud teadlik enam kuu varem omandatud sõiduki võimsusest ning see, et ta ei olnud teadlik sõiduki kiirusest. Kohtu arvates lähtutakse sõiduki omandamisel eelkõige sõiduki omadustest, tema tehnilistest andmetest ja võimekusest ja sõiduki otstarbest. Kui aga juht asub sõidukit juhtima, saab ta esimeste minutite jooksul aru ka sõiduki võimekusest ja sellest, kas omandatud sõiduk on ootuspäraste omadustega. Nagu kohus ka eelpool on välja toonud, on juhi kohustus veenduda sõiduki omadustes enne liiklusesse asumist. Samuti peab sõiduki juhtimisel juht olema tähelepanelik, sh jälgima enda juhitud sõiduki kiirust. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et menetlusalune isik on ühe teoga 12 toime pannud kaks erinevat väärtegu, mis muudab isiku süü keskmisest suuremaks. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et lisaks eripreventiivsetele eesmärkidele ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Seda enam, kui kaitsja on esitatud kaebuses leidnud, et noorte täiskasvanute ja ka H. Heinamäe väärtussüsteem ei ole välja kujunenud, seega ei ole H. Heinamäe koht liikluses, kuni tema väärtussüsteem lõpuks välja kujuneb, kuivõrd selline juht on ohtlik nii endale kui kõigile teistele. Arvestades seda, et menetlusalune isik ei suutnud kiusatusele vastu panna ja hakkas sõiduki võimsust proovima teeliikluses, siis ilmselgelt oli Transpordiameti otsustus omistada menetlusalusele isikule juhtimisõigus, siiski ennatlik. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse liik, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi ja on üks teiseliigiline kriminaalkaristus. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja oma otsuses ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebuses leidnud, et kuivõrd on tegemist varasemalt karistamata isikuga ning tegemist oli juhusliku episoodiga isiku elus, on põhikaristusena rahatrahv piisav ning puuduvad alused arvamaks, et rahaline trahv ei suudaks isikule oodatud mõju avaldada. Riigikohus on leidnud, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, samas esmakordse rikkumise puhul saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult (RKKKo 3-1-1-59-15, p 10). Antud juhul on loodetavasti tegemist juhuslikku laadi toime pandud süüteoga, kuid kohus leiab, et on arvestatud asjaoluga, et menetlusalune isik ületas piirkiirust mitte vähem kui 50 km/h ja seda teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus oli samuti 50 km/h, mis on piirkiiruse kahekordne ületamine, mida saab hinnata oluliseks ületamiseks ning sealjuures ei kasutanud menetlusalune isik ka algaja juhi tunnusmärke, et teistele juhtidele teada anda algajast juhist, kes ei pruugi liikluses olla vilunud. Ilmselgelt on menetlusalune isik jätnud algaja juhi tunnusmärgid sõidukile jätnud panemata seetõttu, et need ei sobiks sellist marki sõidukile. Seega on tegemist nii olulise piirmäära ületamisega kui ka mitme üheaegselt toime pandud liiklusalase väärteoga, mis on vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale piisavaks aluseks juhi liiklusest kõrvaldamiseks. Menetlusaluse isiku selgitused, et tal on vaja juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab tema elu tõsiselt, oli isikule teada juba enne sõiduki juhtimisele asumist 24.02.2022 ja eeldatavasti ka varem ning see juhtimisõiguse vajalikkus ei tekkinud menetlusalusel isikul vahetult pärast väärteoprotokolli allkirjastamist või väärteootsuse saamist. Seega selleks, et juhtimisõigus säilitada, pidanuks menetlusalune isik liikluses ka vastavalt käituma. Samuti selgituses toodud väited ettevõttest, selle tegevusalast ja iseloomust ning laenukohustustest ja selle isiklikust käendusest, on jäänud paljasõnalisteks, kuivõrd menetlusalune isik kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitanud ei ole. Samuti olid ka need väidetavad asjaolud menetlusalusele isikule juba varasemalt teada. Kuivõrd kohtule esitatud põhjendused on jäetud tõendamata, jätab kohus need tähelepanuta. Kaitsja on ka välja toonud, et karistuse argumenteerimisel ei saa iseenesest arvesse võtta, et Henri Heinamäe ületas kiirust
lõikes 3 sätestatud määras ja olukorras, kus juba kiiruse ületamine või selle ulatuse vahemik sisaldub konkreetses väärteokoosseisus, ei saa seda võtta arvesse karistuse määramisel. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, et väärteo otsuses sisalduv lause „suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime 13 enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise“ puhul on tegemist selgitusega menetlusalusele isikule, miks tema teguviis on väär ning tegemist ei ole materiaalõiguslikult sellise asjaolu uuesti arvesse võtmisega. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu, tervise ja ohutuse näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning ei kaebuses esitatud väited ega väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka põhikaristuse vähendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.