KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7877 Tsiviilasi N. T. hagi Sanabi

§ 1lg 1 ls 1).

Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (

§ 1lg 1 ls 2).

Juhul, kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Riigikohus on selgitanud, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse

§ 1lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.

Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt RKTKo nr 3-2-1-41-11, p 14). Seega tuleb

§ 1lg 2 kohaselt lähtuda eeldusest, et tegemist oli töölepinguga.

Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Olukorras, kus lepingul on nii töölepingu kui ka muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, mistõttu tuleb eeldada töölepingut, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. 13. Tuvastamaks vaidlusaluse lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid iseloomustavaid tunnuseid. Töölepingu peamiseks tunnuseks on töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile (

§ 1lg 1).

Kuna ainuüksi töötegija mõnetine iseseisvus töö tegemisel ei välista töölepingut, on õigussuhte kindlaksmääramiseks oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral oli ta seotud väidetava tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt nr 3-2-1-3-05, p 15; nr 3-2-1-9-05, p 15; nr 3-2-1-41-11, p 14).

§ 1

lg 4 järgi ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt tööd tegema kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega peab kostja

§ 1

lg-s 2 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tõendama eelkõige seda, et töötaja ei allunud tema juhtimisele ja kontrollile ning oli töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

1. Kohus on seisukohal, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hageja on tõendanud hageja töötamist kostja juures töölepingu alusel, kuna hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud kinnituskirjaga, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlusega, kirjavahetuse, tööaja tabelite ja lähetustaotlustega (tl 112-135). Kostja korraldusel käis hageja töölähetuses Soomes (tl 136-139). Selle kohta esitas kostja Sotsiaalkindlustusametile vastavad lähetustaotlused. Taotluste p 2 kohaselt oli tööandjana märgitud kostja. Taotluse p-s 3.
2. on märgitud, et kostja maksab töötajale palka. Punktis 3.
3. on kostja märkinud hageja töölepingu sõlmimise kuupäeva 08.10.2018 (tl 136139). Kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid mingi muu lepingu. Eeltoodust tulenevalt on pooled sõlminud töölepingu.
4. Vaidlus puudub töölepingu perioodi osas. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (

§ 84lg 1).

Kuna kohus leidis, et töösuhe on lõppenud, muutus hageja töötasunõue sissenõutavaks lepingu lõppemise seisuga. Kostja ei ole hageja töötasu arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on üksnes märkinud, et hagejal puudub õigus nõuda märgitud töötasu. Seega võtab kohus aluseks hageja arvutused. Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti 3