Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-131193 Tsiviilasi X hagi Y vast

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.11.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on C (hageja seaduslik esindaja) ja Y (kostja) suhtest 06.08.2011 sündinud laps X (hageja). Hageja seaduslik esindaja (ema) ja kostja (isa) kooselu on lõppenud ja hageja elab koos oma emaga kuni käesoleva ajani ning on oma ema ülalpidamisel ja kasvatamisel. Hageja ei ela koos oma isaga alates 3-ndast eluaastast. Kostja läks Soome ehitajana tööle, kui hageja oli 2-kuune ja töötab kuni käesoleva ajani Soome Vabariigis. Kostja on hageja ülalpidamiseks andnud elatist alla seadusega ettenähtud miinimumi 250 eurot kuus suulise kokkuleppe alusel. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 611,10 eurot, sh eluasemega seotud kulud 192,79 eurot kuus, Elisa Eesti AS mobiilteenused 7,47 eurot, Elisa Teleteenused AS 18,48 eurot; toit 261,71 eurot kuus; sõidukulud 29,07 eurot; tegevused lapse arenguks, koolitarbed vaba aeg, kino jne 31,58 eurot; kulutused riietele, jalanõudele 30 eurot kuus; vitamiinid, ravimid, hügieen 40 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates 05.10.2021 (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale vastavas summas, mis käesoleval ajal on 292 eurot. Elatise miinimumsuuruse muutumisel kuulub elatis tasumisele muutunud määras. 10.02.2022 ning 11.04.2022 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise alates 05.10.2021 kuni 31.12.2021 summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 334,66 eurot. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 729,33 eurot, s.h eluasemekulud 197,57 eurot (s.h üür 125, kommunaalkulud 62,57 eurot ja elekter 10 eurot); mobiilteenused 13,96 eurot; teleteenused (sh internet) 18,48 eurot; toit 262,71 eurot; transpordikulud 59,15 eurot; tegevused lapse arenguks 31,58 eurot; riided ja jalanõud 30 eurot; ravimid, vitamiinid, kurgutabletid 32,49 eurot; hügieenitarbed 12 eurot; juuksuriteenused 12 eurot; taskuraha 30 eurot; kooliga seotud üritused 30 eurot. 2 Kostja vastus Alates hageja emaga lahkuminemise hetkest oli suusõnaline kokkulepe hageja emaga, et kostja maksab igakuiselt hagejale elatist 250 eurot, millele lisanduvad vajadusel lisa kulutused. Kostja on täitnud oma kohustust igakuiselt ja maksnud kokkulepitud summa lapse ema pangakontole. Lisaks on kostja ostnud hagejale kõik vajalikud asjad, mis on lapse ema öelnud ja mis on laps soovinud. Hageja veetis suvel ka väga palju aega kostjaga ja sellega kaasnesid samamoodi kulutused väljasõitudele jne. Lisaks on kostja andnud lapsele ka vabatahtlikult taskuraha. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. 3
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 26). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on menetluses tuginenud vastuväitele, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel on kokkuleppe elatise tasumise osas 250 eurot, mida kostja on ka täitnud. Kohus selgitab, et kokkulepe olemasolu ei takista iseenesest elatise nõude esitamist kokkulepitust suuremas summas. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt vähemalt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 05.10.2021 kuni 31.12.2021 summas 292 eurot ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 334,66 eurot. 11.04.2022 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 729,33 eurot, s.h eluasemekulud 197,57 eurot (s.h üür 125, kommunaalkulud 62,57 eurot ja elekter 10 eurot); mobiilteenused 13,96 eurot; teleteenused (sh internet) 18,48 eurot; toit 262,71 eurot; transpordikulud 59,15 eurot; tegevused lapse arenguks 31,58 eurot; 4 riided ja jalanõud 30 eurot; ravimid, vitamiinid, kurgutabletid 32,49 eurot; hügieenitarbed 12 eurot; juuksuriteenused 12 eurot; taskuraha 30 eurot; kooliga seotud üritused 30 eurot. Kuna hagejate nõue on esitatud suuremas summas, kui kehtiv miinimumelatis, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata ka hagejate igakuiste kulude põhjendatust. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 197,57 eurot ning selgitanud, et eluasemekulud koosnevad igakuisetest kommunaalkuludest, elektrist ja üürist. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule ka üürilepingu ja kommunaalkulude arved juuni 2021, juuli 2021, august 2021, jaanuar 2022, veebruar 2022 märts 2022 eest (dtl 29, 167172) ning märkinud igakuiseks keskmiseks elektrikuluks 20 eurot. Esitatud arvete kohaselt moodustab keskmine kommunaalkulu 6 kuu kohta 120,63 eurot kuus, millele lisandub üür 250 eurot. Elektri osas ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid kohtu hinnangul on elektri kasutamine eluliselt usutav vähemalt 20 euro ulatuses. Riigikohus on kohtulahendis nr 32-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega, loeb kohus eluasemekulud tõendatuks ja usutavaks 195,31 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestab eluasemekulude osas sellega, et hageja elab koos oma emaga. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, et üüripinnal elatakse kolmekesi. 6.2 Hageja on välja toonud mobiilteenused summas 13,96 eurot ning teleteenused (sh internet) 18,48 eurot ning esitanud nimetatud kulude tõendamiseks ka Elisa Eesti AS-i arved (dtl 173-175). Arvestades hageja vanusega on telefoni ja teleteenuste (sh internet) kasutamine eluliselt usutav. Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega peab kohus seega nimetatud kulutusi põhjendatuks kokku 32,44 euro ulatuses. 6.3 Hageja on välja toonud kulutused toidule summas 262,71 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on aga hageja poolt väljatoodud toidukulud ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peab näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks kuluks toidule 165 eurot. 6.4 Hageja on välja toonud kulud transpordile summas 59,15 eurot ning selgitanud, et hageja läheb igapäevaselt kooli autoga ning et xxxst xxxsse on 20 km, edasi-tagasi 40 km. Samuti on hageja selgitanud, et küttekulu on 8-9 l/100 km kohta, mis teeb koolipäevadel keskmiselt 800 km/kuus (40 km x 20 koolipäeva). Kohus nõustub hagejaga, et kui bensiinikulu on 8 l/100 km kohta, siis kulub küttele 64 l/kuus, mis teeb kokku 118,33 eur/kuus (1,849 eurot/l x 64 l) ning hageja osa sellest moodustab 59,17 eurot. Samas tuleb kohtul arvestada, et kooli ei ole vaja sõita vähemalt 2,5 kuu jooksul (s.o eelduslikult suvevaheajal pool juunit, juuli ja august). Kohus ei pea vajalikuks arvestada teiste lühemate vaheaegadega, kuna eelduslikult võib ka koolivälisel ajal olla vajalik mõnikord pikemaid 5 sõite teha. Seega peab kohus mõistlikuks ja usutavaks transpordikuluks hageja osas kokku 46,84 eurot (59,17*9,5 kuuga/ 12 kuuga). 6.5 Hageja välja toodud kulud arenguks summas 31,58 eurot on kohtu hinnangul vajalik ja selle suurus mõistlik. Nimetatud kulu olemasolule ja suurusele ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. 6.6 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Koolieas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. 30 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik kulu. 6.7 Hageja on välja toonud kulutused tervishoiule 32,49 eurot kuus ning esitanud selle kohta konto väljavõtted (dtl 176-177). Kohus on seisukohal, et nimetatud väljavõtted ei tõenda, mida ja kellele on konkreetselt apteegist ostetud. Iseenesest on eluliselt usutav ja üldtuntud, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja peaks tarvitama näiteks kalleid retseptiravimeid. Samuti ei ole vajalik tarvitada vitamiine aastaringi. Kohus peab seega vajalikuks ja usutavaks igakuiseks tervishoiukuluks 20 eurot. 6.8 Hageja on välja toonud kulutused hügieenitarvetele summas 12 eurot ja juuksuriteenustele samuti 12 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et igapäevaselt on vajalik kasutada pesemisvahendeid (s.h seebid, dushigeelid, shampoonid, hambapasta, hambahari) ning samuti kulub igakuiselt pesupesemis- ja nõudepesuvahendeid. Kohtu hinnangul ei saa ebavajalikuks pidada ka kulu juuksurile. Kohus asub seega seisukohale, et nimetatud kulud on kokku põhjendatud ja eluliselt usutavad 24 euro ulatuses. 6.9 Hageja on välja toonud taskuraha kulu summas 30 eurot. Arvestades hageja vanusega ei saa ka taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul ei ole ka 30 eurot ebamõistlikult suur, arvestades, et nädalane kulu on ca 7,50 eurot. 6.10 Hageja poolt hagis märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada 575,17 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 288 eurot. Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega elatist arvestada, kuna igakuiselt võivad kulud pisut erineda. 6.11 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem 6 ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seega seisukohale, et elatise suurusest tuleb maha arvestada ½ lastetoetusest summas 30 eurot. Seega jääb elatise suuruseks 258 eurot (288-30).
7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud ega kohus tuvastanud, et hageja viibiks kostja juures vähemalt keskmiselt seitse ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on välja toonud, et ta on käesoleval ajal töötu ja ainukeseks sissetulekuks ongi töötukassast makstav toetus. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodist 04.10.2021 – 11.04.2022, milles oli vabu vahendeid seisuga 441,02 eurot (dtl 181-245). Samas oli seisuga 04.10.2021 kostjal rahalisi vahendeid 14 423,85 eurot ning kostja 6 kuu sissetulek (koos pangalaenuga) oli 29 822,08 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt 4970,34 eurot. Kostja on esitanud kohtule ka tõendi selle kohta, et tema igakuiseks kuluks on üür summas 458 eurot (dtl 179-180). Kostja väitel tuleb tal igakuiselt tasuda korteri omanikule koos kommunaalmaksetega 708 – 762 eurot, AS Inbank liisingut 284,40 eurot, Telia Eesti AS liisingut 41,95 eurot. Nimetatud kohustuste kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kuna kostja ei ole töövõimetu, siis puudub alus elatise vähendamiseks. Samuti ei ole erinevate kohustuste olemasolu iseenesest elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 7
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 258 eurot alates 05.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 06.08.2029). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud kanda elatis iga kuu
10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu
11. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8