Obsah (5)

§ 69§ 424§ 65§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7655 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu R.P (isikukood XXX) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON

2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD Tartu Maakohus 15.09.2014 otsusega karistas R.P

§ 424

järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus temale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 20.05.2014 otsusega (1-14-4360) 1 aasta 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi eelvangistuse karistuse hulka lugemisel jäi R.P lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja 69 järgi asendas kohus selle karistuse 1326.

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat. A. Butnekot kohustus järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Kohtuotsus jõustus 01.10.

2. 29.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik R.P kohta Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata tema karistus täitmisele. Ettekandest nähtuvalt on R.P kogu katseaja vältel suhtunud talle kohtu määratud karistusse kerglaselt ja ta on pidevalt rikkunud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks ette nähtud ajakava. Määratud
3. töötunnist on R.P 28.09.2016 seisuga sooritanud 808 tundi, sooritamata on 518 tundi. Ka registreerimiskohustust ei täitnud R.P korrektselt. Katseaja jooksul seitsmel korral ei tulnud ta õigeaegselt registreerima.
4. Karistusregistri väljavõttest 28.09.2016 selgub, et R.P on katseajal toime pannud viis väärtegu.
5. Tartu Maakohus 18.10.2016 määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande ka rahuldas ja R.P-le Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 6 kuu ja 20 päeva vangistust, täitmisele ka pööras. Oma sellist seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 3.1 Käesolevaks ajaks on möödunud tähtaeg, mille jooksul R.P tuli üldkasulik töö ära teha. Samas on ta 1326 töötunnist ära teinud üksnes 926 tundi. Perekondlikud ja terviseprobleemid, mida R.P on vabanduseks toonud, ei ole ajalist perspektiivi arvesse võttes tõsiseltvõetavad. Kohus nõustus kriminaalhooldajaga, et suureks takistuseks üldkasuliku töö tegemisel on R.P korduv tööde ajakavast mitte kinni pidamine. R.P käitumine on üldkasuliku töö teostamist takistav. Olukorda ei ole muutnud ka see, et hooldusametnik on korduvalt rõhutanud ajakavade täitmise vajalikkust. Hinnates R.P käitumist üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud perioodi vältel, võib väita, et ta hoidub selle tegemisest kõrvale. Tema puhul ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täitnud oma eesmärki – R.P on seniajani kohtuotsust sisuliselt eiranud. Seepärast tuleb kohaldada

§ 69

lg-s 6 sätestatud kõige rangemat meedet ning pöörata temale Tartu Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Käesoleva määruse tegemise seisuga on R.P teinud 926 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 400 tundi.

1. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse R.P kaitsja advokaat H. Kuningas, taotledes lahendi tühistamist ja paludes tuvastada üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja peatumine ajavahemikel 01.10.2014 (otsuse jõustumisest) kuni 13.11.2014, 09.11.2015 kuni 07.12.2015 ja 17.06.2016 kuni 28.06.2016, samuti 13.12.2014, 17.01.2015, 23.05.2015, 20.06.2015, 01.08.2015, 29.08.2015, 14.04.2016, 13.05.2016 ja 16.05.
2. Vastavaid taotlusi põhjendab kaitsja järgmiselt. 13.11.2014 on kriminaalhooldajale esitatud seletus (lisa 1), millest nähtuvalt oli probleem ema tervisega, kellel oli insult. Ema keha parem pool lakkas töötamast, teda oli vaja aidata ja liisinguid maksta. 4.1 12.08.2015 esitas R.P avalduse selle kohta, et aasta lõpuni teha töötunnid puhkepäevadel, sest vaja oli detsembris maksta liisingumakseid ning alates
3. aastast oli lubatud teha maksimumtunde (lisa 2). 11.11.2015 arstitõendist (lisa 3) nähtuvalt oli R.P 07.12.2015 haige ja ei saanud tunde teha. alates 09.11.2015 kuni 28.06.2016 esitas R.P seletuse (lisa 4) tundide tegemata jätmise kohta perioodil 17.
4. kuni 28.06.
5. Seletuse kohaselt viibis R.P peale ema surma vanaema juures Piirisaarel 40 päeva. Peale seda jäi vanaema juurde, et teda aidata. R.P ei saanud töötunde kriminaalhooldajatelt pärinevatel järgmistel andmetel teha ka: 13.12.2014 (sadas, isik lubati koju), 17.01.2015 (isik käis, sadas vihma), 23.05.2015 (isik helistas, et ei saa tulla mõjuvatel põhjustel), 20.06.2015 (isik ei jäänud tööle, sajab vihma), 01.08.2015 (sadas, töötas kl 13.00-19.00), 29.08.2015 (sadas vihma, ei tulnud tööle), 14.04.2016 (väga vihmane ilm, lubati koju), 13.05.2016 (käis kohal, ema väga haige), 16.05.2016 (helistas, ema surnud). Kaitsja leiab, et nimetatud aegadel on R.P töötunnid jäänud tegemata mõjuvatel põhjustel ning advokaadi hinnangul ei ole ühtegi põhjust mitte mõjuvaks pidanud ka kriminaalhooldaja. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kaitsja arvates nõustuda kohtu järeldusega, nagu ei oleks R.P tervise- ja perekonnaprobleemid tõsiseltvõetavad. Kui üldkasuliku töö tunnid jäävad tegemata mõjuvatel põhjustel, siis ei saa selles osas R.P-le etteheiteid teha ja põhjendatud ei ole väide nagu ei oleks üldkasulik töö oma eesmärki täitnud. 4.2 Kaitsja leiab, et kuivõrd R.P olid üldkasuliku töö tegemata jätmiseks mõjuvad põhjused, siis peatasid need üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise ajavahemikel 01.10.2014 (otsuse jõustumisest) kuni 13.11.2014, 09.11.2015 kuni 07.12.2015 ja 17.06.2016 kuni 28.06.2016, samuti 13.12.2014, 17.01.2015, 23.05.2015, 20.06.2015, 01.08.2015, 29.08.2015, 2 2 14.04.2016, 13.05.2016 ja 16.05.
6. Vastavat taotlust ei ole kriminaalhooldaja kohtule esitanud ja R.P ise ei olnud teadlik, et ta võib sellise taotlusega kohtusse pöörduda. Samas on võimalik, et kohus antud menetluse käigus tuvastab üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaja peatumise. Kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli peatunud, lükkub täitmise aeg edasi ja isikule tuleb anda võimalus selle aja sees töötunde teha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
8. Maakohus on vastuvaidlemist leidmata tuvastanud, et R.P on käesolevaks ajaks tegemata koguni 400 üldkasuliku töö tundi ning talle selleks antud tähtaeg on möödunud. Võimalus töötundide täies ulatuses teostamiseks süüdimõistetul ka ringkonnakohtu hinnangul kindlasti oli. Määruskaebuses välja toodud asjaolud sellist seisukohta ei muuda. Seejuures ei sea kolleegium kahtluse alla kaitsja märgitut selles, et üldkasuliku töö tegemine oli R.P teatud ajavahemikel raskendatud või isegi võimatu. Samas tuleb aga olulisena arvesse võtta asjaolu, et kohtuotsusega pandud kohustuse täitmiseks oli R.P-le antud

§ 69lg-s 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg, s.o 24 kuud.

Ehk siis kohtuotsuse hoolsa järgimise korral oli süüdimõistetul töötundide tegemine nende kogumahus kahtlemata võimalik ka vaatamata ette tulnud takistustele. Kuivõrd R.P jättis tegemata aga 400 üldkasuliku töö tundi, siis näitab see tema tahtlikku kõrvalehoidumist kohtuotsuse täitmisest. See tähendab aga, et esimene kohtuaste on R.P karistust täitmisele pöörates toiminud seaduslikult ja põhjendatult. 7. Samuti ei pea ringkonnakohus teostatavaks määruskaebuse taotlust lugeda R.P üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine vahepealsetel ajaperioodidel peatunuks, milline toimimisviis annaks R.P-le võimaluse teha täiendavaid üldkasuliku töö tunde. Nimelt tuleneb

§ 69

lg-st 3 sõnaselgelt, et kohus võib üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu küll peatada, kuid on seejuures seotud üldkasuliku töö tegemise üldise tähtajaga. Ehk siis üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamine saab kõne alla tulla vaid juhul, kui esialgselt määratud tähtaeg oli lühem kui 24 kuud. Kuivõrd käesoleval juhul oli Tartu Maakohus 15.09.2014 otsuses ette näinud R.P kohustuse teha üldkasulik töö ära 24. kuu jooksul, siis selle kulgemise peatamine võimalik ei ole. 8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau /allkiri/ 3 3 Maarika Kuusk