1-16-1347/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1347 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu P.M (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu
9. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta välja Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) vandeadvokaat Aare Kaldmale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. P.M-ilt mõista välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Aare Kaldma poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. P.M tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. P.M kannab Tartu Vanglas temale Tartu Maakohtu 16.08.2016 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 1 aasta 4 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 01.02.2016 ja lõpeb 01.06.
12. Tartu Maakohus 01.12.2016 määrusega jättis P.M-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Nimelt leidis kohus, et kinnipeetava vabastamise välistavad tema varasem elukäik, isikuomadused ja käitumine karistuse kandmine ajal. Maakohtu põhistused olid järgmised. 2.1 Kohus pidas esmalt oluliseks, et P.M-i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja käesolevalt kannab ta teist vangistust. Tema kuritegude dünaamika on üldjoontes jäänud samaks, s.o ta paneb korduvalt toime erinevaid varavastaseid kuritegusid. Kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja majanduslikud probleemid. Töökohta kinnipeetaval vabaduses ei ole. 2.2 Veel omistas kohus suure tähenduse asjaolule, et prokuratuurist edastatud andmetest nähtuvalt on P.M-i elukaaslane D.G. esitanud pöördumise, millest selguvalt saadab kinnipeetav talle vanglast ähvardava sisuga kirju. Kirjades on P.M korduvalt väljendanud seisukohta, et D.G. on teda reetnud, on häbitu saast ning peaks surema. Kirjale on lisatud selle sisu illustreerivad pildid. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tegelikult on tema ja elukaaslase suhted normaalsed ning see oli lihtsalt tema eneseväljendus, pärast mida kõik rahunes. Kohtu hinnangul kõneleb aga D.G. on pöördumine politsei ja prokuratuuri poole hoopis sellest, et naine on hirmul ning taolised suhted ei ole nende vahel tavalised. Puudub veendumus, nagu sooviks taoliselt käituv isik oma elukorraldust muuta ja seaduskuulekat elu elama asuda. Elukaaslase (oma lapse ema) tapmisega ähvardamine ja talle sõimukirjade saatmine ei kuulu õiguskuuleka isiku käitumise juurde. See näitab pigem ilmekalt, et P.M-i mõttemaailm on kuritegelik ja agressiivne ning ta ei soovi õiguskuulekale teele naasta. 2.3 Oluliseks pidas kohus sedagi, et P.M-i on vangistuses karistatud 2 korral distsipliinirikkumiste eest. Nimelt leidis kohus, et kui kinnipeetav jätkab õigusrikkumiste toimepanemist ja agressiivset käitumist ka vanglas, siis puudub alus uskuda tema seaduskuulekust vabaduses. 2.4 Eelmärgitust järeldas kohus, et P.M ei üritagi kuritegude riske maandada ja oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Kinnipeetava suhtumine on kohati allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ettenähtud korraga kooskõlas olevalt käituda. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks tal puudub motivatsioon. P.M ilmutab äärmist agressiivsust oma lapse ema suhtes, saates talle ähvardavaid vihakirju koos võigaste joonistustega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks P.M-i käitumise ja suhtumise osas toimunud positiivseid arenguid. Karistus ei ole tema puhul oma eesmärki veel täitnud.
13. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P.M-i kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, taotledes lahendi tühistamist ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdimõistetut positiivselt mõjutavad argumendid. Kaitsja selgitab, et süüdimõistetu kuritegude toimepanemist on soodustanud alkohol ja ebakohane tutvusringkond. Samas on isik vangistuses mõistnud nii alkoholivõõrutuse kui ka enesekontrolli olulisust ning loobunud täielikult alkoholist. Samuti on P.M kohtuistungil kinnitanud, et on lõpetanud suhted varasema tutvusringkonnaga ja soovib käituda õiguskuulekalt. Tema juba teostatud toimingud käitumisharjumuste ja eluviiside muutmiseks ning tõsikindel tahe käitumist tulevikus veelgi positiivsemaks muuta minimaliseerib uute kuritegude ohuriski. Vabanemisel on P.M avaldanud valmisolekut tegelda ettevõtlusega (küttepuude tootmine), mida ta tegi ka enne vangistust ning ta omab kindlat elukohta Valka linnas. Samuti on süüdimõistetul elukaaslane (D.G. ) ja alaealine laps (elavad XXX), kellega suhted on head ja toetavad. Taoline sotsiaalne võrgustik ja elukeskkond mõjutavad positiivselt kinnipeetava käitumisharjumusi ja pärsivad ohuriske. Seega on kohus valesti hinnanud P.M-i isiksuseomadusi ja sellest tulenevaid käitumisriske ning jõudnud ebaõigele järeldusele tema poolt uute kuritegude toimepanemise ohu olemasolu osas. Ka Tartu Vangla on toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Samuti on kohus ekslikult järeldanud süüdimõistetu suutmatust alluda reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. P.M-i distsiplinaarkaristused on nimelt saadud mittelubatud esemete hoidmise eest, milliseid tegusid ei saa mingilgi viisil seostada ühiskonnaohtliku käitumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2
14. Ringkonnakohus nõustub Tartu Maakohtuga, et kinnipeetav P.M-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks.
15. Eelmärgitud otsustuse toob kaasa asjaolu, et ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa P.M-i karistuse eesmärke lugeda täidetuks juba praeguseks. Ehk siis puudub veendumus, et süüdimõistetu jätkaks oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Nimelt viitab P.M-i jätkuvalt ohtlikkusele juba tema eelnev elukäik, s.o ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka varasemate karistamiste, sh reaalselt mõistetud vanglakaristuse järel. See tähendab aga, et karistused seni tema kuritegelikku käitumist ära hoidnud ei ole. Tulenevalt sellest, et kinnipeetava karistusaega ei ületa 1 aastat, ei ole temale praeguse vangistuse ajal koostatud ka individuaalset täitmiskava ning ta ei ole kuriteoriske maandavates programmides osalenud. Samuti ei ole ta osa võtnud hõive- ega huvitegevustest. Süüdimõistetu vangistusaega ilmestavad negatiivselt aga tema kaks distsiplinaarkaristust ning teave elukaaslasele saadetud ähvardava sisuga kirjadest ja piltidest. Tõsi, distsipliinirikkumised on seisnenud keelatud asjade omamises, kuid kinnipeetav, kes soovib näidata oma muutumist õiguskuulekuse suunas, peab olema suuteline hoiduma mistahes üleastumistest. Samuti ei saa millegagi õigustada tema mistahes vägivaldsuse või agressiivsuse ilminguid, s.o tapmisähvardustega kirjade edastamist elukaaslasele. Siinjuures ei pööra kolleegium tähelepanu P.M-i väidetele, nagu ei oleks ta oma kirjalike väljaütlemistega midagi halba mõelnud ja nüüd olevat tema ja elukaaslase suhted jälle head. Selgub ju kohtutoimiku materjalidest, et D.G. on politseile kinnipeetava sellisest tegevusest teada andnud. Viimasest järeldub aga seegi, et kui vangla koostatud ettekande kohaselt oli P.M-i toetajana vabaduses märgitud just tema elukaaslane, siis on selles nüüdselt põhjust kahelda.
16. P.M-i edasises seaduskuulekuses ei veena ringkonnakohut ei see, et ta on väljendanud soovi alkoholitarvitamisest loobuda ja varasema tutvusringkonnaga suhted katkestada ega seegi, et tal on kavas küttepuude tootmisega sissetulekut teenida. Viimast asjaolu silmas pidades peab märkima sedagi, et tegemist ei ole n-ö kindlalt olemasoleva töökohaga, vaid üksnes kinnipeetava kavatsusega. Samuti tuleb kahelda D.G. valmisolekus P.M-i toetada. Mis puutub aga kinnitusse, et süüdimõistetu on teinud toiminguid oma käitumisharjumuste ja eluviisi muutmiseks, siis teave tema distsipliinirikkumistest ning elukaaslasele ähvardavate kirjade kirjutamisest tema selliseid väiteid ei tõenda. Tõsi, vangla, kus kinnipeetav oma karistust kannab, tema vabastamist tõepoolest toetab, kuid vangistusasutuse selline positsioon kohtutele siduv ei ole.
17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18. Vandeadvokaat A. Kaldma esitas koos määruskaebusega apellatsioonikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja edasikaebuse koostamisele kokku 2 tundi, mille eest ta taotleb tasu kokku 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel P.M-i kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus