lg 2 p 7, 9, § 121 lg 1, § 424, § 266 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
Samuti mõisteti V.M süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud,
järgi ja karistati vangistusega 1 aasta,
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud,
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti V.M-i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 28.11.2015 - 29.11.2015, 01.01.2016 - 02.01.2016, 15.01.2016, 31.01.2016 02.02.2016, 28.03. 2016 - 30.03.2016, s.o 11 päeva karistusest kantuks ja kandmata karistuseks jäi vangistus 11 kuud ja 19 päeva.
lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates viimasest kinnipidamisest, s.o 14.09.2016.a.
lg 2 p 1 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema 27.08.2015.a kangiga ukse avamise teel tungis omaniku tahte vastaselt RP korterisse asukohaga XXX.
lg 2 p 1 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 27.11.2015 kell 18.00 kuni 28.11.2015 kell 7.20 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis XXX lähedalt maaalalt UK-le kuuluva sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXXX, väärtusega 1700 eurot, käivitas selle, kasutades süütelukus olnud võtit ning sõitis sellega Harjumaal ringi kuni kinnipidamiseni.
lg 2 p 7, 9 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna, uuesti süstemaatiliselt 2 - - - - - - ajavahemikul 24.12.2015.a kuni 25.12.2015.a grupis eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga, võttis omastamise eesmärgil XXX parklas pargitud OÜ-le V kuuluvalt veokilt 6 ratast koos velgedega, ühe ratta maksumus on 556 €, summas 3336 €. 01.01.2016 kella 17.24 paiku, viibides XXX kaupluse müügisaalis, asukohaga XXX, võttis omastamise eesmärgil P AS-le kuuluva lõikenoa maksumusega 0,35€, ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. ajavahemikul 05.01.2016.a kella 13.00-st kuni 09.01.2016.a kella 14.00-ni XXX juures, võttis salaja G OÜ kasutuses oleva sõiduki Renault Magnum registreerimismärgiga XXX kütusepaagist voolikut kasutades G OÜ-le kuuluvat diislikütust 400 L (1 L maksumus 1,034eurot) kogumaksumusega 413,60 eurot. 14.01.2016 kella 22:40 paiku, viibides XXX kaupluse müügisaalis, asukohaga XXX, võttis omastamise eesmärgil P AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 226,63 eurot, pani esemed spordikotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 31.01.2016 kell 13:20 olles XXX asuva XXX kaupluse müügisaalis, võttis omastamise eesmärgil B AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 32,10 eurot, pani esemed spordikotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 14.09.2016 kell 19.53 olles XXX asuvas XXX kaupluse müügisaalis, võttis omastamise eesmärgil C AS-ile kuuluvat kaupa: akulaadija Duracell maksumusega 14,79 eurot ja pusa maksumusega 39,90 eurot, kokku kaupa summas 54,69 eurot, pani antud esemed kotti ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.
järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema - juhtis tahtlikult 03.01.2016.a kella 13.21 ajal XXX maja juures mootorsõidukit BMW r/n XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiin ja metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid (juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). - 16.01.2016.a kella 13.21 ajal XXX lähedal juhtis tahtlikult mootorsõidukit BMW r/n XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiin ja metamfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid (juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides).
lg1 järgi mõisteti V.M süüdi selles, et tema 28.03.2016 kella 15:35 paiku, viibides XXX asuva „XXX“ kaupluse sissepääsu ees lõi G OÜ turvatöötajat OK’i rusikaga rinna piirkonda, millega tekitas OK’ile füüsilist valu. Apellatsioonimenetlus registreeriti süüdistatava poolt 13.12.2016 esitatud apellatsiooni alusel. Motiveeritud kohtuotsuse sai süüdistatav kätte 4.01.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silma s pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kohus pole absoluutselt arvestanud karistuse mõistmisel V.M-i isikut. Kriminaalasjas on tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, milles nähtub, et V.M on olnud väga raske lapsepõlv ning täiskasvanuks sirgumise aastad. V.M on diagnoositud XXX ehk siis XXX, millega kaasneb alkoholi ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamine.
kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Ekspert pole selgitanud, miks nõrgamõistuslik isik on eksperdi arvates süüdiv.
sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 4 Kohus pole vaatamata kaitsja taotlusele selgitanud, miks ei saa V.M-i puhul kohaldada
ja/või § 61 ning mõista talle kergema karistuse ning vabastada teda tingimuslikult karistuse kandmisest koos kontrollnõuete kohaldamisega. V.M on kohtus kinnitanud, et vabanemisel on tal edaspidi kindel elukoht isa juures ning see võimaldab tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tulevad sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse raskus. Mis puutub kaitsja apellatsioonis maakohtu otsusele tehtud etteheitesse, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel arvestamata
asjaolud, siis märgib kohtukolleegium esiteks, et
alusel
§-s 60 kohaldamine ei ole kohtule kohustuslik. Teiseks, nimetatud paragrahvi alusel võib karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on
§-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. 20.10.2016 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 579 kohaselt oli V.M talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel võimeline aru saama oma teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima, tal ei esinenud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisundit, mis mõjutaks temal olulisel määral teadvust ja käitumist ning takistaks tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida v.a korrad, kus 5 temal tuvastati amfetamiinijoove. V.M on diagnoositud XXX, kaasuvalt alkoholija psühhotroopsete ainete (kanep, amfetamiin) kuritarvitamine. V.M-i suhtes ei ole näidustatud sundravi kohaldamine, ta on võimeline kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust. /kd4 tl 56-70/. Kuna maakohtule oli eelnevalt viidatud informatsioon teada, puudus kohtul vajadus ka analüüsida võimalikku karistuse vähendamist
Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses 3-1-1-1-15 p-s 12 selgitades, põhjendatud ei ole ka etteheide, mille kohaselt jäeti karistuse mõistmisel arvestamata
§-s 35 märgitu. Kõnealune norm sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida on
§-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada
§-s 60 märgitut. Riigikohus märkis sealsamas, et ringkonnakohus leidis kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile tuginevalt õigesti, et K. K-l esinev psüühikahäirete kogum ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ja seetõttu ei olnud maakohtul ka vajadust analüüsida võimalikku karistuse kergendamist
§-de 35 ning 60 alusel. Seega pidi maakohus võtma seisukoha, kas narkojoobes auto juhtimise episoodide puhul tuleb kõne alla
Kohtukolleegium kordab, et kohtul ei ole kohustust seda kohaldada ja kohaldamata jätmisel tuleb oma seisukohta põhjendada. Maakohus on seda konkreetse paragrahvi järgi süü suuruse hindamisel ka teinud ning see on otsusest ka üheselt väljaloetav. Maakohus on otsuses (lk 11) selgitanud, et V.M-i suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert öelnud, et V.M amfetamiinijoobega seonduvates episoodides oli selline seisund, mis takistas tal olulisel määral adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida. Vaatamata sellele on V.M 16.01.2016.a. episoodis koheselt öelnud, et on amfetamiinijoobes, samuti 03.01.2016.a. episoodis on ta tunnistanud narkojoobes mootorsõiduki juhtimist. Asjaolu, et narkojoobes ei ole lubatud sõiduki juhtimine, on üldteada asjaolu ka neile, kellel puudub juhtimisõigus ja ei ole liikluskoolitust läbinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.M oli teadlik sellest, et oli eelnevalt, s.t. enne sõidukit juhtima asumist tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja sellest tulenevalt pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Subjektiivsetelt tunnustelt pani V.M kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V.M-ile mõistetud karistuse osas märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ei pea võimalikuks süüdistatava karistamist rahalise karistusega ning miks saab mõistetav liitkaristus olla ainult reaalne vangistus. Põhjendatud on ka üksikkaristuste määra. Kohtukolleegium nõustub selles osas täielikult maakohtu järeldustega. Ka ei ole apellatsioonides ümber lükatud maakohtu sellekohaseid seisukohti. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada vaid seda, et kõik üksikkaristused jäävad tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära, mida kohtupraktikas loetakse karistuse mõistmisel arvestatavaks lähtepunktiks. Mis puudutab liitkaristust, siis selle pikkus on eelkõige mõjutatud kõige raskemast üksikkaristusest, sest liitkaristus ei saa olla sellest lühem. Kõige pikem vangistusmäär e. 1 aasta ja 3 kuud on süüdistatavale mõistetud varguste eest. Põhjendatult on maakohus seejuures arvestanud süü suuruse hindamisel kuriteoepisoodide arvu. 1 aasta ja 3 kuuline vangistus on seega mõistetud 6 varguseepisoodi eest ja seda kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemisel. Sisuliselt tähendab see seda, et iga varguse eest on mõistetud alla 3 kuuline vangistus. Kindlasti 6 ei saa antud juhul rääkida üleliia rangest karistusõiguslikust kohtlemisest. Sama kehtib ka üksikkaristustest moodustatud liitkaristuse kohta. Seadus võimaldanuks mõista antud juhul liitkaristuse, mis moodustunuks kõigi üksikkaristuste summast, so 4 aastat ja 1 kuu. Süüdistatavale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud e. kui 1 aastale ja 3 kuule võinuks seaduse järgi liita 2 aastat ja 10 kuud veel juurde, siis maakohus liitis sellest vaid 3 kuud. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks antud juhul kohaldada seaduses ettenähtud kergeimat karistuste liitmise põhimõtet e. karistuste katmist. See maakohtu seisukoht vastab ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-20-16 väljendatud seisukohale ning maakohus on viitega sellele otsusele ka oma seisukohta põhjendanud. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud. Süüdistatava kaitsja adv. Kadi Sitska on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus tal 1 tund apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ . 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.