3. Menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda (
MS § 183). 4. Eesti Vabariigil hüvitada S.J-ile riigieelarve vahenditest menetluskuluna 1194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 199 eurot, valitud kaitsja põhjendatud tasu ja 19.29 (üheksateist eurot ja 29 senti) eurot sõidukulu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebus S.J on karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide p olitseijaoskonna kiirmenetluse otsusega nr 2510,16,00087 Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 järgi selle eest, et ta juhtis 15.01.2016 kella 09.03 ajal Järva maakonnas xxxxx vallas mootorsõidukit xxxxx xx xxxxx reg nr xxxxxx kiirusega 111 +/-4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas S.J lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. S.J karistati LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 60 eurot. S.J leiab, et kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid talle etteheidetava teo toimepanemises, tuleb eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruses nr 78 “Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” (edaspidi Määrus nr 78). Määruse nr 78 § 8 sätestab nõuded mõõtmise kohale. Tulenevalt Määruse nr 78 § 8 p-st 3 ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Kaebuse kohaselt valitses 15.01.2016.a kella 9 paiku sõidukiiruse mõõtmise kohas tugev tuisk. Kohtuvälise menetleja ametnikud palusid menetlusalusel isikul xxxxxx söögikoha juurest (sõiduki peatamiskoht) sõita edasi laiema koha poole, märkides, et sellise ilmaga on peatamiskohas ohtlik seista. Samuti on kohtuvälise menetleja ametnikud märkinud kiirusemõõturi kasutamise protokolli lahtrisse mõõtmise tehiolud “lumesadu” ja “lumi”. Asjaolu, et kiiruse mõõtmise hetkel ei olnud aga tegemist tavalise lumesajuga, vaid tuiskas tugevalt, soovib menetlusalune isik tõendada tunnistaja HV ütlustega, samuti lisab menetlusalune isik kaebusele EMHI ametliku vastuse menetlusaluse isiku päringule ilmaolude kohta Paide piirkonnas 15.01.2016.a kella 9 ajal. Seega on kohtuvälise menetleja ametnikud menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõtes eiranud Määruse nr 78 § 8 p-s 3 sätestatut ega pole järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Arvestades eeltoodut ei saa kaitsja hinnangul käesolevas väärteomenetluses koostatud kiirusemõõturi kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Täiendavalt märgitakse kaebuses, et kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses ning kiirusemõõturi kasutamise protokolli märgitud liikumiskiiruse mõõtmise koht (Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa mnt xx km) on ekslik. Menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõdeti maantee ääres asuvast parkimistaskust, (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx km), seega on kohtuväline menetleja rikkunud
Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõõtmist teostanud politseiametnik ei ole rikkunud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodikat, kuna 15.01.2016 kella 09.00 ajal ei esinenud Keskkonnaagentuuri andmetel tugevat lumesadu ning nähtavus oli 1,5-4 km. Starker II MDR kasutusjuhendis kirjeldatakse kiirusmõõturi tööparameetrid, mille kohaselt radari tundlikkuse seadistamisel maksimaalsele (SEn) tasemele, avastab seade läbipeegelduvad objektid vähema peegeldumisvõimega objektide seast tasasel maastikul ½ miili (800 meetri) kauguselt või kaugemalt. Kohtu seisukoht 1. Vastavalt
lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse S.J-ile rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele kiirmenetluse otsus (tl 25-26), kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 27), Keskkonnaagentuuri andmed 15.01.2016 ilmastikuolude kohta (tl 12) ning tunnistaja RR ja H V ütlused. 2. Käesolevas väärteoasjas on keskseks küsimuseks ilmastikuolud kiirusemõõtmise hetkel. Vastavalt Keskkonnaagentuuri andmetele oli 15.01.2016 Eestis ilm pilves ja sadas lund, seahulgas xxxxx piirkonnas. Kohati tuiskas, sest tuule kiirus ulatus puhanguti 5,4 meetrini sekundis. Nähtavus oli x ja 2
4. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõendid ei anna alust tõsikindlalt tuvastada, et S.J pani toime talle süüks pandava väärteo.
MS § 7 lg-s 3 on sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Kuna kaebaja sõiduki mõõtmispaigas valitsenud tehiolud ei olnud kooskõlas Määruse nr 78 § 8 p-s 3 sätestatuga, ei ole kiiruse mõõtmisel kasutatud ajakohast mõõtemetoodikat ning mõõtmistulemuste jälgitavus ei ole tõendatud MõõteS § 5 mõttes.
lg 1 p 1 alusel, kui teos puuduvad väärteotunnused, tuleb alustatud menetlus lõpetada. 5.
MS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 183 lg-st 1 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. S.J kaitsja on esitanud taotluse õigusabitasu hüvitamiseks 9 tunni ja 19 minuti eest summas 1338 eurot ja õigusabikulu 19.29 euro hüvitamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabitasu on 8 tunni ja 19 minuti eest summas 1194 eurot, sealhulgas käibemaks 199 eurot ja kuluna sõidukulu 19.29 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.