Obsah (6)

§ 101§ 92§ 103§ 88§ 86§ 105

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev 3-21-2765 20. juuli 2022 Kohtunik Kadri Palm Haldusasi Mart Laidmetsa kaebus haridus- ja teadusminis

) § 92 lg 1 alusel 15-päevase etteteatamisega selliselt, et kaebaja teenistussuhte viimane päev on

1. detsember
3. Kaebaja esitas
4. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i
5. novembri
6. a teatise nr 1.1-10.1/21/4809 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks (dtl 1-6).
7. Vastusena kohtunõudele teatas HTM
8. detsembril 2021, et haridus- ja teadusminister teavitas

§ 101lg 2 alusel ettenägematute asjaolude ilmnemisel oma 16.

novembri

1. a teatisega nr 1.1-10.1/21/4809 ametit juhtinud ametnikku teenistusest vabastamisest kirjalikult 15 kalendripäeva ette (dtl 20-21). Lisaks andis haridus- ja teadusminister
2. detsembril 2021 käskkirja nr 4.1-4/21/218 kaebaja teenistusest vabastamiseks

§ 92lg 1 alusel (dtl 32).

1. Kaebaja esitas
2. detsembril
3. a kohtule taotluse kaebuse muutmiseks – HTM
4. detsembri
5. a käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks (dtl 40-44).
6. Tartu Halduskohus võttis
7. detsembri
8. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse haridus- ja teadusministri
9. detsembri
10. a käskkirja nr 4.1-4/21/218 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise väljamõistmiseks, tunnistas vastustajaks HTM-i ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 45-47).
11. HTM esitas
12. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 49-54).
13. Kaebaja esitas
14. juunil 2022 kokkuvõtlikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (dtl 142-152). 2 3-21-2765 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15. Kaebaja taotleb haridus- ja teadusministri
16. detsembri
17. a käskkirja nr 4.1-4/21/218 õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitise väljamõistmist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 9.
18. Vastustaja on teatise kui haldusakti koostamisel oluliselt rikkunud teenistusest vabastamise vormistamise nõudeid ja teenistusest vabastamise kui haldusmenetluse korda. 9.
19. Lähtuvalt

§ 103

lg-st 1 vabastatakse ametnik teenistusest haldusaktiga, mis peab kohustuslikult sisaldama kõiki

§ 103lg-s 2 nimetatud andmeid.

Vaidlusalune teatis ei sisalda kaebaja isikukoodi ega ka tema sünniaega (

§ 103lg 2 p 2).

Samuti ei ole teatises välja toodud kaebajale makstav hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, ehkki kaebajale teadaolevalt on tal kasutamata vähemalt 14 puhkusepäeva (

§ 103lg 2 p 6).

Samuti ei sisalda teatis vaidlustamisviidet (

§ 103lg 2 p 9).

9.3. Ehkki vastustaja on esitanud vaidlusaluses käskkirjas peaaegu kõik formaalselt kohustuslikud andmed (

§ 103lg 2), siis kõige olulisema on ta jätkuvalt esitamata jätnud.

Nimelt puudub käskkirjas täielikult kaebaja teenistusest vabastamise põhjendus (

§ 103lg 2 p 4).

Kaebaja hinnangul ei piisa selle täitmiseks sellest, kui käskkirjas üksnes viidatakse teatisele ja sealtoodud põhjendustele. 9.4. Vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamisel oluliselt rikkunud ka selle korda, kuivõrd ei ole andnud kaebajale

§ 92

lg-s 4 sätestatud võimalust enne tema teenistusest vabastamist osaleda vestlusel. Viidatud õigusnorm sätestab, et enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda vestluses. Kõnealune vestlus tuleb läbi viia enne teenistusest vabastamisest etteteatamist. 9.5.

-iga on spetsiaalselt ette nähtud haldusmenetluse seadusest (HMS) kõrgemad nõuded, st just vestlemise kohustus. Vestluse pidamise eesmärk on kuulata ära ametniku arvamus ja vastuväited ning sellest tulenevalt lõplikult veenduda vabastamise otstarbekuses. Ei piisa muus vormis ärakuulamispõhimõtte rakendamisest. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks. 9.6. Teatises välja toodud õiguslik alus kaebaja teenistusest vabastamise kohta (

§ 92lg 1) ei ole talle teatises tehtud etteheidete kontekstis kohane ega sobiv.

Seega ei vasta teenistusest vabastamise õiguslik alus teatises toodud faktilistele asjaoludele ja teenistusest vabastamise sisulistele põhjendustele. 9.

1. Käesoleval juhul otsustati kaebaja ametisse nimetamisel tema suhtes katseaaega mitte kohaldada, kuivõrd kaebaja oli varasemalt olnud avalikus teenistuses vastustaja juures teisel ametikohal (HTM-i kantslerina). Seega luges vastustaja kaebaja hariduse, töökogemuse, teadmised ja oskused vastavaks teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele juba tema teenistusse võtmisel ega pidanud vajalikuks tema suhtes katseaaega rakendada. 9.
2. Samas ei ole teatises välja toodud ühtegi sellist ettenägematut asjaolu kaebaja teadmiste ja oskuste kohta, mida ei olnud võimalik tuvastada kaebaja teenistusse võtmisel. Mitte ükski teatises toodud asjaoludest ega etteheidetest ei oma mingit seost kaebaja teadmiste ega oskustega, vaid tegemist on üksnes vastustaja eetiliste ja moraalsete etteheidetega kaebaja väidetavate tehingute kohta, mida kaebaja teostas oma eelmise ametikoha raames. Lisaks oli vastustajale selliste tehingute olemasolu teada juba kaebaja ametisse nimetamisel, mistõttu ei täida vastavad asjaolud ka ettenägematuse nõuet. 9.
3. Vastustaja on rikkunud

§ 92

lg-tes 2 ja 3 toodud nõudeid, kuivõrd ei ole kaebajale pakkunud võimalust teisele ametikohale üleviimiseks ega andnud kaebajale mõistlikku tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd vastustaja ei täitnud

§ 92

lg-test 2 ja 3 3 3-21-2765 lähtuvaid nõudeid ega ole teatises ka põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks seda teha, siis kujutab see endast täiendavat alust teatise õigusvastaseks tunnistamiseks. 9.10. Kaebaja hinnangul on lubamatu ja põhjendamatu anda tema praeguse ametikoha täitmise suhtes hinnanguid asjaolude pinnalt, mis seonduvad üksnes tema eelmise ametikohaga ega puuduta absoluutselt tema praegust ametikohta. Juhul, kui vastustajal on etteheiteid kaebaja teadmiste või oskuste suhtes, mille ettenägematut olemasolu eeldab

§ 92

lg 1 alusel teenistusest vabastamine, siis saaks ta seda teha üksnes praeguse ametikoha raames, mitte aga kaebaja eelmiste ametikohtade pinnalt. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud teadmiste ja oskuste vähesust või puudumist praeguse ametikohaga seotud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses, siis ei olnud vastustaja õigustatud selliste asjaolude pinnalt kaebajat ka sel põhjusel teenistusest vabastama. 9.

1. Kõik teatises kaebaja suhtes tehtud etteheited on ebamäärased, tõendamata ja ka sisult põhjendamata. 9.
2. Vastustaja on teatises kaebajale ette heitnud ebaeetilist käitumist, viidanud mitmetele vasturääkivustele, mis viitavad olulistele rikkumistele, väitnud kaebaja poolt oma volituste ja pädevuse ületamist. Samuti on vastustaja väitnud kaebaja poolt nii riigihangete seaduse, korruptsioonivastase seaduse kui HTM-i sisekordade nõuete eiramist. Kõik nimetatud etteheited on jäänud ebamääraseks ja täielikult konkretiseerimata. Teatisest ei nähtu, milliste konkreetsete õigusnormide eiramist või rikkumist kaebajale ette heidetakse ning milles täpsemalt seisneb tema väidetav ebaeetiline käitumine või volituste ja pädevuse ületamine. Kaalutlusõiguse teostamine ja selle selgitamine on jäänud täielikult teostamata. Samas näitavad kõik need vastustaja etteheited veelkord, et kaebaja teenistusest vabastamine

§ 92

lg 1 alusel ei saa antud olukorras olla mingil juhul õiguspärane, sest neist ükski ei seondu kaebaja teadmiste ega oskustega

§ 92lg 1 tähenduses.

10. HTM ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1.

§ 103lg 2 p 4 järgi pidi käskkiri sisaldama vabastamise põhjendust.

HMS § 56 lg 1 järgi võis põhjenduse esitada käskkirjas või kaebajale kättesaadavas ja käskkirjas viidatud dokumendis. Käskkirja p-i 1 järgi vabastati kaebaja teenistusest „ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, millest on ametnikku kirjalikult teavitatud“. Puudub vaidlus, et käskkirjas viidatud kirjaliku teavituse all on mõeldud teatist. Ka kaebaja ise on kõnealust viidet selliselt mõistnud. Puudub vaidlus, et teatises selgitati kaebaja teenistusest vabastamise põhjust. Kaebaja ei väitnud algses kaebuses teatist haldusaktiks pidades, et teatis oleks põhjendamata. Puudub ka vaidlus, et vastustaja juhindus käskkirja andmisel teatise põhjendustest. Kuivõrd käskkirjas on teatisele viidatud ning teatises sisalduvad kaalutlused on seeläbi käsitletavad käskkirja põhjendustena, on käskkiri

§ 103lg 2 p 4 ja HMS § 56 kohaselt põhjendatud.

10.2.

§ 92

lg 4 järgi tuli anda kaebajale vestlusel osalemise võimalus mitte enne teatise saatmist, vaid enne kaebaja teenistusest vabastamist. Puudub vaidlus, et teatises anti kaebajale „võimalus enne teenistusest vabastamist osaleda vestlusel“. Seega oli kaebajal

§ 92lg-s 4 ettenähtud võimalus vestluses osaleda.

10.3. Kaebaja etteheited vestlusel osalemise võimaluse puudumise kohta on seda kummastavamad, et (

1. a)kaebaja ise loobus võimalusest vestlusel osaleda (vt „21-11-23 e-kiri“) ja (
2. b)kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks vestlusel osalemine mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja väited ei tingi käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. 10.4. Teatise kolmandas lõigus on selgitatud, et kaebaja teenistusest vabastamise aluseks olnud asjaolud ilmnesid 2021. aasta sügisel, s.o pärast seda, kui kaebaja oli Haridus- ja 4 3-21-2765 Noorteameti direktori asetäitjaks nimetatud. Neid asjaolusid ei saanud näha ette kaebaja teenistusse võtmisel. Nimelt ilmnes pärast kaebaja teenistusse võtmist, et:
3. a)kaebaja oli sõlminud vastustaja nimel 2. juulil 2020 käsunduslepingu, mille järgi vastustaja pidi tasuma Ulla Ilissonile alates 1. aprillist 2020 kuni 19. juunini 2020 osutatud teenuste eest ligikaudu 11×15×50 = 8250 eurot;
4. b)kaebaja oli allkirjastanud vastustaja nimel 18. septembril 2020 teatise, mille järgi vastustaja kinnitas Ilisson Consultancy OÜ-le 2. juuli 2020 käsunduslepingus nimetatud teenuse üle vaatamist ja vastu võtmist ning andis korralduse maksta U. Ilissonile välja 3500 eurot;
5. c)kaebaja oli sõlminud vastustaja nimel 28. juunil 2021 kokkuleppe, mille järgi vastustaja pidi hoidma konfidentsiaalsena U. Ilissoni teenistusest vabastamise ja võlaõigusliku lepingu sõlmimise tingimusi ning nendega seonduvaid asjaolusid;
6. d)kaebaja oli sõlminud vastustaja nimel 28. juunil 2021 kokkuleppe, mille järgi vastustaja pidi sõlmima 9. augustil 2021 käsunduslepingu ja võtma kohustuse tasuda U. Ilissonile alates 9. augustist 2021 kuni 8. novembrini 2021 osutatavate teenuste eest ligikaudu 16×19×130 = 39 520 eurot;
7. e)kaebaja oli valmistanud ette käsunduslepingu projekti, mille järgi oleks käsunduslepingu sõlminud ja U. Ilissonile 39 520 eurot tasunud mitte vastustaja (mille teenistusest oli kaebaja vabastatud), vaid Haridus- ja Noorteamet (mille teenistusse oli kaebaja asunud). 10.5. Asjaoludest nähtus, et kaebaja oli võtnud riigile põhjendamatuid ja ebavajalikke rahalisi kohustusi ning kaebajal puudusid piisavad teadmised ja oskused riigi raha kasutamise põhimõtteid järgida. Sellises olukorras ei olnud võimalik kaebajaga teenistussuhet jätkata. Sellised asjaolud ilmestasid mitte ainult kaebaja tegevust eelmisel ametikohal, vaid ka kaebaja sobimatust Haridus- ja Noorteameti direktori asetäitja ametikohale. Seega esines

§ 92lg-s 1 ettenähtud alus kaebaja teenistusest vabastamiseks.

10.6. Haridus- ja Noorteametis ei ole ametikohta, mille teenistusülesanded sarnaneks olulises ulatuses direktori asetäitja teenistusülesannetega ja mille teenistusülesannete täitmine oleks võimalik ka olukorras, kus isikul on raskusi kehtivate nõuete ja riigi raha kasutamise põhimõtete järgimisega. Ka kaebaja ise ei ole sellise ametikoha olemasolu väitnud. Sellist ametikohta ei saanudki olla, sest ametijuhendi järgi oli eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise eest vastutamine üks kaebaja peamistest ülesannetest ning ameti vara heaperemehelik ja sihipärane kasutamine üks kaebaja peamistest kohustustest. Seega ei olnud võimalik viia kaebajat

§ 92

lg 2 järgi üle Haridus- ja Noorteameti teisele ametikohale, mille teenistusülesanded oleks olnud olulises ulatuses sarnased peadirektori asetäitja teenistusülesannetega ja mille teenistusülesannete täitmine oleks olnud võimalik teatises nimetatud asjaoludest hoolimata. 10.

1. Tulenevalt kaebaja tegevuses esinenud ja teatises esile toodud minetuste iseloomust ei oleks olnud võimalik neid mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada. Seda enam, et kaebaja ametiaeg oleks lõppenud juba
2. detsembril 2021 (üks kuu pärast teenistusest vabastamist). Seega ei pidanud ega saanud enne kaebaja teenistusest vabastamist

§ 92lg-s 3 nimetatud tähtaega anda.

10.8. Kaebaja palub muuta tema teenistusest vabastamise alust ja sätestada, et kaebajat ei vabastatud teenistusest mitte

§ 92

lg 1 alusel, vaid

§ 88lg 1 alusel (teenistustähtaja möödumine).

Kuna puudub alus käskkirja kehtetuks tunnistada, puudub ka alus kaebaja teenistusest vabastamise alust muuta. 10.

1. Isegi kui kaebajal oleks õigus hüvitist nõuda, ei saaks olla sellise hüvitise suuruseks kaebaja kolme kuu keskmine palk. Puudub vaidlus, et kaebaja teenistusest vabastamata jätmise korral oleks kaebaja ametiaeg lõppenud
2. detsembril
3. Kaebaja ei saa nõuda teenistusest vabastamise hüvitisena suuremat summat kui ta oleks teenistusest vabastamata jätmise korral teeninud. Kuna kaebaja vabastati ametist
4. detsembrist 2021 ja kaebaja ametiaeg oleks niikuinii lõppenud
5. detsembril 2021, saaks hüvitise maksimaalne suurus olla ühe kuu keskmine palk. 5 3-21-2765 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Vaidlustatud käskkirjaga vabastati kaebaja

§ 86ja § 92 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 13.

augusti

1. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lg 2 p-i 12 alusel Haridus- ja Noorteameti peadirektori asetäitja ametikohalt ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, millest on ametnikku kirjalikult teavitatud.
2. Vaidlus käib eeskätt kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. Teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja vastustajalt hüvitise väljamõistmiseks on alust üksnes siis, kui vaidlustatud käskkiri, millega kaebaja teenistusest vabastati, on õigusvastane.
3. Kaebaja leiab, et vaidlusaluses käskkirjas puudub täielikult kaebaja teenistusest vabastamise põhjendus ning piisav ei ole, kui käskkirjas viidatakse üksnes teatisele ja sealtoodud põhjendustele.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et HMS § 56 lg 1 järgi võis põhjenduse esitada käskkirjas või kaebajale kättesaadavas ja käskkirjas viidatud dokumendis. Teenistusest vabastamise
5. detsembri
6. a käskkirja p-i 1 järgi vabastati kaebaja teenistusest „ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, millest on ametnikku kirjalikult teavitatud“. On ilmne, et käskkirjas viidatud kirjaliku teavituse all on mõeldud
7. novembri
8. a teatist.
9. Kohtu hinnangul võimaldab teatis piisavalt täpselt hinnata, millistele peamistele kaalutlustele on vastustaja haldusakti andmisel tuginenud. Teenistusest vabastamise teatises on selgitatud, et

§ 92lg 1 rakendamise põhjuseks on 2021.

a oktoobris selgunud asjaolud – kaebaja HTM-i kantsleriks oleku ajal U. Ilissoniga sõlmitud käsunduslepingu sõlmimine ja täitmine, sama isikuga riigi nimel sõlmitavate lepingute menetlemise korda eirates sõlmitud ja kavandatud lepingud ning nendega seonduvad toimingud. Lisaks toimingud HTM-i varaga kantsleriks oleku ajal. Vastustaja hinnangul nähtus asjaoludest, et kaebaja oli võtnud riigile põhjendamatuid ja ebavajalikke rahalisi kohustusi ning vastustaja järeldas sellest, et kaebajal puudusid piisavad teadmised ja oskused riigi raha kasutamise põhimõtteid järgida. Kaebaja on seisukohal, et mitte ükski teatises toodud asjaoludest ega etteheidetest ei oma mingit seost kaebaja teadmiste ega oskustega, vaid tegemist on üksnes vastustaja eetiliste ja moraalsete etteheidetega kaebaja väidetavate tehingute kohta. 16. Kohus märgib, et praeguse kohtuasja eesmärgiks ei ole vaidlusaluses teatises välja toodud konkreetsete juhtumite õiguslik lahendamine. Kohtul tuleb hinnata seda, kas vastustaja on välja toodud asjaoludest kohaselt järeldanud, et kaebaja teadmised ja oskused teenistusülesannete täitmiseks ei olnud piisavad. Samas ei saa teatises nimetatud juhtumite õiguslikku käsitlemist ka täielikult vältida, kuna vastustaja põhjendused seisnevad selles, et kaebaja ei tundnud piisavalt riigi raha kasutamise põhimõtteid vastutusrikkal ametikohal. 17.

§ 92

lg 1 alusel võib ametniku teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel. Sätte kohaselt peab teenistusest vabastamise aluseks olevast asjaolust nähtuma, et ametnikul puuduvad piisavad teadmised või oskused selleks, et täita oma teenistusülesandeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Lisaks peab teadmiste või oskuste puudulikkus olema sedavõrd oluline, et see ei võimalda ametnikuga teenistussuhet jätkata (st vähemasti mitte konkreetsel ametikohal). Kohtupraktikas on leitud, et

§ 92

lg 1 alusel ei saa teenistusest vabastada ametnikku, kes lihtsalt ei soovi teenistusülesandeid 6 3-21-2765 nõuetekohaselt täita või suhtub oma ametikohustustesse hoolimatult, vaid tegemist on olemuselt objektiivse teenistusest vabastamise alusega, mille kohaldamine on põhjendatud siis, kui tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et ametnik ei ole teadmiste või oskuste puudumise tõttu võimeline teenistusülesandeid kehtestatud nõuetele vastaval tasemel täitma ning ei vii oma teadmisi ja oskusi määratud aja jooksul vajalikule tasemele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-17-1070, p 13). See seisukoht on määrava tähtsusega ka praeguse asja lahendamisel.
3. Asja materjalidest nähtub, et HTM-i kantsler M. Laidmets (käsundiandja) ja U. Ilisson (käsundisaaja) sõlmisid
4. juulil 2020 käsunduslepingu nr 332, mille kohaselt kohustus käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid (dtl 63-66, lisa dtl 67). Lepingu p-s 11 märgitud poolte andmete kohaselt oli käsundisaaja Ilisson Consultancy OÜ. Käsunduslepingu
5. septembri 2020 teatise kohaselt on teenus käsundiandja poolt üle vaadatud ja vastu võetud ning lepingus kokku lepitud summa 3500 eurot tuleb välja maksta (dtl 69). Lisaks nähtub asja materjalidest, et HTM, keda esindas kaebaja ja U. Ilisson sõlmisid
6. juunil 2021 kokkuleppe, millega kohustusid hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama kolmandatele isikutele U. Ilissoni teenistusest vabastamise ja võlaõigusliku lepingu sõlmimise tingimusi ning nendega seonduvaid asjaolusid (dtl 70). Ka oli kaebaja
7. juunil 2021 sõlminud U. Ilissoniga teise kokkuleppe sõlmida
8. augustil 2021 uus käsundusleping, mis oleks toonud kaasa 39 520 euro suuruse kohustuse (dtl 71, 72-75).
9. Analüüsinud HTM-i ja U. Ilissoni vahel sõlmitud käsunduslepingut, selgus vastustaja arvates, et kaebaja on lepingujärgse töö oma
10. septembri
11. a teatisega vastu võtnud. Ei kaebaja ega U. Ilisson poolt ei järgnenud samme lepingu muutmiseks või täiendamiseks, mis viidanuks selle lepingu raames tehtud, kuid tasustamata tööle. Määravaks kujunes see, et U. Ilisson nimetati Haridus- ja Noorteameti peadirektori ametisse.
12. Vastustaja on leidnud, et kaebaja tegevus ei ole olnud õiguspärane, õiglane ja eetiline. Vastustaja hinnangul on kaebaja lepingu sõlmimisel eiranud nii riigihangete seaduse, korruptsioonivastase seaduse kui HTM-i sisekordade nõudeid. Vastustaja viitab sellele, et HTM-i ning tema valitsemisala hankekorra p-i 10.8 järgi ei alusta pooled lepinguliste kohustuste täitmist ega tee muid lepingust tulenevaid toiminguid enne hankelepingu sõlmimist. Praegusel juhul alustati aga lepingulisi töid enne kirjaliku hankelepingu sõlmimist. Kaebaja eiras ka hankekorra p-i 5.4, mis sätestab, et hangete puhul maksumusega alates 10 000 eurot ja alla 30 000 eurot (kogumaksumus eeldatava maksumuse alusel) teeb pakkumuse esitamise ettepanekud hanke eest vastutav isik, kes lisab hankelepingule või arvele elektroonilises dokumendihaldussüsteemis arve või lepingu kooskõlastusringil lühikese selgituse, mitmele pakkujale ettepanek pakkumuse esitamiseks tehti ja mis on eduka pakkumuse objektiivselt hinnatavad eelised või miks tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks ainult ühele pakkujale. Vastustaja selgitab, et olemasoleva materjali puhul puudub info, et planeeritud tööde puhul on küsitud võrdlevaid pakkumusi või on põhjendatud ettepaneku esitamist ühele pakkujale. Vastustaja leiab, et lepingu kavandamisel eirati ka sisekorra p-i 6.1.1, mille järgi teenistuja kohustub täitma ülesandeid viisil, mis tagab nende läbipaistvuse, erapooletuse ja aususe. Vastustaja märgib, et kaebaja ja U. Ilissoni poolt peetud läbirääkimised lepingu sõlmimiseks on ebaeetilised, ei järgi HTM-i sisekordi ning viitavad keelatud toimingute jätkamise soovile.
13. Iseenesest nõustub kohus vastustajaga, et ebapiisavad teadmised riigi raha kasutamise põhimõtetest, võivad tingida ametiasutuse juhi teenistusest vabastamise

§ 92

lg 1 alusel, sest selliste teadmisteta poleks ametiasutuse juhi ülesannete täitmine võimalik. Kahtlemata peavad nii HTM-i kantsler kui Haridus- ja Noorteameti peadirektori asetäitja omama teadmisi 7 3-21-2765 HTM-i ning tema valitsemisala hankekorrast, riigihangete seadusest ja korruptsioonivastasest seadusest. Õige on vaidlusaluses teatises märgitu, et riigi raha kasutamine peab olema otstarbekas ja läbipaistev ning kasutatud avalikes huvides. Samas ei nähtu kohtu hinnangul vaidlusalusest teatisest ega käskkirjast mitte ühtegi põhjendust, ja see ei ole kohtule ka asja materjalidest üheselt arusaadav, miks vastustaja leiab, et kaebaja ei ole teadmiste või oskuste puudumise tõttu võimeline teenistusülesandeid vastaval tasemel täitma. Vastustaja poolt teatises viidatud rikkumised ei ole sellised, millest saaks üheselt järeldada, et kaebajal polnud teadmisi ja oskusi. Vastustaja viitab ebaeetilisele käitumisele, kuid ei saa öelda, et ebaeetiline käitumine viitab kindlasti teadmiste ja oskuste puudumisele. Vastustaja viitab samuti kaebaja poolt keelatud toimingute jätkamise soovile ja olulistele rikkumistele, sh volituste ja pädevuse ületamisele, kuid pole selgitanud, miks ta peab kaebaja käitumise ajendiks tema teadmiste ja oskuste puudumist. Kohtu hinnangul on kaebajale etteheidetavad teod olemuselt sellised (vastustaja viitab keelatud toimingutele), mis võiksid olla aluseks ka nt distsiplinaarkaristuse määramisel, kuid millega ei saa iseloomustada kaebaja teadmiste või oskuste puudumist. Olukorras, kus sättes esitatu sisulised tingimused ei ole täidetud, ei ole põhjendatud

§ 92lg 1 kohaldamine.

22. Kohtu hinnangul pole vastustaja järginud ka

§ 92

lg-s 3 toodud menetluslike nõudeid.

§ 92

lg 3 sätestab selgelt, et ametniku võib teenistusest vabastada

§ 92

lg-s 1 sätestatud alusel, kui vabastamise eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kaebajale ei antud enne teenistusest vabastamise otsustamist tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja on seda põhjendanud asjaoluga, et kaebaja ametiaeg oleks lõppenud juba ühe kuu pärast, kuid sellist erandit puuduste kõrvaldamise tähtaja mitteandmisele

§ 92lg 3 ei sätesta.

Samuti on vastustaja vaid üldsõnaliselt märkinud, et kaebaja tegevuses esinenud ja teatises esile toodud minetuste iseloomust tulenevalt ei oleks olnud võimalik neid mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada, kuid selline väide on paljasõnaline. 23. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et vastustaja ei andnud kaebajale

§ 92

lg-s 4 sätestatud võimalust enne tema teenistusest vabastamist osaleda vestlusel. Viidatud õigusnorm sätestab, et enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vaidlust ei ole selles, et

1. novembri
2. a teatises on vastustaja kaebajale selgitanud, et tal on võimalus enne teenistusest vabastamist osaleda vestlusel, millest tehakse kirjalik kokkuvõte, mis edastatakse kaebajale arvamuse andmiseks (dtl 16). Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja on
3. novembril 2021 uurinud võimaluse kohta pidada teatises märgitud vestlus, kuid on siis
4. novembril 2021 leidnud, et vestluse korraldamisega on hiljaks jäädud ning ta eeldab võimalust oma seisukohti selgitada sõltumatu auditi käigus (dtl 129). Seega kaebajale on antud võimalus vestlusel osaleda, kuid ta on sellest ise loobunud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kõnealune vestlus tuleb läbi viia enne teenistusest vabastamisest etteteatamist – võimalus vestlusel osaleda tuleb seaduse kohaselt anda enne teenistustest vabastamist, mitte enne teenistusest vabastamisest etteteatamist. Samas oleks kindlasti mõistlikum haldusorganil teha vestlus ametnikuga enne teenistusest vabastamisest etteteatamist, et arutada mh küsimusi, kas ametnikku saab viia tema nõusolekul üle sama ametiasutuse teisele ametikohale või kas on vaja korraldada ametniku ametialane koolitamine. Sellise vestluse mittekorraldamist ei saa aga praegusel juhul vastustajale ette heita.
5. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ametisse nimetamisel otsustati tema suhtes katseaaega mitte kohaldada. Kaebaja selgitab, et katseaega ei kohaldatud, kuivõrd kaebaja oli varasemalt olnud avalikus teenistuses vastustaja juures teisel ametikohal (HTM-i kantslerina). Seega luges vastustaja kaebaja hariduse, töökogemuse, teadmised ja oskused vastavaks teenistusülesannete 8 3-21-2765 täitmiseks kehtestatud nõuetele juba tema teenistusse võtmisel ega pidanud vajalikuks tema suhtes katseaaega rakendada. Asjaolu, et kaebaja suhtes katseaega ei rakendatud, ei tähenda, et kaebaja suhtes ei saaks ühelgi juhul kohaldada

§ 92lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamise alust.

1. Kaebaja on seisukohal, et teatises ei ole välja toodud ühtegi sellist ettenägematut asjaolu kaebaja teadmiste ja oskuste kohta, mida ei olnud võimalik tuvastada kaebaja teenistusse võtmisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustajale oli juba kaebaja ametisse nimetamisel teada teatises etteheidetud asjaolud. Vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vastustaja sai kaebaja ja U. Ilissoni vahelistest kokkulepetest teada pärast kaebaja teenistusse nimetamist, täpsemalt augustis
2. Nii nähtub HTMi kantsleri K. VinterNemvaltsi
3. septembri
4. a e-kirjast, et lepinguga seoses toimus kaebajaga arutelu esmaspäeval (
5. september 2021 oli kolmapäev, dtl 80). Samuti on
6. septembri
7. a e-kirjas märgitud, et „Meile laekus U. Illissoni uus käsundusleping, kus on muudetud vaid lepingu ese ning selle lepinguga nüüd tellitakse teenust - Nõustada Haridus- ja Noorteametit kliendi- ja sihtrühmapõhise teenuste süsteemi loomisel ja arendamisel.“ (dtl 82). Seoses U. Illisoniga sõlmitud lepingutega on kaebaja andnud selgitusi samuti pärast teenistusse nimetamist (dtl 87, 94). Alles
8. oktoobril 2021 toimus kohtumine, et saada selgust, kas ja millised kohustused on HTM-il U. Ilissoni ees (dtl 100).
9. Eelnevat arvestades tunnistab kohus haridus- ja teadusministri
10. detsembri
11. a käskkirja nr 4.1-4/21/218 õigusvastaseks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlustatud käskkirjas ja teatises põhistanud kaebajal teadmiste puudumist sel määral, et kaebaja ei saanud täita oma teenistuskohustusi Haridus- ja Noorteameti peadirektori asetäitja tähtajalisel ametikohal. Seetõttu rahuldab kohus ka kaebaja taotluse muuta kaebaja teenistusest vabastamise alus vabastamiseks

§ 88lg 1 alusel (teenistustähtaja möödumine).

Vaidlust pole, et kaebaja teenistus Haridus- ja Noorteameti peadirektori asetäitja ametikohal pidi vastavalt

1. juuli
2. a käskkirjale nr 1.4-4/21/90 kestma tähtajalisena kuni
3. detsembrini 2021 ning see tähtaeg on möödas.
4. Kaebaja on taotlenud kohtul mõista

§ 105

lg 1 alusel vastustajalt tema kasuks välja hüvitis tema 3 kuu keskmise palga ulatuses.

§ 105

lg 1 sätestab, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus rahuldab kaebaja nõude hüvitise väljamõistmiseks osaliselt. Kuna kaebaja vabastati ametist

1. detsembrist 2021 ja kaebaja ametiaeg oleks niikuinii lõppenud
2. detsembril 2021, on kohane ja proportsionaalne hüvitis kaebaja ühe kuu keskmine palk. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja ühe kuu keskmise palga ulatuses ja teeb vastustajale ettekirjutuse see summa kindlaks määrata (HKMS § 167 lg 1).
3. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude (kulud õigusabile) väljamõistmiseks kokku 1914 euro ulatuses (dtl 144). Osutatud õigusabi seisneb vaidlusaluse materjaliga tutvumises, kliendiga nõupidamises, õiguslikus analüüsis ja kaebuse koostamises (kokku 5 tundi); halduskohtu
4. detsembri
5. a määrusega tutvumises, õiguslikus analüüsis, seisukohtade ja taotluste koostamises (2,5 tundi); vastustaja vastusega tutvumises ja kokkuvõtlike seisukohtade koostamises (3,5 tundi), st kokku 11 tundi. Kulud on 9 3-21-2765 kohtu hinnangul, arvestades vaidluse sisu ja materjali ulatust, mõistlikus mahus. Õigusabi tunnihind 145 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kehtivas kohtupraktikas aktsepteerituga. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud ligikaudu 80% ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulud välja summas 1531 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10