lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et nimetades oma kabinetis konkreetsed summad vajaliku hambaraviteenuse osutamise eest, võimaldades neid tasuda oma kabinetis sularahas ja jättes need osakonna kassasse edastamata, tegutses süüdistatav otsese tahtlusega. Ilmselgelt oli süüdistatava eesmärk pöörata nimetatud sularahamaksed enda kasuks. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi sellele, et veenev ei ole järeldus selle kohta, et raha omastas just süüdistatav. Maakohus möönab, et ükski maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajatest tõepoolest ei ole kinnitanud, et nende poolt edastatud sularaha võttis enda kätte nende nähes hambaarst ja pani endale näiteks taskusse või oma rahakotti, kuid märgib nagu eespool, et tõendeid selle kohta, et tasutud sularaha oleks omastanud ja pööranud enda kasuks kolmas isik, ei ole süüdistatav ja tema kaitsja esitanud. Kõikide tunnistajate arusaama kohaselt tasusid nad osutatud hambaraviteenuse eest seda ravi osutanud arstile. Oma kaitsekõnes viitas kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ka sellele, et tunnistajatele pidid teada olema hambaravi osutamise ja tasumise eeskirjad, mida neile pidi selgitatama registratuuris. Maakohus ei vaidle sellisele selgitamiskohustusele kuidagi vastu ja möönab, et kõigile arusaadavalt oleks see nii pidanudki toimuma. Samas ei saa kuidagi ette heita patsientidele seda, et nad küsisid tasumiskorra ja -võimaluste kohta otse arstilt ja mitte registratuurist. Ja siinkohal pidi tasulist hambaraviteenust osutav/osutanud hambaarst viitama konkreetselt talle teadaolevale Korra p.9, p.7.2 ja p.6.8. Tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks antud kriminaalasjas maakohtu istungil ülekuulatud viie tunnistaja osas Korra kohaselt käitunud ja toiminud, asja materjalides puuduvad ning neid ei esitanud maakohtule ka süüdistatav ise või tema kaitsja. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §201 lg.1 järgi otsese tahtlusega ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui ka objektiivne külg.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 8 Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igor Kudriawcew on süüdi viies kuriteoepisoodis, tegemist on tema valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega. Ringkonnaprokurör ei viidanud oma kaitsekõnes sellele, kas käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava karistust kergendavaid ja/või raskendavaid asjaolusid. Maakohus leiab, et selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tegemist on II astme varavastase kuriteoga, mille toimepanemisega ei tekitatud ühelegi isikule jäävat või pöördumatut kahju. 9 Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatav kriminaalkorras karistatud. KarS §201 lg.1 vangistuse. näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Sellist karistuse liiki on põhjendatuks pidanud ka ringkonnaprokurör. Maakohus leiab samuti, et leebeima karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine on antud süüdistatava puhul põhjendatud, selline karistus vastab karistamise eesmärkidele ja see avaldab süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes töötab jätkuvalt hambaarstina ning on majanduslikult toimetulev. Seega on tal olemas piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Maakohus arvestab siinjuures ka esitatud tsiviilhagi ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid. Maakohus leiab, et sellisel viisil rahaliste võimaluste vähendamise ja piiramisega on karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et süüdistatava karistamise korral vangistusega tingimisi KarS §73 kohaldamisega ei pruugi süüdistatav karistuse ja karistamise eesmärke tajuda samaväärselt rahalise karistuse mõistmisega.
Ringkonnaprokurör tegi kohtukõnes ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 130 päevamäära ulatuses. Maakohus peab seda ettepanekut mõistlikuks. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista rahaline karistus 130 päevamäära ulatuses.
lg.3 arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks ning vastavalt sama sätte lg.2 ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär 10 €. Vastavalt maakohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti teatisele oli süüdistatava 2016 keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist) 39,63 €. 10 Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale karistuseks mõista rahaline karistus summas 5151,90 €. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla esitanud tsiviilhagi summas 3591,20 €. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt maakohtu istungil on selle summa arvutamise aluseks võetud analüüs, mis on lisatud hagiavaldusele. Maakohtu istungil märkis kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, et tsiviilhagi summa on oletuslik. Maakohus nõustub selle väitega osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt. Maakohtu istungil toetas ringkonnaprokurör tsiviilhagi summas 2260 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga. Nimetatud summas – 2260 € - on hõlmatud viie maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja poolt kinnitatud sularahasummade tasumine otse süüdistatavale järgmiselt: - tunnistaja J. B. 200 € - tunnistaja T. K. 500 € - tunnistaja V. A. 1400 € - tunnistaja V. V. 60 € - tunnistaja D. S. 100 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et tunnistajate V. A. ja V. V. puhul tuleb lähtuda nende poolt nimetatud vähimast summast, seega siis vastavalt summadest 1400 € ja 60 €. Kannatanu SA Ida-Viru Keskhaigla tsiviilhagis ja süüdistusaktis olid nimetatud ka oletatavad visiitide arvud, mille eest arveid ei vormistatud – 80 visiiti x 38,64 €. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et kuna nimetatud visiite ei ole võimalik ühegi patsiendiga seostada ja lisaks isikulistele tõenditele puuduvad ka konkreetsed kuupäevalised dokumentaalsed tõendid, siis selles osas ei ole tsiviilhagi põhjendatud. Ringkonnaprokurör ei viidanud tsiviilhagi väljamõistmise osas. oma kohtukõnes ühelegi seaduslikule alusele Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt ahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätete alusel kuulub süüdistatavalt tsiviilhagi katteks kannatanu kasuks väljamõistmisele 2260 €. Nimetatud summa tuleb tasuda vastavalt tsiviilhagiavalduses viidatud SA Ida-Viru Keskhaigla arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. 11 Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
S §201 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistataval oli kohtueelses menetluses kokkuleppeline kaitsja Olga Väina, kes teatas oma kaitsekohustustest loobumisest 05.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.