Obsah (15)

§ 162§ 175§ 1933§ 146§ 65§ 110§ 163§ 168§ 165§ 150§ 11§ 171§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2022, Rakvere Tsiviilasja number 2-21-19280 Tsiviilasi K. I. pankrotimenetlus Menetlust

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või Tunnustatud registrikood nõue (eurodes)

1. O OÜ (RK xxxx) 2 011,98
2. Narva kohtutäitur T. A. (IK xxxx) 461,38
3. S AS (RK xxxx) 3 700,66
4. C AS (RK xxxx) 7 384,23
5. E AS (RK xxxx) 576,96
6. G OÜ (RK xxxx) 14 146,08
7. E AS (RK xxxx) 8 334,97
8. A OÜ (RK xxxx) 5 264,80 Väljamaks (eurodes) 614,64 140,99 1 130,51 2 255,77 176,30 4 321,54 2 546,20 1 608,37 Saamata nõue (eurodes) 1 397,34 320,39 2 570,15 5 128,46 400,66 9 824,54 5 788,77 3 656,43 Jaotis (%) 4,804 1,102 8,836 17,631 1,378 33,777 19,901 12,571 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. K. I. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3 ja § 163 lg 5 tähenduses.

1. Määrata ja mõista välja pankrotihaldurile Hillar Villers tasu 3 873.58 eurot, millele lisandub käibemaks summas 774.72 eurot (kokku koos käibemaksuga 4 648.30 eurot), pankrotivara arvelt.
2. Kinnitada K. I. pankrotimenetluse kulud kokku summas 4 648.30 eurot (s.o halduri tasu).
3. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K. I. pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
4. Algatada K. I. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta K. I. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada K. I.t täitma usaldusisiku kohustusi.
2. K. I. on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. K. I. peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
3. Kohustada K. I.t esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta
4. augustiks. Esimene aruanne esitada kohtule
5. augustiks
7. Kohustada K. I.t esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Viru Maakohtu 21.01.2022 määrusega kuulutati välja K. I. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.02.
8. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotihaldur taotles kohtult jätta pankrotitoimkond moodustamata ja kohus 09.02.2022 määrusega otsustas jätta K. I. pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. 24.05.2022 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja ning andis ka nõusoleku jaotiste alusel raha väljamaksmiseks. Käesoleva lõpparuande koostamise ajaks on jaotiste alusel väljamaksed võlausaldajatele teostatud. 09.07.2022 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande K. I. pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.07.
9. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada K. I. pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, kinnitada pankrotimenetluse kulud, määrata halduri tasuks koos käibemaksuga 4 648.30 eurot 2 ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgniku pangakonto(de)l oli pankroti väljakuulutamisel 483,27 eurot. Nimetatud seis on muutunud (maksed Sotsiaalkindlustusametilt, Töötukassalt, töötasu), kuid eeltoodud summad osaliselt ei kuulu pankrotivara koosseisu (mittearestitav summa TMS kohaselt). Vastavalt TMSle on haldur andnud ka nõusoleku kontol olevate rahaliste vahendite käsutamiseks. Laekumised pankrotivarasse on olnud järgnevad: - Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri xxxx all registreeritud korteriomandi (asukohaga xxxx, üldpind 63,00 m2) müügist 18 000,00 eurot. - Võlgniku kontole pankrotimenetluse perioodil laekunud makse töösuhtega seonduvalt, millisest on kuu töötasu alammäära ja sellele lisanduva 1/3 ületavas osas laekunud pankrotivarasse 532,96 eurot. - 2021 aasta tulumaksu tagastus 137,06 eurot. Kokku laekumisi pankrotivarasse 18 670,02 eurot. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta: Andmed väljamaksete kohta: 1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad.
2. Massikohustused käesolevas pankrotimenetluses on korteriomandiga seotud pankrotiaegsed majandamiskulud (maksed KÜ-le) summas 171,40 eurot.
3. Menetluses on pankrotivara arvelt välja makstud ajutise halduri tasu summas 1 056,
5. Pankrotimenetluse kulud summas kokku 4 648,30 eurot (s.o pankrotihalduri tasu 3 873,58 eurot, (vara 18 670,02 eurot, alammäär

§ 65

’ lg 1 kohaselt pankrotivara suuruselt 12 801 – 32 000 eurot on 3 093 eurot, lisandub (18 670,02 - 12 801) = 5 869,02 x 13,3% = 780,58 eurot; kokku 3 093 + 780,58 = 3 873,58 eurot, lisandub käibemaks 774,72 eurot)). Panga teenustasud seoses maksetega pankrotivarast puuduvad, kuna kontoga on seotud pakett, millise kohaselt eraldi iga ülekande eest tasu ei võeta. Välja maksmata/ kandmata kulude (s.o prognoositav halduri tasu) suuruseks on seega 4 648,30 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: I ja III järgu nõuded puuduvad. Jaotise alusel on teostatud järgnevad väljamaksed (

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded): Jrk

8. Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood O OÜ (RK xxxx) Narva kohtutäitur T. A. (IK xxxx) S AS (RK xxxx) C AS (RK xxxx) E AS (RK xxxx) G OÜ (RK xxxx) E AS (RK xxxx) A OÜ (RK xxxx) Tunnustatud nõue (eurodes) 2 011,98 461,38 3 700,66 7 384,23 576,96 14 146,08 8 334,97 5 264,80 Väljamaks (eurodes) 614,64 140,99 1 130,51 2 255,77 176,30 4 321,54 2 546,20 1 608,37 Jaotis (%) 4,804 1,102 8,836 17,631 1,378 33,777 19,901 12,571 Kokku väljamakseid II rahuldamisjärgu nõuete osas teostatud summas 12 794,32 eurot. 3 Andmed pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. xxxx, konto saldo on 10.12.2021 seisuga 2 217.962 xxxx osakut. Pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Võlgniku nimele olid Liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid: xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2006, võõrandatud 12.10.2021 ning xxxx, reg.märk xxxx, esmane registreerimine 2004, võõrandatud 11.01.
9. Pankrotihaldur on küsinud võlgnikult eeltoodud sõidukite võõrandamise dokumente. Võlgnik teatas, et xxxx võõrandati hinnaga 1 000,00 eurot ning xxxx oli tõsine mootoririke ja sõiduk võõrandati hinnaga 900,00 eurot.

§ 110

lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt esinevad formaalselt sõiduki xxxx võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamise alused. Samas tuleb arvestada ka tehingu tagasivõitmise majanduslikku otstarbekust. Nähtuvalt pankrotiavaldusele lisatud võlgniku seletuskirjast on sõiduk antud võlausaldajale võlgnevuse katteks ehk võlausaldaja nõue on tekkinud varasemalt ja võlgnik on eelistanud sõiduki võõrandamisel ühte võlausaldajat teistele. Arvestades sõiduki vanust ja võõrandamise aja sõiduki seisukorda ei pidanud haldur majanduslikult otstarbekaks pankrotimenetluse käigus alustada tehingu tagasivõitmise menetlust. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega lõpparuande koostamise ajaks on müümata pankrotivara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldaja ja võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded: Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või Tunnustatud registrikood nõue (eurodes)

1. O OÜ (RK xxxx) 2 011,98
2. Narva kohtutäitur T. A. (IK xxxx) 461,38
3. S AS (RK xxxx) 3 700,66
4. C AS (RK xxxx) 7 384,23
5. E AS (RK xxxx) 576,96
6. G OÜ (RK xxxx) 14 146,08
7. E AS (RK xxxx) 8 334,97
8. A OÜ (RK xxxx) 5 264,80 Väljamaks (eurodes) 614,64 140,99 1 130,51 2 255,77 176,30 4 321,54 2 546,20 1 608,37 Saamata nõue Jaotis (eurodes) (%) 1 397,34 4,804 320,39 1,102 2 570,15 8,836 5 128,46 17,631 400,66 1,378 9 824,54 33,777 5 788,77 19,901 3 656,43 12,571 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta ja hagide kohta, mida haldur kavatseb esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. 4 Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud punktis „Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta“.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotiavalduse kohaselt alustas võlgnik eluaseme soetamiseks kiirlaenude võtmist. Seejärel osteti perele laenude arvel kodusisustust ja sõiduauto. Kuna sel ajal oli võlgnikul alaline sissetulek ja laenu võtmine oli lihtne, ei saanud ta adekvaatselt hinnata enda maksevõimet. Seejärel elas võlgnik aasta Soomes, kus lootis leida tööd, mis võimaldaks laenude tasumist. Kuna võlgnik sellist tööd ei leidnud ja elamiskulud Soomes olid suured, võttis ta veel laenusid juurde. Soomes tekkisid erimeelsused elukaaslasega, mistõttu kolis võlgnik 2021 aasta augustis uuesti Eestisse. Täpsemad selgitused on võlgnik esitanud pankrotiavaldusele lisatud seletuskirjas. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võtta pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi ja neid ka täita. Seega on võlgnik ise oma järjepideva tegevusega (laenude võtmine olukorras, kus ta ei suuda neid tagasi maksta) loonud enda alalise maksejõuetuse olukorra. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2021 aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

tähenduses.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, 5 mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kokku laekumisi pankrotivarasse on summas 18 670.02 eurot. Haldur on palunud määrata tema tasuks seega kokku koos käibemaksuga 4 648.30 eurot (s.o vara 18 670,02 eurot, alammäär

§ 65

’ lg 1 kohaselt pankrotivara suuruselt 12 801.00 – 32 000.00 eurot on 3 093.00 eurot, lisandub (18 670.02 - 12 801.00) = 5 869.02 x 13,3% = 780.58 eurot; s.o kokku 3 093.00 + 780.58 = 3 873.58 eurot, lisandub käibemaks 774.72 eurot). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 3 873.58 eurot, lisandub käibemaks 774.72 eurot (koos käibemaksuga 4 648.30), mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kulud kokku summas 4 648.30 eurot, s.o pankrotihalduri tasu. Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

§ 171

lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ei ole esitatud. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul 6 kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 1933lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7