1-21-6464/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-6464 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksandr Petrovi süüdistuses KarS § 178 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. veebruari 2022 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksandr Petrov Süüdistatav Aleksandr Petrov isikukood: 36202193722; elukoht: XXX; puuduv töövõime; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatava kaitsja lepinguline kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2022 otsus muutmata ning Aleksandr Petrovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Aleksandr Petrovi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates
4. september 2015 kuni
5. jaanuar 2019 omandas ja hoidis enda kasutuses oleval välisel kõvakettal Hitachi (mudel XXX, s/n WGGL5R5C), mis leiti ja võeti politseiametnike poolt
6. jaanuaril 2019 toimunud A. Petrovi elukoha, aadressil XXX, läbiotsimisel ära, pildifaile, mis kujutasid nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ning nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises ja erootilises situatsioonis. Sellega pani A. Petrov tahtlikult toime KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ning nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutava pildi omandamise ja hoidmise. Maakohtu otsus
7. veebruari 2022 otsusega mõistis Viru Maakohus A. Petrovi süüdi KarS § 178 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui A. Petrov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt luges kohus A. Petrovi määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
8. veebruarist
9. Kohus mõistis A. Petrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et A. Petrovil tuleb temalt välja mõistetud menetluskulu summas 981 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu
10. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 81,75 eurot. Kohus käsitles otsuses esmalt kaitsja vastuväiteid seoses tõendite lubamatusega. Kaitsja jäi seisukohale, et
11. jaanuaril 2019 koostatud läbiotsimisprotokoll tuleb kirjalike dokumentaalsete tõendite hulgast välja jätta, kuivõrd läbiotsimisprotokoll koostati ilma A. Petrovi juuresolekuta ja seda ei esitatud A. Petrovile allkirjastamiseks. Seonduvalt läbiotsimisega märkis kohus esmalt, et prokurör esitas kohtule
12. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokolli koos tõlkega ning selgitas, et fotod läbiotsimise kohta on CD-plaadil, mis esitati koos
13. veebruari 2019 vaatlusprotokolliga. Kohus leidis järgmist. Läbiotsimise kui uurimistoimingu toimetamise üheks eelduseks on põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu.
14. jaanuaril 2019 koostatud läbiotsimismääruse kohaselt alustati Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse lastekaitsegrupi poolt
15. jaanuaril 2019 menetlust kriminaalasjas nr 19240100001 KarS § 178 lg 1 tunnustel. Teostades
16. jaanuaril 2019 järelpäringu IP 88.196.27.251 registreeritud omaniku ja füüsilise asukoha kohta laekus vastus, et ühenduse omanik on A. Petrov registreeritud elukohaga XXX. Seega oli olemas esialgne põhjendatud kahtlus, et A. Petrov võib olla seotud lapsporno omandamise, valdamise ja kättesaadavaks tegemisega ning menetlejal oli põhjendatult alus arvata, et A. Petrovi poolt kasutatavas eluruumis võib leiduda kriminaalmenetluse 2 tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tõenduslikku tähendust omavaid ning asitõenditena kasutatavaid esemeid, samuti arestimisele ja konfiskeerimisele kuuluda võivaid esemeid ja vara. Kohtu arvates puudus asjas vaidlus, et läbiotsimist toimetati
17. jaanuaril 2019 A. Petrovi ja O.L. i juuresolekul. Läbiotsimist rakendades tutvustati A. Petrovile ja O.L. ile
18. jaanuaril 2019 koostatud läbiotsimismäärust nende emakeeles, mida nad on isiklikult allkirjaga kinnitanud. Eelnevast tulenevalt oli A. Petrovile ja O.L. ile enne läbiotsimist teada, mis eesmärgil ja mida nende elukohast otsitakse. Ka kohtuistungil kinnitas A. Petrov läbiotsimismäärusega tutvumist, märkides, et läbiotsimismääruse sisu oli talle šokiks.
19. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokollis on kajastatud otsingute tingimused, käik ja tulemused, üksikasjalikult on kajastatud ka leitud objektid ja nende tunnused. Läbiotsimise käiku ja leitud esemeid on ka fotografeeritud. Kõik läbiotsimisel leitud esemed on pakendatud ja pakenditele antud unikaalne number.
20. mai 2019 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et igale turvakleebisega pakendatud esemele anti spetsiifiline tähis. Seega on kontrollitav, milliseid esemeid A. Petrovi elukohast kaasa võeti ning nimetatud esemete jõudmine kriminaalasja juurde on jälgitav.
21. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokolli on kantud märked, et A. Petrov ja O.L. keelduvad läbiotsimisprotokollile allkirja andmisest, läbiotsimisprotokolli koopiat ei vaja, protokolliga tutvuda ei soovi ning peavad korteris seoses läbiotsimisega toimunut omavolitsemiseks/arusaamatuseks. Vastavat märget on kinnitanud vanemuurija V.K. , uurimistoimingus osalenud IT-spetsialist J.F. ja nooremuurija R.K. . Kohtuistungil väitis süüdistatav A. Petrov, et tema ja tema naine ei keeldunud läbiotsimisprotokolli allkirjastamisest. Samas ei ole A. Petrov ega tema kaitsja esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks seada kahtluse alla kolme menetleja ametniku poolt kinnitatud märget protokolli allkirjastamisest keeldumise kohta. Seonduvalt läbiotsimisprotokolli kantud avaldusetega pidas kohus märkimisväärseks, et läbiotsimisprotokolli on kantud O.L. i märkus: „Mina arvan, et see on mingisugune arusaamatus ja omavolitsemine /…/.“. Ka kohtuistungil vastas tunnistaja O.L. kaitsja küsimusele kuidas reageeris abikaasa politsei tulekule ja läbiotsimisele järgmiste sõnadega: „Arusaamatus. Nad tabasid meid arusaamatusest ikka.“. Seega on O.L. mõlemal korral kasutanud samasugust väljendit, mis täiendavalt kinnitab läbiotsimisprotokolli kantud märgete usaldusväärsust. KrMS § 152 lg 3 kohaselt antakse läbiotsimise protokolli koopia toimingule allutatud isikule või tema täisealisele perekonnaliikmele. Samas ei sätesta seadus, millise aja jooksul peab läbiotsimisprotokolli koopia isikule üle andma. Mõistetavalt tuleks teha seda koheselt pärast protokolli tutvustamist, kuid ei ole välistatud, et nt tehniliste probleemide esinemisel pole seda võimalik koheselt teha.
22. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokolli on menetleja kandnud märke, et A. Petrov läbiotsimisprotokolli koopiat ei soovi. Samas pole protokollis tõepoolest märget, et protokolli koopia oleks
23. jaanuaril 2019 siiski antud kas A. Petrovile või O.L. ile või jäetud nende elukohta. 3 Nii süüdistatav kui tunnistaja O.L. andsid ütlusi selle kohta, et protokolli ei olnud võimalik kohapeal välja printida. Väide, et protokolli püüti kohapeal välja printida kinnitab samas seda, et protokoll oli selleks ajaks vormistatud ning valmis allkirjastamiseks. Kaitsja küsimusele, kas asjatundja allkirjastas läbiotsimisprotokolli, vastas asjatundja: „Läbiotsimisprotokolli allkirjastasin minu meelest läbiotsimise lõpus. Me vist liikusime ka jaoskonda, kus toimus ka ülekuulamine. Võis ka olla elukoha aadressil. Täpsemalt ei mäleta.“ Seega ei ole välistatud, et läbiotsimisprotokolli koopiat tõepoolest koheselt A. Petrovile või O.L. ile üle ei antud. Kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kohus ei pidanud asjaolu, et läbiotsimisprotokolli koopia anti isikule kätte hiljem, selliseks oluliseks rikkumiseks, mis muudaks tõendi lubamatuks. Kohus märkis, et protokolli koopia isikule kätteandmise eesmärk on kaitseõiguse ja menetlustoimingutele allutatud isiku õiguste parem tagamine. Asjas ei ole vaidlust selles, et läbiotsimise juures viibisid A. Petrov ja O.L. isiklikult. O.L. on kinnitanud läbiotsimisprotokolli koopia saamist isiklikult allkirjaga
24. veebruaril
25. Protokolli koopia perekonnaliikmele. tuleb anda toimingule allutatud isikule või tema täisealisele Seega seadus ei kohusta andma läbiotsimisprotokolli ilmtingimata ka toimingule allutatud isikule. Läbiotsimisprotokolli koopia anti O.L. ile kui toimingule allutatud isiku A. Petrovi täisealisele perekonnaliikmele (süüdistatavaga püsivas kooselus olevale isikule). Sellest tulenevalt oli ka A. Petrovil võimalik tutvuda läbiotsimisprotokolli koopiaga hiljemalt alates
26. veebruarist
27. A. Petrovi kohtuistungil antud ütlustest võib ühe argumendina välja lugeda ka väite justkui oleks menetleja teadlikult läbiotsimisprotokolli kandnud ebaõigeid andmeid. Sellega seoses leidis kohus, et kui süüdistatav heidab menetlustoimingu teinud isikutele ette sisuliselt tõendi kunstlikku loomist, siis peab ta ka ära näitama need muud tõendid, millel selline järeldus tugineb, mida aga süüdistatav ega kaitsja teinud ei ole. Ka ei ole kaitsja ega süüdistatav toonud välja ühtegi motiivi (nt varasem kokkupuude, kättemaksusoov), miks oleks pidanud menetleja soovima just A. Petrovi suhtes alusetult kriminaalmenetluse alustamist ning selle nimel tõendite võltsimist. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et
28. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokolli osas on tegemist asjas tähtsust omava tõendiga, mille lubatavuse ja usaldusväärsuse osas küsitavused puuduvad. Sellest tulenevalt on asjakohased ja lubatavad ka
29. mai 2019,
30. septembri 2019 ja
31. juuni 2021 koostatud vaatlusprotokollid koos lisadega. Kohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leidis, et A. Petrovile esitatud süüdistust arvestades keskendusid süüdistatav ja kaitsja liialt IP-aadressile ja selle omaniku tuvastamisele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
32. jaanuaril 2019 koostatud õiend ja selle aluseks olev informatsioon olid üksnes kriminaalmenetluse alustamise ajendiks ja aluseks. 4
33. jaanuari 2019 päringust nähtub, et Ida prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse lastekaitsegrupi juhtivuurija on pöördunud KrMS § 901 alusel keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo telekommunikatsiooni juhtivjälitusametniku poole päringuga IP-aadressi 88.196.27.251 registreeritud omaniku väljaselgitamiseks. Keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo telekommunikatsiooni juhtivjälitusametnik teostas vastava päringu, mille vastuse kohaselt on IP-aadress 88.196.27.251 seotud A. Petroviga. Kohus leidis, et nimetatud informatsiooni pinnalt oli olemas esialgne põhjendatud kahtlus, et A. Petrov võib olla seotud lapsporno omandamise, valdamise ning kättesaadavaks tegemisega ning menetlejal oli põhjendatult alus arvata, et A. Petrovi poolt kasutatavas eluruumis Kangelaste prospekt 10a-35, Narva võib leiduda kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tõenduslikku tähendust omavaid ning asitõenditena kasutatavaid esemeid, samuti arestimisele ja konfiskeerimisele kuuluda võivaid esemeid ja vara. Süüdistuse esemeks ongi justnimelt A. Petrovi elukohast leitud ja äravõetud andmekandjalt, s.o kõvakettalt Hitachi (mudel XXX, s/n WGGL5R5C) vaatluse tulemusel leitud 150 pildifaili, millel on kujutatud nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises või nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Kohus leidis, et süüdistusest tulenevalt ei oma tähtsust, millised olid A. Petrovi seadmete välimised või sisemised IP-aadressid, vaid see, kas läbiotsimisel äravõetud kõvakettalt Hitachi leitud pildifailid saab omistada A. Petrovile.
34. jaanuari 2019 läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti kõvaketas Hitachi seerianumbriga WGGL5R5C, maht 160 GB A. Petrovi elukoha läbiotsimisel arvutilaualt ühendatuna emaplaadiga. Läbiotsimisprotokolli juurde esitas prokurör ka CD-plaadi fotodega. CD-R plaadil „19240100001“ kaustas LO on läbiotsimisel tehtud pildid. Fotodel IMG_6778.JPG, IMG_6782.JPG ja IMG_6783.JPG on näha arvutilaual lahtivõetud olekus emaplaat, millega on ühendatud kõvaketas. Fotol IMG_6795.JPG on sama kõvaketas lahti ühendatud ning pildistatud teiselt poolt. Tegemist on Hitachi kõvakettaga. Fotolt on selgelt tuvastatav mudeli nr XXX, seerianumber WGGL5R5C, maht 160 GB. Kõvaketast on pildistatud A. Petrovi kodus arvutilaual koos süsteemiplokist Fujitsu-SIEMENS leitud kõvakettaga Seagate 5LRA2T2M, maht 80 GB. Seega on välistatud, et kõvaketas on jõudnud kriminaalasja juurde mingil muul viisil kui läbiotsimise tulemusel A. Petrovi elukohast leitud andmekandjana. Väljaspool mõistlikku kahtlust on tuvastatud, et kõvaketas Hitachi kuulub A. Petrovile ning on leitud ja äravõetud
35. jaanuaril 2019 tema elukohast. Seejuures nähtub eelviidatud fotodelt, et kõvaketas oli menetlejate saabumisel aktiivses kasutuses (ühendatud emaplaadiga). Eeltooduga luges kohus ümberlükatuks A. Petrovi väite, et temal ei saanud olla Hitachi kõvaketast ning tema kasutas kõvaketast Toshiba. Kohtu arvates on tähelepanuvääriv, et kõvakettalt Hitachi leiti vaatluse käigus muuhulgas informatsiooni, mis on seostatav nimelt A. Petroviga. Tunnistaja O.L. i ütlustest nähtub, et arvutit kasutas üksnes A. Petrov. Seda ei eita ka A. Petrov ise. Kohtuistungil andis ta ütlusi, et kui internetiühendusega oli mingeid probleeme, siis helistas just tema sideteenusepakkujale. Kuigi tunnistaja O.L. on andnud ütlusi, et A. Petrov ei ole temale teadaolevalt arvutist lapspornot vaadanud ega alla laadinud, siis nähtub samas O.L. i ütlustest, et tegelikkuses ei teadnud ta sedagi, mis failid arvutis üldse on. Ka tunnistaja väide, et tema ei näinud kordagi A. Petrovi arvutis (laps)pornot vaatamas, ei oma 5 kaalu, sest tunnistaja ei olnud koguaeg kodus ega saanudki pidevalt jälgida, mida A. Petrov arvutis teeb. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Petrov, kes palub Viru Maakohtu otsuse täielikult tühistada ja A. Petrov talle KarS § 178 lg 1järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Ka palub apellant, tulenevalt KrMS § 180 lg 3, jätta temalt väljamõistetud menetluskulu 981,00 eurot osaliselt riigi kanda. Apellatsioonis kinnitab A. Petrov, et tema ja O.L. allkirjastamisest. ei keeldunud läbiotsimisprotokolli Apellant märgib, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei tehtud. Läbiotsimine viidi läbi
36. jaanuaril 2019 sel ajal, kui A. Petrov oli pärast insulti abitus seisundis, ta ei suutnud küsimustele vastata, pastakat käes hoida, ei suutnud kuidagi reageerida läbiotsimise käigule. Läbiotsimise protokolli kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Läbiotsimise protokolli talle ei tutvustatud ega loetud ette. Protokolli ei prinditud välja selle koostamise kohas, st A. Petrovi elukohas. Sellepärast sai O.L.
37. jaanuari 2019 läbiotsimise protokolli alles
38. veebruaril
39. Läbiotsimise protokoll koostati ilma A. Petrovita ja seda ei esitatud talle allkirjastamiseks. Seega ei saanud ta läbiotsimise protokolli märkusi, täiendusi ega täpsustusi teha. Apellant leiab, et tõendi kunstlikku loomist tõendab asjaolu, et kriminaalasjas puudub päring provider TELIAle ning ka Interneti ühenduse lepingu sõlminud isiku ebaõige tuvastamine. Tabelis (tl 12) on omanikuna kirjas А. Petrov, samal ajal kui alates 2005 aastast oli Interneti ühenduse leping sõlmitud O.L. i, mitte aga A. Petroviga. Spetsialist isegi ei kontrollinud provideri käest, millisel aadressil on registreeritud IPaadress 88.196.27.
40. See asjaolu, et spetsialist ei kontrollinud läbiotsimist teostades IPaadressi, viitab apellandi arvates läbiotsimise läbi viinud isikute eelarvamuslikule suhtumisele. Toimiku materjalidest ei nähtu, kuidas A. Petrovi süü tõendati, kui Internetiteenuse leping Telia Eestiga oli allkirjastatud korteri omaniku O.L. i poolt juba enne kooselu A. Petroviga. Seega on ebaselge, miks tuvastati IP aadressi omanikuna A. Petrov, mitte O.L. . On teada, et IP- aadressi väljastab ainult provider ja IP aadress on provideri omand. Tema annab ka infot, kes on nimetatud IP-aadressi kasutaja, kuid mitte politseitöötaja. Peale selle on see info salastatud. J.F. i ütlustest nähtub, et kõvaketas võeti ära töötavast arvutist. See tähendab, et kõvaketast kahjustati, sest sisselülitatud toite korral läheb ketta kontroller koheselt rivist välja. See tähendab, et kui unikaalsed pornograafilised ja erootilised failid oleksid olnud kõvakettal Hitachi, siis oleks kõvaketas Hitachi ise rivist välja läinud ja sellelt poleks saanud infot lugeda, tähendab, ketta kasutamine oleks olnud võimatu. Sellepärast on ebaselge, kust sattusid kõvakettale Hitachi, mis väidetavalt võeti ära A. Petrovi elukohast, lasteporno failid, kuna kõvaketas oleks pidanud olema puhas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6 Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata aja apellatsioon rahuldamata. Maakohus on veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et A. Petrov on toime pannud KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Riigikohus on leidnud sedagi, et olukorras, kus ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist. Esimese astme kohtu otsust muutmata jättes on ringkonnakohus kohustatud analüüsima üksnes selliseid apellatsioonis esitatud argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Riigikohus on möönnud sedagi, et võib ette tulla juhtumeid, kus apellatsioonis taasesitatakse väiteid, mis on saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Kolleegiumi hinnangul ongi menetletavas kriminaalasjas tegemist juhtumiga, kus apellatsioonis ei ole esitanud mitte ühtegi sellist väidet, mis ei oleks saanud ammendavat vastust juba maakohtu otsuses. Süüdistatav on oma apellatsioonis maakohtu argumente sisuliselt ignoreerinud. Apellant on kaitseversiooni väiteid üle korrates esitanud vaid üldsõnalisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohta. Samas ei leidu apellatsioonis mitte ühtegi konkreetset vastuargumenti kohtuotsuse põhjendustele, millele tuginedes esimese astme kohus kaitseversiooni kummutas ja süüdistatava süüdi tunnistas. Kuna apellant ei ole maakohtu põhjendustele konkreetseid vastuväiteid esitanud, pole ringkonnakohtul ka sisuliselt millelegi vastata. Siiski peab kolleegium vajalikuks märkida oma eelnevalt kokku võetud seisukoha selgituseks järgmist. Apellatsioonis heidab A. Petrov ette, et kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel ei ole koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli. Ringkonnakohus leiab, et taolisest üldsõnalisest väitest ei ole võimalik aru saada, mida apellant sellise etteheitega taotleb. Pole võimalik mõista, miks oli A. Petrovi arvates vajalik sündmuskoha vaatluse teostamine või kuidas selle mittetegemine mõjutas kriminaalasjas tõendite kogumist. Pole võimalik mõista sedagi kuidas sündmuskoha vaatluse teostamata jätmine võiks mõjutada A. Petrovi korteris toimunud läbiotsimise tulemusi. Kuivõrd A. Petrovi nimetatud etteheide on sedavõrd üldsõnaline, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik sellele vastata. Apellatsioonis väidab A. Petrov sarnaselt maakohtus esitatud kaitseversiooniga, et tema ega O.L. ei keeldunud läbiotsimisprotokolli allkirjastamast. Läbiotsimine viidi läbi ajal, kui A. Petrov oli pärast insulti abitus seisundis, ta ei suutnud küsimustele vastata, pastakatki käes hoida, ei suutnud läbiotsimisel osaleda ja mingeid kommentaare ega selgitusi anda. Läbiotsimise protokolli talle ei tutvustatud. Seda ei prinditud välja selle koostamise kohas ja läbiotsimisprotokolli koopia sai O.L. alles
41. veebruaril
42. Ka väidab A. Petrov, et läbiotsimisprotokolli kantud andmed ei vasta tegelikkusele. 7 Ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, leiab, et need A. Petrovi väited on paljasõnalised. Läbiotsimisprotokolli punktis 10, kus on võimalik teha märkusi koostatud protokolli kohta, on kantud A. Petrovi seisukoht, et ta keeldub protokolli allkirjastamast ning peab korteris seoses läbiotsimisega toimunut omavolitsemiseks. O.L. i poolse märkusena on protokolli kantud, et tegemist on mingisuguse arusaamatuse ja omavolitsemisega ja midagi ta ei allkirjasta. Ka nähtub läbiotsimisprotokollist, et A. Petrovi ja O.L. i poolt allkirja andmisest keeldumist on kinnitanud menetlustoimingu juures viibinud kolm politseiametnikku, s.o politseiametnikud on järginud KrMS § 152 lg 5 sätteid. Ringkonnakohus ei suuda esile tuua ühtki tõsiseltvõetavat põhjust, miks pidanuksid politseiametnikud kandma läbiotsimisprotokolli märkuse, et A. Petrov ja O.L. keeldusid protokolli allkirjastamast kui nad allkirjastamast tõepoolest ei keeldunud. Taoline menetleja käitumine on seda mõistetamatum, et juhul kui A. Petrov ja O.L. soovinuks protokolli allkirjastada, nagu on võimalik mõista A. Petrovi apellatsioonis esitatud väitest (ei keeldunud allkirjastamast), siis jäänuks vaidlus selle üle, kas A. Petrov ja O.L. keeldusid või mitte läbiotsimisprotokolli allkirjastamast, olemata. Sellesisulise vaidluse puudumine oleks aga kindlasti menetleja huvides. Pealegi taolise, väidetavalt ebaõige, märkuse lisamine protokolli ei andnuks menetlejale n.ö „midagi“, s.o protokolli allkirjastamine või selle allkirjastamata jätmine, ei muutnuks ju sellesse kantud andmete sisu ning nimelt selle sisu omab tähtsust A. Petrovi süüküsimuse otsustamisel. Kolleegiumi arvates on paljasõnaline ka A. Petrovi väide, et läbiotsimise ajal oli ta insuldi tagajärjel abitus seisundis, ei suutnud küsimustele vastata ja pastakatki käes hoida. Seetõttu ei suutnud ta läbiotsimisel osaleda ja mingeid kommentaare ega selgitusi anda. A. Petrovi ütluste kohaselt oli tal
43. aastal insult. Eesti Töötukassa õiendi kohaselt puudub A. Petrovil vähemalt alates
44. juulist 2017 töövõime. Õiendi kohaselt on A. Petrovil takistatud kõndimine, treppidest käimine, kehaasendi muutmine ja säilitamine ning igapäevatoimingute tegemine ja seda keha vasaku poole halvatusest tulenevalt. A. Petrovil esineb ka mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et töövõime puudumine ei takistanud A. Petrovil tegeleda arvutitega. Nii näiteks on O.L. kinnitanud, et A. Petrov aitas teisi inimesi arvutite parandamisel, häälestas neid. Samuti maksis tema elektrooniliselt arveid ning mängis arvutimänge. O.L. i ütluste kohaselt oli A. Petrovi tervis enne läbiotsimist enam-vähem. Arvutite parandamisega tegelemist on kinnitanud A. Petrov ka ise. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus A. Petrov oli võimeline remontima abivajajate arvuteid, maksma arveid ja mängima arvutimänge, on põhjendamatu väita, et nimelt
45. jaanuaril 2019, mil toimus läbiotsimine, oli A. Petrov põetud haiguse tõttu abitus seisundis ega suutnud seetõttu reageerida läbiotsimise käigule. Pealegi on A. Petrov kohtus ütlusi andes põhjalikult kirjeldanud, kuidas ametnikud läbiotsimise läbi viisid (näit. kinnitas A. Petrov, et andis ametnikele teavet, kus asuvad arvutikettad, on kirjeldanud, kuidas ametnikud pildistasid ja pakendasid äravõetud esemeid). Ka on A. Petrov kohtus ütlusi andes kinnitanud, et protokolli koostas uurija V. Kostjušenko ning viimane esitas talle seoses läbiotsimisega selliseid asjatundmatuid küsimusi, mis viisid ta šokini. Seega sai A. Petrov aru küsimustest, vastas nendele ning suutis anda ka omapoolse hinnangu küsimuste asjakohasusele. 8 Nimetatu viitab ringkonnakohtu arvates üheselt sellele, et A. Petrov jälgis läbiotsimise käiku ja oli võimeline selle käigus toimuvast ka aru saama. Väide, et A. Petrov ei suutnud
46. jaanuaril 2019 isegi pastakat käes hoida, on kolleegiumi hinnangul ilmne liialdus, mis on üheselt kummutatav A. Petrovi allkirjaga
47. jaanuaril 2019 koostatud läbiotsimise taotlusel. Ringkonnakohus ei pea tõsiseltvõetavaks A. Petrovi väidet, et läbiotsimisprotokolli talle ei tutvustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Petrov ja ka O.L. oma ütlustes kinnitanud, et menetleja soovis läbiotsimisprotokolli nende elukohas välja printida, kuid tehnilistel põhjustele see ei õnnestunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taoline soov viitab üheselt asjaolule, et läbiotsimisprotokolli koostamine oli menetleja arvates lõpetatud ja seda oli võimalik A. Petrovile tutvustada. Taaskord jääb ringkonnakohtule mõistetamatuks, miks pidanuks menetleja keelduma A. Petrovile läbiotsimisprotokolli tutvustamast. Ringkonnakohtu jaoks ei ole loogiline eeldada, et menetleja tegi seda soovist varjata A. Petrovi eest läbiotsimisprotokolli kantut. A. Petrovil jäänuks ju igal juhul võimalus protokolli kantud andmeid vaidlustada, mida A. Petrov on käeolevaks hetkeks ka teinud. Küll aga on menetleja poolt läbiotsimisprotokolli mittetutvustamine A. Petrovile mõistetav siis, kui A. Petrov ei soovinuks protokolliga tutvuda. Taoline märge ongi läbiotsimisprotokolli kantud. Arvestades asjaolu, et A. Petrov ja O.L. on keeldunud läbiotsimisprotokolli allkirjastamast, on eluliselt usutav, et A. Petrov ei soovinudki läbiotsimisprotokolliga tutvuda. Teisisõnu, A. Petrovi ja O.L. i ülalkirjeldatud käitumine viitab sellele, et mõlemad isikud püüdsid igati läbiotsimisest, selle käigus leitust ja leitu alusel koostatud protokollist distantseeruda. A. Petrovi taaskordsele etteheitele, et läbiotsimisprotokolli koopia anti O.L. ile üle alles
48. veebruaril 2019, on maakohus juba ammendavalt vastanud ning ringkonnakohtul ei ole maakohtu sellekohasele analüüsile midagi lisada. Apellatsioonis väidab A. Petrov, et läbiotsimisprotokolli kantud andmed ei vasta tegelikkusele. Samas ei konkretiseeri apellant milliseid konkreetseid andmeid ta silmas peab. Apellatsioonis kajastatut arvestades on ringkonnakohtu arvates võimalik mõista, et A. Petrov peab silmas sülearvuti kõvaketta Hitachi (mudel XXX, s/n WGGL5R5C) kandmist sündmuskohal leitud esemete nimekirja. Taolisele järeldusele annab aluse A. Petrovi apellatsioonis esitatud väide, et neil (O.L. iga) oli sülearvuti kõvaketas Toshiba, mitte Hitachi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas A. Petrov taolise väite juba maakohtu istungil. Maakohus on A. Petrovi sellekohast väidet põhjalikult analüüsinud. Seejuures on maakohus esitanud tõendid, millistele tuginedes saab tõsikindlat väita, et kõvaketas Hitachi (mudel XXX, s/n WGGL5R5C) leiti
49. jaanuaril 2019 A. Petrovi elukohas toimunud läbiotsimise käigus ja see kuulus A. Petrovile (vt otsus punktid 25, 26). Kuivõrd A. Petrov ei ole apellatsioonis esitanud ühtki uut asjaolu, mis lükkaks ümber või seaks kahtluse alla maakohtu ülalesitatud järelduse kõvaketta Hitachi leidmise kohta A. Petrovi elukohast ja selle kuulumist A. Petrovile, siis pole ringkonnakohtul sisulist võimalust taolisele üldsõnalisele väitele vastata. 9 Apellatsioonis heidab A. Petrov kohtule ette järelpärimise puudumist provider Teliale kellele ja millisel aadressile on registreeritud IP aadress 88.196.27.
50. See, et läbiotsimise juures viibinud spetsialist ei kontrollinud läbiotsimist teostades IP-aadressi, viitab A. Petrovi arvates tema eelarvamuslikule käitumisele. Asja materjalidest nähtuvalt on Ida prefektuuri juhtivuurija pöördunud
51. jaanuaril 2019 keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo telekommunikatsiooni juhtivjälitusametniku poole saamaks teada IP aadressi 88.196.27.251 omanik ja füüsiline asukoht. Saadud vastuse kohaselt on nimetatud IP aadress seostatav A. Petroviga. Eeltoodust nähtub, et Ida prefektuuri juhtivuurija pöördus oma küsimusele vastuse saamiseks politseisüsteemis vastava valdkonnaga tegeleva ametniku poole ja sai oma päringule ka vastuse. See kellelt ja millisest allikast telekommunikatsiooni juhtivjälitusametnik sellekohase informatsiooni sai ja millise ta edastas käesoleva kriminaalasja menetlejale, ei oma ringkonnakohtu arvates A. Petrovi süüküsimuse lahendamisel mingit tähtsust. Oluline on, et lapsporno allalaadimine toimus IP aadressil 88.196.27.251 ning telekommunikatsiooni juhtivjälitusametnikult saadud informatsiooni kohaselt oli nimetatud IP aadress seostatav A. Petrovi ja tema elukohaga. Nimetatu aga leidiski kinnitust A. Petrovi elukohas
52. jaanuaril 2019 toimunud läbiotsimisel. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et pärast sisulise vastuse saamist telekommunikatsiooni juhtivjälitusametnikult puudus käesoleva kriminaalasja menetlejal igasugune vajadus iseseisvalt veelkord pöörduda provider Telia poole kontrollimaks IP aadressi omanikku. Ammugi ei näita taolise täiendava pöördumise puudumine läbiotsimist läbiviinud ametnike eelarvamuslikku suhtumist süüdistatavasse. Apellatsioonis leiab A. Petrov, et kuivõrd spetsialist J.F. i ütlustest nähtuvalt võeti kõvaketas Hitachi ära töötavast arvutist, siis seda kahjustati ning sellelt ei oleks saanud enam infot lugeda. Seetõttu on ka ebaselge, kust sattusid kõvakettale Hitachi lapsporno failid, sest kõvaketas oleks pidanud olema n.ö „puhas“. Ringkonnakohtu arvates põhineb A. Petrovi taoline arutluskäik asjatundja J.F. i ütluste meelevaldsel tõlgendamisel ega lähtu kriminaalasjas kogutud tõenditest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J.F. A. Petrovi kaitsja küsimusele, kas arvuti oli läbiotsimise ajal sisselülitatud, vastanud, et see oli tema meelest sisselülitatud, kuid ta võib ka eksida. Seega ei ole J.F. tõsikindlalt kinnitanud, et arvuti oli sisselülitatud. Samas ei ole J.F. ilt täpsustatud, millisel ajahetkel oli arvuti sisselülitatud, kas hetkel kui alustati läbiotsimist või oli see sisselülitatud olekus ka läbiotsimise ajal. Kuivõrd nimetatut pole täpsustatud, siis on ringkonnakohtu arvates meelevaldne teha järeldust, et arvuti oli sisselülitatud kogu läbiotsimise aja. Pealegi töötab J.F. politseis IT asjatundjana alates 2014 aastast ning arvestades nimetatud aja jooksul omandatud kogemusi, ei ole põhjust eeldada J.F. i poolset eksimust andmekandjate käitlemisel. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Petrov on maakohtu poolt õigesti süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 1 järgi. Apellatsioonis taotleb A. Petrov jätta menetluskulu 981 eurot osaliselt riigi kanda, kuna selle tasumine käib süüdistatavale tema varalist seisu arvestades üle jõu. 10 Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus A. Petrovi nimetatud taotlust vaaginud ning leidnud, et see ei ole põhjendatud. Küll aga andis maakohus, arvestades A. Petrovi nappi sissetulekut, süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul osamaksetena. Kuivõrd A. Petrov ei ole apellatsioonis esitanud ühtki asjaolu, mis ei olnuks maakohtule teada ja mis võiks tingida ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamise menetluskulude osas, siis puudub ringkonnakohtul alus maakohtu sellekohase otsuse muutmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 11