1-19-4004 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 30. juuni 2022, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-4004 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Prokurör Viru Ring

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § § 387 maakohus määras:

1. Jätta Toomas Pusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Toomas Pusile, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-19-4004
2. Toomas Pusi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.06.2019 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega mõistetud karistuse (7 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 4 aastat 1 kuu 18 päeva vangistust võrra ning mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 19.06.

1. Karistusaeg lõppeb 07.12.
3. Viru Vangla esitas 10.06.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Pusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Toomas Pusi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4. Kinnipidamisasutuses Toomas Pusi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kõrgohtlik avalikkusele. Tema ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning sellega ähvardamises ja relva kasutamises, sealjuures vara tahtlikus lõhkumises. Oma tegevusega tekitab ta kannatanutele kehavigastusi ja varalist kahju. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikule ei meeldi kellegi käitumine ning ta tunneb end provotseeritult. Lisaks ka siis, kui isikul on majanduslikud raskused ning kui tal tekivad konfliktid teiste inimestega. Ohtlikkust suurendab kuritegelike hoiakute väljendamine, narkootikumide tarvitamine ja suhted kriminaalse eluviisiga isikutega.
5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Toomas Pusi ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosalise seisukohad kohtuistungil
6. Toomas Pusi taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, ka narkootikumidega seonduvat, kuigi ei ole narkootikume tarvitanud 13-14 aastat. Suhtlema hakkab perega, abikaasa tuttavatega, aga kriminaalsete tuttavatega ei ole huvi suhelda. Tööle saaks sõbra ettevõttesse administraatorina Rakvere sushibaari. Avaldas, et peale eesti ja vene keele räägib veel inglise ja hispaania keelt. Distsiplinaarsüütegude toimepanemise võttis omaks, kuid kinnitas, et ta ei teinud kellelegi halba, nii lihtsalt juhtus. Kinnitas, et tema väärtushinnangud on muutunud, ta on saavutanud enesekontrolli, on tähtsustanud perekonna olemasolu, vabanedes tahab aidata vanemaid ning õppida prantsuse keelt, seaduste järgimine ei ole probleem. Palus anda võimalus enese tõestamiseks.
7. Kaitsja Silvi Erro oli seisukohal, et kinnipeetaval on elukoht, töökoht ehk legaalne sissetulek olemas, abikaasa toetab, võlgu pole, vabanemisfondis on 1802 eurot, isik töötab vanglas, täitmiskava on täidetud, omandab keskharidust, on motiveeritud narkootikume edaspidi mitte tarvitama, kahetseb toimepandud kuritegu ja on kriitiline oma mineviku suhtes. Kaitsja hinnangul ei tohiks distsiplinaarkaristused kinnipeetavat negatiivselt iseloomustada. Katseajal on võimalik hinnata Toomas Pusi püüdlusi oma elu korraldamisel ning tegeleda riskide maandamisega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, teda jälgida ja suunata tema käitumist. Kaitsja hinnangul on Toomas Pusi üles näidanud tahet muutmiseks ja tema käitumine on muutunud paremaks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Toomas Pusile katseajaks täiendavad kohustused, mis on ära toodud vangla iseloomustuses. Kaitsja palus Toomas Pusi ennetähtaega vangistusest vabastada. 2 1-19-4004 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Toomas Pusi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9. Kohus märgib esmalt, et Toomas Pusile on mõistetud liitkaristus esimese astme tahtliku kuriteo ja teise astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22).

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Toomas Pusi talle mõistetud karistusest (4 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust) ära kandnud 3 aastat ja 11 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Toomas Pusi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Toomas Pusi on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Toomas Pusi asuks vabanemisjärgselt elama T . Tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 3-toalise kõigi mugavustega korteriga ja korteriomanik on andnud suulise nõusoleku, et isik võib sinna vabanemisjärgselt elama asuda. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks.
2. Toomas Pusil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht ning kohus loeb selle ennetähtaegset vabastamist mittetoetavaks asjaoluks. Tema sõnul sõbrale kuuluvast ettevõttest I G OÜ töökoha olemasolu ei kinnitatud (üldse ei vastatud kriminaalhooldaja kõnele). Vangistuse vältel on kinnipeetav avaldanud nõusolekut töötamiseks, et saaks olla avatud osakonnas, kuid väljendanud ka veendumust, et vabanedes ta ei soovi päevatööd teha. Ka vabaduses viibimise ajal ei olnud soovi teha ametlikku tööd. Selline suhtumine ja töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski ja seda olukorras, kus 3 1-19-4004 isik on varasemalt toime pannud vargusi (ka juveelikaupluste rööve), et saada materiaalset kasu. Tema kulutused olid vabaduses viibimise ajal nähtavalt suuremad, kui tegelikud sissetulekud. Abikaasa on teda vabanemisel valmis rahaliselt toetama. Positiivseks loeb kohus seda, et isikul ei ole tasumata nõudeid, mis võiksid vabanemise korral avaldada negatiivset mõju tema majanduslikule toimetulekule.
3. Positiivseks loeb kohus seda, et Toomas Pusi on vanglas töötanud ja töötab xxx, on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, kus osales aktiivselt ja sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mille tulemusena on paranenud isiku enesekontroll, ta oskab kirjeldada ja analüüsida, kuidas kriitilistes olukordades enesekontrolli säilitada. Ka on isikuga viidud läbi riskipõhised vestlused narkootikumide mõjust isiku käitumisele ning tervisele, aga ka teemal suhtumine õigusrikkumistesse ning ühiskonda ja nende seos kinnipeetava käitumise ja hoiakutega. Kinnipeetav väljendas vestlusel seisukohta, et sooritas õigusrikkumised tahtlikult, aktiivselt teadvustades teo tagajärgi ning mõju endale ja teistele, avaldas üldist hoolimatust ühiskonna suhtes ja omakasupüüdlikust. Jätkuvestlustel on suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse küll paranenud, kuid siiski kipub isik õigustama enda käitumist kuriteo hetkel. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav omandab vanglas keskharidust, on lõpetanud 10 klassi ning õpib 11-ndas.
4. Süüdimõistetu lähedasteks on ema, isa ja vanem vend. Venna suhtes on kinnipeetav kasutanud füüsilist vägivalda tekitades talle kehavigastusi, kuid käesolevaks ajaks on omavahelised suhted normaliseerunud ning suhted vanematega on toetavad. Kinnipeetav suhtleb lähedastega regulaarselt telefoni teel ning toimuvad nii lühi- kui pikaajalised kokkusaamised. Toomas Pusil on ka kaks endist abikaasat ning uus abikaasa, kes on lubanud teda vabaduses igati toetada ning ülal pidada. Arvestades aga isiku korduvkaristatavust kuuluvad isiku suhtlusringkonda ilmselgelt ka kriminaalkorras karistatud isikud. Vangla iseloomustuse kohaselt suhtlebki isik endiselt kriminaalse taustaga isikutega ning varasemate vestluse käigus on selgunud asjaolu, et Toomas Pusile võivad kriminaalse taustaga isikud saata rahalisi vahendeid kinnipeetava abikaasade vahendusel. Toomas Pusi ei ole näinud probleemi selliste isikutega suhtlemisel ning ei avalda soovi nendega suhtlust lõpetada.
5. Toomas Pusil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega ning seost kuritegevuse ning alkoholi tarvitamise vahel ei ole tuvastatud. Kohus loeb selle positiivseks. Küll aga tarvitas Toomas Pusi narkootikume, peamiselt fentanüüli ja pani toime varavastaseid kuritegusid, et narkootikumide jaoks raha saada. Vangla andmetel on Toomas Pusil diagnoositud remissioonis narkosõltuvus. Toomas Pusi avaldas kohtuistungil, et ta on lõpetanud sõltuvusainete tarvitamise. Kohus on aga seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise ning mittetarvitamise plaan toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Arvestades sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitatavate narkootikumide tugevus, tarvitamise sagedus, narkootikumide hankimisega seotud kuriteod) leiab kohus, et Toomas Pusil sõltuvusainete tarbimisega seotud riskid ei pruugi olla siiski täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta narkootikumide tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
6. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ning isiku edasist õiguskuulekat käitumist tuleb prognoosida selle pinnalt, kuidas 4 1-19-4004 isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud. Toomas Pusi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla 15.09.2021 käskkirjaga nr 6-3/777-1 karistati teda vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud. Viru Vangla 14.02.2022 käskkirjaga nr 6-3/125-1 on kinnipeetavat ebaviisaka käitumise eest karistatud noomitusega.
7. Märkimisväärne on asjaolu, et ühel juhul on siiski tegemist distsiplinaarkaristuse raskeima vormi ehk kartserisse paigutamisega. Katseaja kinnipeetav küll läbis, kuid distsiplinaarkaristus on siiski kehtiv. Teisel puhul on tegemist distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega. Ehkki süüdimõistetu on usinalt tegelenud enda harimisega, läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud tööhõives, ei väära see fakti, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Toomas Pusi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et Toomas Pusi puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Ka märgib kohus, et kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust Toomas Pusi võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal.
8. Kohtu hinnangul räägib Toomas Pusi vabastamise vastu ka tema varasem elukäik. Siinkohal on oluline märkida, et kuna kinnipidamisasutus on Toomas Pusi iseloomustuses esitanud kohtule informatsiooni ka kustunud karistusi puudutavates andmetes, siis lähtuvalt Riigikohtu praktikast (lahend 1-14-10087 p. 34) käsitleb kohus vaid neid andmeid kinnipeetava suhtes koostatud iseloomustusest, mis on seotud kehtivate karistusandmetega. Hoolimata noorest elueast, on Toomas Pusil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on teda karistatud varaja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest (süstemaatilised vargused, kehaline väärkohtlemine, röövimine), aga ka vägivalla kasutamise ja solvamise eest võimuesindaja suhtes. Käesolevat karistust kannab kaaskinnipeetava suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Paljusid tema tegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Varavastased kuriteod toime pandud sõltuvusprobleemi rahuldamiseks ja materiaalse kasu saamiseks. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu ja korduvkaristatus sellele, et Toomas Pusi näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Kinnipeetaval on ka 6 kehtivat väärteokaristust, mis omakorda süvendab kahtlust kinnipeetava soovi asuda paranemise teele ja käituda vabaduses seaduskuulekalt. Olgugi, et Toomas Pusi on kohtuistungil selgitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses.
9. Tegelikult kinnitab õiguskuulekusest hälbivate hoiakute säilimist ka vanglapoolne informatsioon, mille kohaselt on Toomas Pusil aeg-ajalt põhjendamatult kõrge enesehinnang, aeg-ajalt väljendab ta üleolevat suhtumist, ta on kindlate väärtushinnangutega, mis ei pruugi ühtida tavainimese väärtustega. Suhtlemisoskused vastavad eale, kinnipeetav on ladusa jutuga ja oskab enda kasuks manipuleerida, samas võib ärrituda, kui ei saa oma tahtmist. Kohati õigustab vägivalla kasutamist, sest teisiti ei olevat võimalik inimesele selgeks teha ebanormaalset käitumist. Toomas Pusi justkui mõistab normide vajalikkust, kuid samas väidab, 5 1-19-4004 et nende rikkumine on normaalne ja oma käitumisega ka kinnitab seda. Vangla hinnangul on Toomas Pusil väljakujunenud kuritegelikud hoiakud, mida ta ei soovi muuta. Ametiisikutesse on suhtunud üleolevalt, näiliselt ei ole suhtlemisel probleeme, kuid on teinud ametnike suunas ebaviisakaid ja mittekorrektseid märkusi.
10. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid (kohtu poolt määratud elukohas elamise kohustust, registreerimiskohustust) ja karistus pöörati täitmisele. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.
11. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, distsiplinaarkaristused vanglas, sõltuvusainete võimalik taastarvitamine, kriminaalhoolduslike kohustuste mittetäitmine, jne. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks Toomas Pusit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Toomas Pusi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
2. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Toomas Pusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6