← Eesti

2-21-142079/30

Obsah (6)§ 29§ 1§ 35§ 41§ 40§ 42

2-21-142079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2022, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-142079 Narva linn, Kangelaste prospekt 42 kort

§ 29lõikele 2 ja Ts

MS § 613 lg 1 punktile 4 vaadatakse asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9. Kinnistusraamatust nähtuvalt on T T korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanik alates 12.06.2013.

§ 1

lõike 4 alusel on T T seega Narva linn, Kangelaste prospekt 42 korteriühistu liige. 10.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. 11.

§ 40

lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Avaldaja põhikirja punkti 4.6

  1. f)järgi on kommunaalteenuste eest maksete määramise aluseks kütmiseks kuluva soojusenergia ja üldkasutatava elektri puhul kaasomandiosa suurus, vee soojendamisel soojusmõõturi näit vastavalt juhatuse kinnitatud kulude jaotamise metoodikale ning veetarbimise ja kanalisatsiooni puhul mõõteseadme näit või kaasomandiosa suurus. Põhikirja punkt 4.6
  2. d)kohustab korteriomanikke tegema perioodilisi ettemakseid (haldamine, remondifond, reservkapital, maja kindlustuskulud ja muud sihtmaksed) majanduskava alusel ja vastavuses kaasomandiosa suurusega. 12. Puudutatud isik on talle esitatud arveid osaliselt tasunud, osaliselt on ta seda teinud hilinemisega. Menetluse käigus esitas puudutatud isik vastuväiteid arvetele hoolduskulu, kütte, üldelektri ja prügiveo arvestamisega seoses. Oma 04.07.2022 seisukohas viitab puudutatud isik sellele, et ta on juba 04.04.2022 nõudnud avaldajalt teenus- ja hoolduslepinguid ja kommunaalteenuste lepinguid, sest kuna avaldaja ise mingeid arvutusi ei esitanud, saaks lepingute alusel välja arvutada, millest koosnevad arvetel olevad summad. Samas täpsustasid pooled kohtuistungil, milliseid dokumente peab avaldaja esitama ning puudutatud isik soovis lõpuks vaid kütte, üldelektri ja prügiveo arveid. Kohus märgib, et korteriühistule esitatud arve on konkreetse korteriomaniku ühe kuu summa kontrollimiseks ka otstarbekam vahend kui üldine teenuse osutamise leping, väljaarvatud summade puhul, mis sisalduvad hoolduskulus, mille tariifi kehtestab üldkoosolek. 13. Vaidlusalustel arvetel on read: „obsluživanie“, „küte“, „soe vesi“, „külm vesi“, gaas bez stšotšikov“, „gaas teenindus“, „remondifond“ ja kuni septembrini 2020 ka „veeringlus“. Kohtuistungil selgitas avaldaja esindaja, et tasu prügiveo ja üldelektri eest sisaldub hoolduskulude real, selle tariifi otsustab üldkoosolek ning eraldi neid teenuseid seetõttu arvetel ei näidata. 14. 29.05.2019 korteriühistu üldkoosolekul otsustati kehtestada maja teenindamise tariifiks ehk hoolduskuluks 0,52 eurot/m2. 13.10.2020 koosolekut kokku kutsumata tehtud otsusega kehtestati sama tariif ka järgmiseks perioodiks. Avaldaja esindaja selgituste kohaselt sisaldab see tariif üldelektri ja prügiveo kulusid. See on usutav, kuivõrd puudutatud isikule esitatud arvetel üldelektrit ja prügivedu eraldi märgitud ei ole. Ka muud puudutatud isiku nimetatud kuluartiklid, va küte, ei saa kajastuda mujal kui hoolduskulu real. Seega ei ole õige puudutatud isiku väide, et ilma teenuse- ja hoolduslepinguteta ei saa hoolduskulu suurust kontrollida. Tariifi 3

(6)2-21-142079 õigsuse kontrolliks piisab üldkoosoleku otsuse kontrollimisest. Seda on avaldaja esitatud tõendite pinnalt võimalik teha.
  1. Puudutatud isiku korteri pindala on kinnistusraamatu andmetel 28,4 m2 ehk sama, mida on avaldaja näidanud arvetel. Korrutades selle maja teenindamise tariifiga ja ümardades korrutise kahe kohani pärast koma, on tulemuseks 14,77 eurot, mis on üksiti arvetel näidatud summa. Sama summa on näidatud ka
  2. ja
  3. aastal esitatud arvetel, millest võib järeldada, et tariifi vahepeal ei muudetud.
  4. Puudutatud isiku esitatud vastuväidete kohta avaldaja esitatud protokolli ja otsuse väljavõtete kohta märgib kohus järgmist. Kuni nimetatud otsuseid ei ole vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud, tuleb eeldada, et need kehtivad. Kohtule teadaolevalt ei ole otsuseid vaidlustatud. 29.05.2019 toimunud koosoleku protokolli väljavõtte juurde on avaldaja täiendavalt esitanud osavõtjate nimekirja koos allkirjadega ja volikirjad (dtl 120‒130) ning 13.10.2020 ilma koosolekut kokku kutsumata tehtud otsuse kohta otsuse täisteksti hääletanute nimedega (dtl 132‒134). Kuna otsuste kehtivus ei ole antud asjas vaidluse all, ei pea kohus vajalikuks analüüsida puudutatud isiku väiteid allkirjade ja volikirjade kohta, samuti ei ole antud asjas vajalik koos otsustega koosolekukutsete esitamine. Mis puudutab dokumendist väljavõtte esitamist, siis on tegemist levinud dokumendi esitamise viisiga juhul, kui oluline on ainult osa dokumendist, eriti kui dokumenti tuleb ka tõlkida. Väljavõte tehaksegi reeglina hiljem dokumendi originaali koostamisest. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks ei kajasta väljavõtted adekvaatselt tehtud otsuste sisu.
  5. Küttekulude kohta on avaldaja esitanud AS N S küttearved maist 2019 kuni maini
  6. Arvetel on soojaenergia tasu kogu maja kohta ühes kuus. Soojaenergiat kasutatakse nii kaugkütte kui ka sooja vee jaoks. Puudutatud isikule esitatud arvetel vee soojendamise kulu eraldi märgitud ei ole, on küte ja soe vesi, kusjuures suvekuudel kütet arvel ei ole. Kogu maja ühe kuu küttearve jagamine korteriomandite üldpinnaga ja korrutamine puudutatud isiku korteri pindalaga annab tulemuseks veidi suurema summa kui on kirjas puudutatud isiku arve küttereal. Puuduolev osa on ilmselt vee soojendamise kulu. Seega ei ole võimalik kontrollimisel tuvastada nagu nõuaks avaldaja puudutatud isikult kütte eest rohkem raha kui korteriühistu põhikiri võimaldab.
  7. Lisaks märgib kohus, et kuna puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid avaldaja arvutuste kohta, on avaldajal võimatu puudutatud isiku seisukohti tõendite esitamisega ümber lükata ja kohtul vastuväiteid kontrollida. Sellised vastuväited on paljasõnalised. Lisaks, neid arveid, mida puudutatud isik on maksnud, on ta maksnud arvetel toodud summades, millest võib järeldada, et ta summat siiski aktsepteerib.
  8. Puudutatud isiku sõnul tasub ta korteriühistu arveid regulaarselt, kuid avaldaja ei ole tehtud makseid oma arvutustes arvesse võtnud. Kohus võrdles puudutatud isiku esitatud kontoväljavõtteid avaldaja arvutustega ja tuvastas, et kõik puudutatud isiku tehtud maksed on avaldaja arvesse võtnud ning maksete kuupäevad kattuvad. Avaldaja andmetel on tasumata
  9. aasta oktoobri ja novembri ning
  10. aasta veebruari, märtsi ja aprilli arved. Nende tasumise kohta ei ole puudutatud isik tõendeid esitanud. Mis puutud maksete regulaarsesse, siis tõendavad puudutatud isiku kontoväljavõtted, et ta tasub arveid regulaarselt mõnepäevase kuni mõnekuulise hilinemisega.
  11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4
(6)2-21-142079
  1. Kohus leiab, et esitatud tõendite ja arvestuse alusel on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 13.07.2022 täpsustatud summas.
  2. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal ei ole õigust nõuda viivist, sest viivise nõudmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. 23.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja põhikirja punkt 4.6 g) ütleb, et maksete tasumisega viivitamisel on korteriomanik kohustatud tasuma korteriühistule viivist ja hüvitama sissenõudmise kulud vastavalt

§ 42

. Korteriühistu põhikiri kinnitatakse üldkoosolekul ja avaldajal on seega õigus viivist nõuda.

  1. Puudutud isiku sõnul ei ole viiviste arvutamist võimalik avaldaja esitatud tabeli põhjal kontrollida. Kohus selle hinnanguga ei nõustu, sest kohus kontrollis viiviste arvutamist nimetatud tabeli ja viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) abil. Kohus möönab, et tabelis esineb vigu, näiteks kuupäevades, kuid arvutamisel on ilmselt kasutatud õigeid kuupäevi ja viivisesummad on kas õiged või on neis eksitud puudutatud isiku kasuks.
  2. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 302,59 eurot, viivise kuni 12.07.2022 summas 75,55 eurot ja viivise alates 13.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD
  3. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
  4. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
  5. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud summas 606 eurot. Avaldaja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv summas 50 eurot, õigusabikulud 520 eurot ning dokumendi tõlkimise kulud 36 eurot.
  6. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot, mille avaldaja on tasunud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
  7. Avalduse kohaselt on avaldaja esindajal kulunud kokku viis tundi, tunnihinnaga 100 eurot, summas 500 eurot, millele lisandub menetluskulu 20 eurot maksekäsu menetluses TsMS § 4842 alusel. Kohus nõustub, et tunnihind 100 eurot on mõistlik ning eelkõige asja materjali mahukust arvestades on ajakulu samuti põhjendatud. Samuti on tõlkimise kulu olnud antud juhul vajalik. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 606 eurot, sealhulgas riigilõivu 50 eurot, õigusabikulu 520 eurot ja tõlkimise kulu 36 eurot. 5

(6)2-21-142079 /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.