← Eesti

2-22-106802/5

Obsah (9)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 172§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuli 2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-106802 Reno

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 08.07.2020 sõlmisid kostja (tellija) Renovum OÜ-ga (registrikood 14042462, teenuse osutaja) õigusteenuse lepingu nr xxx, mille alusel osutas Renovum OÜ õigusabi kostjale, mis seisnes Tellija juriidilises nõustamises, refinantseerimise tehingu ettevalmistamises (tehingu ettevalmistamine seisneb muuhulgas tehingu toimumiseks vajalike päringute tegemises, andmete ning dokumentide kogumises ja analüüsis, potentsiaalse(te) laenuandja(te)ga läbirääkimiste pidamises, vajadusel tehingu või tehinguks vajalike dokumentide ettevalmistamises jms), esindamises maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses esindamises, sh hagiavalduse koostamises, esindamises I ja vajadusel II astme kohtus ning muudes toimingutes, mis tulenevad

§-s 222 sätestatud esindusõiguse ulatusest, sh vajadusel esindamises täitemenetluses.

  1. Poolte vahel sõlmitud õigusteenuse lepingu ning lepingulise hinnakirja kohaselt: Esmane konsultatsioon ja dokumentidega tutvumine - 100 eurot. Kliendilepingu sõlmimisel on juristi töötunni hind 65 (kuuskümmend viis) eurot. Maksekäsu määruse peale vastuväite esitamise tasu – 40 eurot Refinantseerimise tehingu ettevalmistamise tasu on minimaalselt 200, kuid mitte rohkem kui 1 000 eurot (tasu suurus sõltub tehingu iseloomust, keerukusest, tähtajast, mahust jm). Pooled on kokku leppinud, et eelpool nimetatud summade piires tellijale arve esitamisel eeldatakse selle õigsust. Õigusteenuse lepingu sõlmimise peamiseks eesmärgiks oli kõigepealt osutada kostjale õigusabi. Hageja osutas kostjale teenust, mis seisnes kostja huvi esindamist ja kaitsmist tsiviilasjas 2-20-
  2. Hageja väljastas 06.01.2022 kostjale õigusteenuse eest arvet nr xxx, mida kostja on jätnud tasumata. Hageja põhinõue 900,00 EUR, arve nr xxx, mille maksetähtaeg oli 20.01.
  3. Viivise nõue hagi esitamise seisuga s.o 01.04.2022 on summas 41,54 EUR (900,00 EUR * 0,065 % * 71 päeva). Lepingu p 2.
  4. kohaselt esitab teenuse osutaja Tellijale arve (arved) Lepingu täitmise eest igakuiselt või vastavalt Lepingu raames antud ülesannete täitmisele. Makse hilinemise korral kohustub Tellija tasuma viivitusintressi 0,065% tasumata summast iga hilinenud päeva eest ja pidada kinni Tellija ülesandel koostatud dokumente kuni Tellija poolt võlgu olevate summade täieliku tasumiseni. 2 Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmutanud mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 941,54 EUR (s.h põhivõlg 900,00 EUR ja viivis 41,54 EUR seisuga 01.04.2022). Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 941,54 EUR, millest 900,00 EUR on põhivõlg ja 41,54 EUR on viivis. viivis protsendina (0,065 % päevas) põhinõudest (900,00 EUR) ajavahemiku eest alates 02.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja menetluskulude nimekirja(de)le. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks kohtukulud summas 660,00 EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 280,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 EUR ja õigusabikulud 360,00 EUR; ning välja väljamõistetud menetluskuludelt viivis (alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 alusel VÕS § 94 sätestatud määras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kohtu e-kirjaga (27.04.22) kostjale kätte toimetatud kostja enda poolt kohtule esitatud e-posti aadressil. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Lisaks palub hageja mõista

§ 172

lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 280 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja esindaja pakub teenust 120 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 3 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja 3 lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot (2*120 eurot). Ühtlasi tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 540 eurot (280+240+20).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.