Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda lähtuvalt
Hageja palub tagastada pool riigilõivust summas 210 eurot. Hageja märgib, et on kokku kandnud menetluskulusid suuruses 1070,00 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70,00 eurot ja esindaja kulud 580,00 eurot). Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 10.
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 2 29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-6337 V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks. Kohus tühistab hagi tagamise seoses menetluse lõpetamisega
Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 210 eurot. 11.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja eest on hagi esitamisel tasunud Julianus Inkasso OÜ Rahandusministeeriumi kontole 28.04.2022 riigilõivu hagilt 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Hagejale kuulub vastavalt
Vastavalt esitatud taotlusele tagastada riigilõiv Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus ka poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 12.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et juhindudes
lg-test 4 ja 5 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja I ja kostja II kanda. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kostja I ei oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja I vastu täitedokumendist tuleneva nõude kohtutäitur xxx täitmisele 05.12.2016, kes algatas täiteasja xxx (dtl 10-14). Täitemenetluse raames laekumised puudusid. 25.04.2022 kohtutäituri õiendi kohaselt ei olnud õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Hageja esitas kostjate vastu käesoleva hagi ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-te 1-2 alusel 28.04.2022. Kostja I poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja I eest on võlgnevuse tasunud kolmas isik 29.04.2022 ja 09.05.2022 ehk pärast hagi esitamist (dtl 43-44). Kostja I on esitanud ekraanitõmmise ekirjavahetusest, millest nähtub, et 11.02.2022 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale I hagihoiatuse ühisvara jagamise hagiga ning sellele vastuseks teatab kostja I 14.02.2022, et ei ole oma maksmise kohustusest kõrvale hoidnud, täidab enda kohustusi võimaluste piires ning xxx peab ootama oma järjekorda (dtl 56). Arvestades, et täitemenetlus oli algatatud juba 05.12.2016 ning senini ei olnud täitemenetluse raames õnnestunud kostja I vastu esitatud nõuet rahuldada, ei saa kohtu hinnangul pidada hageja poolt käesoleva hagiga kohtusse pöördumist ennatlikuks. Hageja nimel oli Julianus Inkasso OÜ saatnud kostjale I ka 11.02.2022 hagihoiatuse ning hagi esitanud alles 28.04.2022 ehk andnud kostjale I täiendavalt aega ligi kaks ja pool kuud nõude täitmiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja I eest tasus võla kolmas isik pärast hagi esitamist. Hageja loobus käesolevast hagist põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
lg-test 1, 2 ning
Hageja eest on hagilt tasutud riigilõivu 420 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, kokku 490 eurot. Võttes arvesse, et hagejal on
lg 2 p 2 alusel õigus taotleda pool menetluses tasutud riigilõivu tagasi, on põhjendatud jätta kostjate kanda ülejäänud pool riigilõivust summas 245 eurot, so 490/2.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga, millesarnaseid on hageja esitanud kohtule eelnevalt korduvalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.