Obsah (12)

§ 172§ 442§ 293§ 659§ 475§ 61§ 5§ 232§ 238§ 465§ 667§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-782 Tsiviilasi AB „L

) § 367 alusel. Kohus oli seisukohal, et arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 68% nõudest, on

§ 172

lg 1 alusel õiglane jätta menetluskuludest (riigilõiv, ekspertiisikulu, õigusabikulud) puudutatud isiku kanda 68%. Kohus leidis, et avaldaja menetluskulud 4149 eurot (sh asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 1100 eurot, apellatsioonimenetluses 210 eurot, asja uuel läbivaatamisel maakohtus 2839 eurot, sh ekspertiisikulu 1625 eurot) olid põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega nagu oleks avaldaja tekitanud kulusid pahatahtlikult, jättes tõendid koheselt esitamata. Seega mõistis kohus puudutatud isikult välja menetluskulud 2821,32 eurot (68% 4149-st), millele lisandub viivis. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Õmblus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. veebruari 2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist või asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule uues koosseisus. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tõendatud põhjuslik seos puudutatud isiku käitumise ja kahju vahel. Puudutatud isiku korteriomandi reaalosa korrashoiukohustuse rikkumine ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole survevooliku lõhkemise põhjus. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõuda kahju hüvitamist puudutatud isikult; 2) ei ole maakohus järginud ringkonnakohtu juhist arvestada asja uuel läbivaatamisel seda, et puudutatud isiku võimalused tõendamisel on äärmiselt piiratud. Maakohus heitis puudutatud 4 isikule ette, et ta pole oma vastuväiteid tõendanud. Eeltoodu on vastuolus ka hagita menetluse uurimispõhimõttega, mille eesmärgiks on tegelike asjaolude väljaselgitamine, mitte oletuslike otsuste tegemine menetlusosalise, kes objektiivsete asjaolude tõttu ei suuda piisavat tõendusmaterjali esitada, kahjuks; 3) on maakohus jätnud põhjendamatult kõrvale puudutatud isiku esitatud tõendi vee kasutamise kohta korteris; 4) on kohtumäärus kallutatud, kuna maakohus tugines määruse põhjendustes vaid nendele asjaoludele, mis kinnitavad avaldaja väiteid; 5) on maakohus ekslikult kasutanud mõisteid „hageja“ ja „kostja“ (õige on „avaldaja“ ja „asjast puudutatud isik“); 6) ei olnud puudutatud isiku vastuväited kahjuhüvitise suurusele paljasõnalised. Puudutatud isik on esitanud tõenditel põhinevad analüütilised seisukohad, mis näitavad, et suur osa hüvitisest on läinud korteri parendamiseks, mitte selle veeavarii eelse seisundi taastamiseks. Remondikalkulatsioon, foto- ja videomaterjal ning ekspertiisiakt ei tõenda kahju määral, mis välja mõisteti. Remondikalkulatsioonis ja elektritööde hinnapakkumises toodud tööd on mõeldud korteri parendamiseks. Ei ole tõendeid, et sellises mahus remonti üldse teostati. Maakohus ei ole käsitlenud puudutatud isiku väiteid 29.08.2020, 19.09.2020 ja 21.11.2021 menetlusdokumentides, rikkudes

§ 442lg-t 8.

Juhul kui tõendamist peaks leidma põhjuslik seos puudututud isiku käitumise ja kahju vahel, siis hüvitis peab olema oluliselt väiksem. Vannitoa sisustus, sh keraamilised plaadid ja nende kinnitused, ripplagi, peegel, hüdroisolatsioon, on mõeldud vett ja niiskust taluma ning nende väljavahetamiseks puudus vajadus. Lisaks viitab remondikalkulatsioonis toodud töö: „Seinte ehitus niiskuskindlamast kipsplaadist” sellele, et kasutati varasemast paremat materjali. Ka köök peab niiskust taluma ja seinale sattunud vesi ei saa seina kahjustada. Kui vesi kahjustas osa seina värvist, oleks piisanud selle koha värvi taastamisest. Pahtlitööd ei olnud vajalikud, kuna vesi kuivanud pahtlit ei kahjusta. Sama kehtib köögi lae ja elutoa värvimise kohta. Esikus kahjustuse kõrvaldamine ei nõudnud 10 ruutmeetri parketi ja aluspõranda vahetust. Veeavarii avastati koheselt ning korraks parketile sattunud vesi ei saanud parketti ega aluspõrandat kahjustada. Kui kahjustusi sai lakk, võib kahjustuse kõrvaldamine nõuda natuke lihvimist ja lakkimist. Vahetada saab ka parketi üksikuid osi. Veeavarii leidis aset tualettruumis ja tualettruum ei külgne magamistoaga. Kuna avarii avastati kohe ning veepüstak suleti, ei tulnud sellises koguses vett, mis saanuks nii kaugele tungida. Elektritööde hinnapakkumises on kirjas, et objekti ülevaatusel olid valgustid kuivad, kuna uputusest oli mitmeid päevi möödas. Näha oli selgeid oksüdeerumise jälgi, valgustite soklite vaskklemmid olid rohelist värvi. Eesti veevärgis vesi aktiivset väävlit ei sisalda, seega vaskklemmid ei saanud muutuda vee toimel roheliseks, samuti ei oleks see saanud toimuda loetud päevadega. Kui klemmid olid rohelised, siis pidid need olema rohelised enne veeavariid. Puudutatud isiku analüüsist nähtuvalt on avaldaja taotletud summadest 4894,53 eurot läinud korteri parendamisele, mitte endise olukorra taastamisele. Foto- ja videomaterjali analüüsis tõi puudutatud isik välja, et paneelide vahel horisontaalselt liikuv vesi saab tulla välja kas vannitoas, esikus, köögis, elutoas või magamistoas, sest vesi otsib kergema vastupanu tee ja see on üks tee, mitte viis teed. Enamik vett jõudis vannituppa, osa toas lampi, kolmas osa tuli vannitoaga külgnevast seinast alla esikus. Esiku parketil tekkis niiskumine ühes kohas (käterätiku all), lausmärgumist ei esinenud. Näha on ka parketi kulumine ning asjaolu, et parkett ei ole tammepuidust. Ekspertiisiakt ei vasta

§ 293lg-s 1, § 301 lg-s 1 ja § 302 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Eksperdi seisukohad on oletuslikud ning kallutatud puudutatud isiku kahjuks. Ekspert viitab 5 videomaterjalile, mida ei ole menetlusse esitatud (puudutatud isikule ei ole seda edastatud), mille metaandmed ei ole kontrollitavad ja mis on tehtud teises formaadis, kui menetlusse esitatud videod. Tegemist võib olla võltsitud tõendiga, mis saadeti otse eksperdile. Ekspert väidab toas tehtud video kohta, et see on tehtud köögis; 7) tuleb menetluskulud jätta

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda, kuna asja menetletakse avaldaja huvides.

Avaldaja menetluskulud on ka põhjendamatult suured. Muu hulgas taotles avaldaja lepinguline esindaja tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest, mis lähtudes Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-64-17 ei ole õige. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8. Avaldaja teatas, et ei nõustu määruskaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Vastavalt

§ 659

ja §-le 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse avalduse osalise rahuldamise osas vaidlustas puudutatud isik, kes palus tühistada maakohtu määruse ja teha asjas uue määruse. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt soovib puudutatud isik ringkonnakohtu poolt tehtava uue määrusega jätta avalduse täielikult rahuldamata. Alternatiivselt soovib puudutatud isik maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks lahendamiseks. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas ning juhindub seejuures määruskaebuses esitatud põhjendustest. 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 659ja § 654 lg 6).

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
2. Korteriomandi ja kaasomandi asjad on

§ 475

lg 1 p 13 järgi hagita asjad ning need lahendatakse hagita menetluses

§ 61. peatükis sätestatud normide (§-d 613-618) alusel.

Iseenesest õige on puudutatud isiku väide, et hagita menetluses kehtib

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, millest tulenevalt on kohtu roll oluliste asjaolude kindlakstegemisel võrreldes hagimenetlusega suurem. Eelnevast järelduvalt on aga ebaõige puudutatud isiku seisukoht, et maakohus on antud asjas uurimispõhimõtet rikkunud ja jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et tal puudub tõendite esitamise kohustus olukorras, kus ta on vaidlustanud avaldaja nõude ning avaldaja esitatud tõendid. Uurimispõhimõte ei tähenda seda, et menetlusosalisel ei oleks tõendamiskoormist nende asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda. Nimetatud põhimõttele on korduvalt juhtinud tähelepanu Riigikohus (vt nt Riigikohtu 02.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18615; 04.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-114071). Analoogses asjas on Riigikohus 19.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649 asunud seisukohale, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi 6 eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja tema ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Samuti tuleneb Riigikohtu eelviidatud lahendist, et kui menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus mitte kahjustatud korteri eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest, saab eeldada, et teise korteriomandi omanik (antud vaidluses puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav. Seega on puudutatud isiku kohustus tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav, samuti on tal kohustus avaldaja tõenditele vastu vaieldes esitada tõendid kahju suuruse kohta. Nimetatud asjaolusid ei ole puudutatud isik maakohtus tõendanud, samuti ei ole ta esitanud ühtegi tõendit (või taotlust tõendi saamiseks) koos määruskaebusega ringkonnakohtule. Tõendite esitamise vajadust on maakohus puudutatud isikule selgitanud (mh 07.08.2020 kirjaga, I kd, tl 131). 11.

1. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud korteriomandi reaalosa korrashoiukohustust. Asja materjalidest nähtuvalt purunes puudutatud isiku korteriomandi vannitoas veemõõtja ja külmaveetoru vahele paigaldatud survevoolik. Eksperdiarvamuse kohaselt oli ühendusvooliku terastraadist punutis korrosiooni tõttu hävinenud. Riigikohus on 19.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649 asunud seisukohale, et korteriomanikul on kohustus hoida korras nii eriomandi kui kaasomandi eset ning alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu eriomandi või kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva eriomandi ja kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut eriomandi või kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Ringkonnakohus leiab, et kuna survevoolik purunes korrosiooni tõttu, siis ei jälginud puudutatud isik selle seisukorda piisava tähelepanuga ning põhjendamatu on määruskaebuses esitatud väide, et puudutatud isik ei ole KOS § 11 lg 1 p 1-s sätestatud kohustust rikkunud. Maakohus on avaldaja esitatud tõenditega tuvastanud õigesti ka selle, et puudutatud isiku korterist (krt 36) alguse saanud veeleke põhjustas kahju selle all asuvale korterile (krt 33). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahju põhjuseks oleks mingi muu sündmus. Seetõttu on põhjendamatu ka see määruskaebuses esitatud väide, et puudub põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. 11.
2. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause kohaselt oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. KOS § 11 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi p-des 1 ja 2 sätestatut. Eelneva alusel on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et puudutatud isik vastutab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumise eest ka juhul, kui ta on andnud korteri üürile ning ta ei saa sellisel juhul tugineda vabandatavusele kui vastutust välistavale asjaolule. 11.4.

§ 232

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt

§ 238

lg 5 teises lauses märgitule võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on 7 ilmselt ebausaldusväärne.

§ 465

lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Maakohus on kõiki tõendeid (sh eksperdi arvamust) hinnanud eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides ning asunud põhjendatud seisukohale, et avaldaja kahjunõue on tõendatud 4586,50 euro ulatuses. Seejuures on maakohus andnud hinnangu nii puudutatud isiku esitatud tõendile vee kasutamise kohta kui ka vastuväidetele kahju suuruse kohta. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 11.1 märkis, on praeguse vaidluse puhul tegemist sellise hagita asjaga, kus lahendatakse sisulist vaidlust menetlusosaliste vahel ning sellisel juhul on puudutatud isikul kohustus tõendada oma vastuväiteid. Puudutatud isik seda teinud ei ole ning on kinnitanud mitmel korral (viimati 31.10.2020 menetlusdokumendis, tl 5-7, II kd), et ta pole nõus avaldaja taotlusega ekspertiisi määramiseks. Ringkonnakohtule jääb puudutatud isiku selline vastuoluline käitumine arusaamatuks, kuna määruskaebuses on ta heitnud maakohtule ette vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit ka määruskaebusele ega taotlenud ka ringkonnakohtult uute tõendite väljanõudmist. Puudutatud isiku 29.08.2020 seisukoht (I kd, tl 133A-141), 19.09.2020 seisukoht avaldaja vastuse kohta (I kd, tl 181-187) ja 21.11.2021 seisukoht ekspertiisiakti kohta (II kd, tl 40-48) on käsitletavad vastuväidetena avaldaja esitatud tõenditele mh kahju suuruse kohta, kuid mitte tõenditena, mis kummutaks avaldaja esitatud tõendid kahju suuruse kohta. Seetõttu ei saa ka maakohtule ette heita nimetatud puudutatud isiku seisukohtade eraldi analüüsimata jätmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlusel tehtud ekspertiis ja ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus (II kd, tl 26-38) on usaldusväärne tõend ning kinnitab kahju suurust 4586,50 eurot. Puudutatud isiku vastupidine seisukoht on paljasõnaline. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et ekspert on tuginenud arvamuse andmisel muu hulgas mitmele videofailile (II kd, tl 34 pöördel) ning märkinud, et ühe videofaili (1.mp4) metaandmed ei ole kontrollitavad. Samas ei ole ekspert märkinud, et eelnimetatud puuduse tõttu ei oleks tal võimalik arvamust anda. Seetõttu on põhjendamatu puudutatud isiku seisukoht, et kuna ühe videofaili (1.mp4) metaandmed ei ole kontrollitavad, ei ole eksperdi arvamus tõendina lubatav. Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 22.04.2020 määrus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Nimetatud määruses leidis ringkonnakohus, et avaldaja ei ole küllaldaselt tõendanud kahju suurust. Asja uuel läbivaatamisel on avaldaja esitanud asja materjalide juurde fotod ja video kahjustatud korterist (vt avaldaja 09.09.2020 menetlusdokument, I kd, tl 146-148 ja lisad, tl 150-175), samuti määras maakohus avaldaja taotlusel ehitustehnilise ekspertiisi. Eeltoodu lükkab ümber puudutatud isiku määruskaebuses esitatud väite, et maakohus ei täitnud ringkonnakohtu 03.07.2020 määruses antud juhist kahju suuruse kindlakstegemiseks. 11.5. Õige on puudutatud isiku see väide, et maakohus on vaidlustatud määruses (määruse põhjenduste p-d 12-15) käsitlenud avaldajat ja puudutatud isikut hageja ja kostjana. Selline maakohtu poolne ebatäpsus ei ole aga toonud kaasa sisuliselt ebaõiget lahendit. Ringkonnakohus loeb õigeteks menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isiku. 11.6. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid olulisi menetlusõiguse normide rikkumisi, mis annaksid aluse asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise (

§ 667lg 2 teine lause).

Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata puudutatud isiku alternatiivse taotluse saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. 11.7.

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 8 Nimetatud sättest tuleneb, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul rahuldas maakohus avalduse ca 68% ulatuses ehk puudutatud isiku kahjuks 68% ulatuses. Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud 68% ulatuses, s.o summas 2821,32 eurot, puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht, et kuna asja menetleti avaldaja huvides, tulnuks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja kanda, on ekslik.

§ 172

lg 1 esimene lause on kohaldatav eelkõige juhul, kui hagita menetluses osaleb üks menetlusosaline. Õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud ning määruskaebuses esitatud väide, et menetluskulud on põhjendamatult suured, ei anna alust maakohtu määrust ka menetluskulude suuruse osas tühistada. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et avaldust menetleti maakohtus kaks korda ning lisaks õigusabikuludele on menetluskuluks ka ekspertiisikulu 1625 eurot. 27.05.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-7550 asus Riigikohus seisukohale, et õigusabikuluna on käsitletav ka tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ja viide varasemale Riigikohtu seisukohale ei ole seega asjakohane. 12. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Asja materjalidest nähtavalt avaldajal seoses määruskaebuse lahendamisega menetluskulusid ei esine. Seetõttu puudub ka vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja