KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14840 Tsiviilasi R Pi hagi K P M vastu võla ja viivis

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 500 eurot R Pi arvelduskontole nr xxx. 4. Tühistada Harju Maakohtu 07.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati kohtutäitur xxx anda üle kostjale kuni 60 000 euro suurust summat, mis jääb üle korteriomandi asukohaga xxx enampakkumisel saadud müügihinnast pärast täitemenetluse raames nõuete rahuldamist ning arestida see summa kohtutäituri ametialasel arveldusarvel kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni 5. Tuvastada, et R P ja K P M on andnud ühise tahteavalduse, et kohtutäitur xxx kannaks kohtutäituri ametialasel arvelduskontol hagi tagamise abinõuna arestitud ja kostjale kuuluvatest vahenditest kompromissisumma suuruses 21 369,03 eurot R P’i arveldusarvele nr xxx. 6. Tühistada asjas määratud kohtuistungi aeg 12.10.2022 kell 11.00. 7. Jätta rahuldamata poolte taotlused tühistada Harju Maakohtu 16.08.2021 tagaseljaotsus ja Harju Maakohtu 01.09.2021 vigade parandamise määrus ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx. 8. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-14840 menetlus. 9. Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 2 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest. Menetluse käik 1. R P esitas 09.10.2020 Harju Maakohtule hagi K P M vastu, milles palus: 1) Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 9361,05 eurot; 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt 9361,05 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks (s.o 09.10.2020 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise summas 807,11 eurot; 3) Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 9361,05 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni; 4) Kohustada kostjat tasuma hagejale: (

1. i)sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx järelmaksuga müügilepingu nr xxx maksegraafiku (hagiavalduse lisa 23) kohaselt iga kalendrikuu 16.ndal kuupäeval tulevikus sissenõutavaks muutuva korduva kohustusena 189,75 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni sõiduauto hageja valdusesse tagastamisena või kuni 16.05.2022, sõltuvalt kumb saabub enne; (
2. ii)sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx kaskokindlustusepoliisi xxx alusel iga kalendrikuu 16.ndal kuupäeval tulevikus sissenõutavaks muutuva korduva kohustusena 72,10 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni sõiduauto hageja valdusesse tagastamisena või kuni 15.08.2021, sõltuvalt kumb saabub enne; ning (iii) (
3. iv)alates 16.08.2021 sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx kohta kehtivas kaskokindlustuse poliisis toodud sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse summad kuni sõiduauto hageja valdusesse tagastamiseni või 2 hageja kohustuse äralangemiseni tasuda sõiduauto kaskokindlustuse makseid, sõltuvalt kumb saabub enne; ja sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx kohta kehtivas liikluskindlustuse poliisis toodud kindlustusmakse summad, mis on muutunud sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest kuni sõiduauto hageja valdusesse tagastamiseni või kuni hageja kohustuse äralangemiseni tasuda sõiduauto liikluskindlustuse makseid, sõltuvalt kumb saabub enne.“ 5) Kohustada kostjat tasuma eelmises punktis (nõuete punkt 4) nimetatud kohustustelt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuste kohase täitmiseni; 6) Kohustada kostjat tagastama sõiduauto xxx numbrimärgiga xxx valdus hagejale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. Kohtumääruse põhjendused 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-14840 lõpetamisele. Küll peab kohus vajalikuks täpsustada poolte taotluse p 4.3 sõnastust. Kohus ei saa panna kompromissilepinguga mitte ühinenud kohtutäiturile kompromissimäärusega aktiivset kohustust. Kohus tõlgendab poolte 09.08.2022 menetlusdokumendi p 4.3 selliselt, et pooled on andnud ühise tahteavalduse, et kohtutäitur kannaks kohtutäituri ametialasel arvelduskontol hagi tagamise abinõuna arestitud ja kostjale kuuluvatest vahenditest kompromissisumma suuruses 21 369,03 eurot R P’i arveldusarvele nr xxx.
2. Pooled on leppinud kokku, et lühendavad kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust kuni kahe

§ 661lg 4).

1. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
2. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 10. Hageja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada avaldajale pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot R Pi arvelduskontole nr xxx. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 tuli hagejal hagi esitamisel tasuda riigilõiv 1000 eurot. Vastavalt

§ 150lg 2 p-le 1 kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 500 eurot.

11. Kohus jätab rahuldamata poolte taotluse asjas tehtud tagaseljaotsuse ja vigade parandamise määruse tühistamiseks. Kohus juhib tähelepanu, et kohus rahuldas 05.10.2021 määrusega K P M 16.09.2021 esitatud kaja Harju Maakohtu 16.08.2021 tagaseljaotsuse peale ning taastas menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kaja rahuldamine ei tähenda (veel jõustumata) tagaseljaotsuse tühistamist, vaid on menetlusotsustus, mis välistab tagaseljaotsuse jõustumise. Harju Maakohtu 05.10.2021 määrus jõustus alates selle tegemisest.

§ 418

lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita, samuti muutub alates kaja rahuldamisest ja menetluse taastamisest lubamatuks tagaseljaotsuse viivitamatu täitmine (vt Varul, P jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm.vlj, lk 1309). Seega ei saa Harju Maakohtu 16.08.2021 tagaseljaotsust täita alates 05.10.2021 ja puudub vajadus tagaseljaotsuse ja selle osas tehtud vigade parandamise määruse eraldi tühistamiseks, kuivõrd seadusega on eesmärk, mida pooled taotlusega saavutada soovivad, juba täidetud. 12. Samuti ei ole kohtul võimalik rahuldada poolte taotlust täiteasjas nr xx täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise pädevus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 alusel kohtutäituril. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson 4 kohtunik 5