← Eesti

2-20-15902/31

Obsah (6)§ 190§ 661§ 430§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-15902 K. H. hagi R. K. vastu ühisvara jagamiseks; R. K. vastuhagi K.H. vastu ühisvara ja

§ 190lg 7).

1.

  1. Tagastada määruse jõustumisel hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, R. K. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (selgitusega „poole riigilõivu tagastus, tsiviilasi nr 2-2015902“). 1.
  2. Tagastada määruse jõustumisel hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, K. H. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (selgitusega „poole riigilõivu tagastus, tsiviilasi nr 2-2015902“).
  3. Toimetada määrus kätte menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 kohaselt on pooltel kokkuleppeliselt õigus määrusele edasi kaevata ühe päeva jooksul alates käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD

  1. Pooled on 29.08.2022 esitanud kohtule kompromisslepingu ning taotlenud kohtult selle kinnitamist ja tsiviilasjas nr 2-20-15902 menetluse lõpetamist. Pooled on taotlenud nende poolt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Pooled on märkinud mh, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on palunud kohtul jätta tema õigusabikulud kompromissi sõlmimise tõttu riigi kanda, kuna hageja on loobunud õigusrahu huvides ja kohturessurssi säästes mitmetest nõuetest. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Nii seaduse kui poolte kokkuleppe kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 6.

§ 190

lg 7 kohaselt

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 2 7. Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist mõjuva põhjusega

§ 190

lg 7 järgi ning vastavalt hageja taotlusele on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad talle riigi õigusabi andmisest, jätta riigi kanda. K. H.le määratud esindaja põhjendatud menetluskulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 8. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

R. K. ja K. H. on kumbki tasunud menetluses riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et nii R. K.i kui ka K. H. poolt tasutud riigilõivust tuleb kummalegi

§ 150lg 2 p 1 ja 150 lg 4 alusel tagastada pool, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.