← Eesti

1-21-5946/62

Obsah (9)§ 184§ 65§ 21§ 56§ 68§ 74§ 58§ 87§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5946 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsni

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. mai 2022 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav H.H. i kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Prokurör ringkonnaprokurör Lily Sandel Süüdistatav H.H. , isikukood: XXXXXXXXX, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud ühe korra Vandeadvokaat Raiko Paas Kaitsja RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
  2. mai 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
  3. H.H. i süüdistatakse

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suures koguses narkootilise aine korduvas ja grupiviisilises ebaseaduslikus käitlemises. H.H. toimetas grupis koos K.U. aga postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses lüsergiinhappe dietüülamiidi (edaspidi LSD), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo. 1.

  1. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult
  2. aasta märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.04.2021, H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt, internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e (K.) nimele ja aadressile XXX , Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetis koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliamet poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 07.04.
  3. 1.
  4. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult
  5. aasta maikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist aadressile XXX , Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H.H. ja K.U. kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD margid müüsid H.H. ja K.U. suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 euro, mille jagasid omavahel võrdselt. 1.
  6. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult
  7. aasta mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist vähemalt 100 LSD-ga immutatud marki, millest 50 LSD-ga immutatud marki telliti ühiselt ja kooskõlastatult D.I. e ja M.M. iga, kes vastavalt kokkuleppele maksid H.H. ile ja K.U. ale ühe LSD margi tellimise eest vähemalt 3 eurot ning 50 margi eest vähemalt 150 eurot. Tellimust tehes palus K.U. müüjal jagada tellitud kogus kaheks ning saata need erinevatele aadressidele. 50 LSD marki lasi K.U. saata aadressile XXX , Tartu, kuhu saabunud LSD margid võtsid K.U. ja H.H. endale. Ülejäänud 50 LSD marki lasi K.U. saata aadressile XXX , Tartu, kuhu saabunud pakk oli mõeldud D.I. ele ja M.M. ile, kes Eestisse saabunud 50 LSD marki samal aadressil asuva elamu postkastist kätte said ning hiljem tuvastamata isiku(te)le müüsid. 1.
  8. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult
  9. aasta mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile. H.H. ostis D.I. elt saadud 170 euro ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D.I. ele ja M.M. ile mõeldud 50 LSD marki tellis K.U. I.S. e (I.S. ) nimele ja aadressile XXX , Tartu. Peale tellimuse vormistamis teatas K.U. D.I. ele ja M.M. ile aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki tellis, mille järel käisid D.I. ja M.M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud, sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksuja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.
  10. 1.
  11. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult
  12. aasta mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.
  13. 1.
  14. Seega pani H.H. toime

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud grupis. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 2. mai 2022 otsusega karistati H.H. i

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 3 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati H.H. ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ning mõisteti H.H. ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati H.H.

ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2021 otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti H.H. ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. 2.1. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole H.H. ile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus piisavalt faktiliste asjaoludega sisustatud ning on jäetud süüdistatava teopanus välja toomata. 2 Käesolevas kriminaalasjas heidetakse H.H. ile süüdistusaktis ette, et tema tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist markideks perforeeritud paberitükke, mis olid immutatud LSD-ga. Lisaks süüdistuse tekstile nähtub H.H. i ja K.U. a teopanus kuriteo asjaolude all ning selles märgitu kohaselt tegi H.H. K.U. ale ettepaneku kasutada ära süüdistatava krüptoraha rahakotis olevad rahalised vahendid, et tellida nende eest tumeveebist LSD-d. Enne seda oli H.H. valinud välja sobiva aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldanud sinna postkasti. Seejärel jagas H.H. K.U. ale juurdepääsu enda kasutuses olevale krüptoraha rahakotile, misjärel K.U. tellis tumeveebist LSD margid. D.I. andis H.H. ile Tartu linnas Tasku keskuses asuva krüptovaluuta automaadi juures raha, mille eest D.I. pidi saama 75 LSD marki. H.H. ostis saadud raha eest automaadist Bitcoine, mille arvelt K.U. hiljem tumeveebist narkootikume tellis. H.H. ostis D.I. elt saadud raha ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata koguse LSD marke. Süüdistatav ja K.U. müüsid suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu LSD-d tuvastamata isiku(te)le. Eeltoodust nähtub selgelt, milline oli H.H. i roll narkootilise aine käitlemisel. Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad. Süüdistatavale heideti ette

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

Süüdistuse tekstist nähtub selgelt, et selle sisuks on H.H. i poolt koos K.U. aga posti teel Hollandist Eestisse LSD ehk narkootilise aine vahendlik toimetamine üle riigipiiri. Süüdistuses on nimetatud kõik faktilised asjaolud, mis vastavad prokuratuuri hinnangul

§ 184lg 2 p 1, 2 kuriteokoosseisu tunnustele. Käesolevas kriminaalasjas vastab H.H. ile esitatud süüdistus kõigile Kr

MS §-s 154 sätestatud nõuetele. Seega kohtu hinnangul pole tegemist olukorraga, kus süüdistatavale on esitatud faktiliste asjaoludega konkretiseerimata süüdistus. 2.

  1. Järgmisena andis maakohus hinnangu igale süüdistuses välja toodud episoodile eraldi. Kõigepealt käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu 22.01.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 121-124 karistatud

§ 184

lg 2 p 1 alusel suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, toimetas grupis koos K.U. aga postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses lüsergiinhappe dietüülamiidi (edaspidi LSD), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo. Selleks tellisid K.U. ja H.H. ühiselt ja kooskõlastatult

  1. a märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.04.
  2. a, H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt, internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e (K. ) nimele ja aadressile XXX , Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Rahvastikuregistri isikuandmete päringu väljatrükk M.K. e kohta (I kd, lk 9) kinnitab, et Eesti Rahvastikuregistris ei ole registreeritud ühtegi M.K. e nimelist isikut. Rahvastikuregistri aadressi päringu väljatrükist (I kd, lk 10) nähtub, et aadress XXX , Tartu ei ole Eesti Rahvastikuregistris registreeritud kellegi elukohana. K.U. a kohtueelses menetluses 17.07.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 88-91) antud ütlused kinnitavad seda, et K.U. ja H.H. tellisid LSD-d välja mõeldud isiku nimele ja H.H. i poolt väljavalitud aadressile, kuhu süüdistatav H.H. oli ise paigutanud postkasti, millest posti teel saabunud LSD margid kätte saada, kuid postisaadetis kohale ei jõudnud. K.U. a ütluste kohaselt algas LSD tellimine
  3. aasta aprillikuus. H.H. kirjutas talle, et walletis (krüptorahakott) on raha, et tee ära. Ta pidi ostma selle eest 50 tükki LSD-d. H.H. ütles talle aadressi XXX ja koguse 50 tükki. Nime pidi ta ise välja mõtlema. 3 03.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 176-179) nähtub, et K.U. a kinnipidamisel elukohas ära võetud lauaarvutit vaadeldes selgus, et arvutisse on alla laetud veebilehitseja Tor Browser (tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser), mis kinnitab K.U. a võimalust tellida enda arvutist tumeveebi kaudu narkootilisi aineid. K.U. a sõnul käis ta koos H.H. uga aadressil XXX , Tartu linn postkasti kontrollimas pärast tellimist paar korda. D.I. e ütlused kinnitavad K.U. a ütlusi selles osas, et süüdistatav H.H. on tellinud aadressile XXX , Tartu linn narkootilisi aineid, kuid postisaadetis ei ole kohale tulnud. D.I. ele näidati 15.07.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 6-19) tema telefonis olevat pilti, kus on maja nr 24 ja teekond kaardirakendusest. D.I. avaldas pilti vaadates, et see on aadress XXX , mis H.H. talle ütles. Ta sai aru, et H.H. on sinna tellinud narkootilisi aineid. H.H. vihjas, et oota Tähtvere aadressile narkootilise ainega saadetist. Veel näitas H.H. talle aadressil XXX maja. H.H. ütles, et on sinna mitu korda üritanud tellida, aga sellelt aadressilt ei ole saadetis kohale tulnud. See pidi olema ebasobilik maja. D.I. e jutu järgi pidi H.H. ul olema väga palju postkaste Supilinna kandis, mida H.H. kasutab. Maakohus järeldas uuritud tõenditest, et süüdistatav H.H. salvestas kuvatõmmise aadressist, kuhu LSD tellitud oli, enda telefoni narkootilise aine tellimisele lähedasel ajal ning 8 päeva pärast kuvatõmmise salvestamist ehk
  4. aprillil 2021.a pidasid tolliametnikud samale aadressile saabunud paki 50 LSD margiga kinni. Maakohtu hinnangul väärib märkimist ka asjaolu, et süüdistatav H.H. on avaldanud enda elukohana XXX , Tartu linn, mis on XXX kinnistule asukoha mõttes väga lähedal. Seega oli LSD-d sisaldanud postisaadetis tellitud süüdistatava elukoha lähedusse, millist piirkonda ta seal elava isikuna väga hästi tundis ning enda elukohale lähedal asuvast postkastist oleks olnud mugav pakil järel käia. Ka D.I. e ütluste kohaselt H.H. rääkis talle, et H.H. elab Supilinnas ja kasutab oma kodu lähedal olevaid vanu maju, kuhu tellib narkootilisi aineid. H.H. ütles, et kui ühele aadressile kohale ei tule, kaks või kolm tellitud saadetist, siis ei ole mõtet sinna enam tellida, siis on pakid juba kinni peetud. H.H. tõi näiteid, millised peavad olema aadressil asuvad majad, kuhu narkootilisi aineid tellida (II kd, lk 6-19). H.H. talle esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud ning ta väitis kohtus ülekuulamisel, et ta tellis viimati keelatud aineid
  5. aastal, mille eest teda karistati ning milline kohtuotsus on ka jõustunud. H.H. i ütluste kohaselt tema ei ole K.U. ale
  6. aasta esimeses pooles teinud ettepanekut kasutada oma krüptorahalisi vahendeid ja tellida selle eest LSD-d. Märtsis, aprillis
  7. a tema ei valinud välja sobivat aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ja ta ei paigaldanud sinna postikasti. Tema ei tellinud XXX M.K. e nimele 50 LSD-ga immutatud marki. Need oli tellinud K.U. ja margid olid tellitud D.I. ile. Suhtlus käis läbi tema ning ta loomulikult teadis, millest D.I. ja K.U. räägivad. H.H. i kohtus ristküsitlusel antud ütlused ei haaku D.I. e, K.U. a ega M.M. i ütlustega. H.H. i ütlused on diametraalselt erinevad eelkõige ka K.U. a ütlustest. Kohus pidas K.U. a ütlusi usaldusväärseteks ning nõustub prokuröriga selles, et K.U. al puudus põhjus anda valeütlusi ja süüstada alusetult oma sõpra H.H. i. Krüptorahakoti kasutamise kohta rääkis H.H. kohtus järgmist. Süüdistatav selgitas, et kui keegi tahab tema krüptorahakotti kasutada, siis peab sellel isikul olema tema telefon ja tema ise peaks telefoni sisse logima ja siis sinna paroolid panema või lihtsalt sisse minema. Seda rahakotti ei saanud üldse kasutada ilma selleta, et isikul ei ole füüsiliselt tema telefoniaparaati käes. 24.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 182-198) vaadeldi H.H. i mobiiltelefoni Samsung Galaxy A
  8. Telefoni avaekraani esimesel lehel on krüptoraha rakendus Coinbox, teisel lehel on tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser Tor Browser, krüptoraha 4 rakendused Monero, Biance ja AAX. Vaatlusel avati rakendus Coinbox ning sisestati parool. Parooli sisestamise järel on näha krüptorahakotis olevate varade väärtus. Rahakotis on krüptoraha Polkadot – 0,03731 DOT, mille väärtus eurodes on 0,443 eurot (p 3.5, pilt 44, 45). Kui võrrelda H.H. i ja K.U. a mobiiltelefonide vaatlusprotokollides kajastatud krüptoraha rakenduses Coinbox olevate varade väärtust, nähtub see, et nii H.H. i kui ka K.U. a krüptorahakoti saldo on täpselt sama, so 0,03731 DOT. Kohus nõustub ka sellega, et sama varade väärtus ei saa olla juhuslik kokkulangevus, vaid kinnitab asjaolu, et H.H. ja K.U. jagasid ühte ja sama krüptoraha rahakotti rakenduses Coinbox. Riigikohus on
  9. novembri 2009.a otsuses 3-1-1-87-09 sedastanud, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05 (RT III, 2005, 17, 176). Kohus arvestab H.H. i ütluste usaldusväärsuse hindamisel ka sellega, et temale esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine on väga sarnane kuriteo toimepanemise asjaoludega, milles H.H. on Tartu Maakohtu 22.01.
  10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-124 süüdi tunnistatud. Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusest (II kd, lk 116-131) nähtub, et H.H. tellis tumeveebist erinevaid narkootilisi aineid ja toimetas neid vahendlikult üle riigipiiri. Narkootilised ained tellis ta tumeveebist, tasudes nende eest krüptorahas. Ained tellis ta väljamõeldud või tuttavate isikute nimedele ja endaga mitteseotud elamute aadressidele. Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusest nähtub sama kuriteoskeem. LSD telliti aadressidele, kus nähtavasti kedagi ei elanud ning väljamõeldud isikute nimedele. Arvestades käesoleva kriminaalasja sarnasust süüdistatava varasema õigusvastase käitumisega ning seda, et H.H. i ütlused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustega, leiab kohus, et H.H. on andnud ennastõigustavaid ütlusi, et vabaneda vastutusest ja pääseda vanglakaristusest. H.H. väitis kohtus, et ta tellis keelatud ained viimati
  11. aastal ja tema süüdistuses välja toodud narkootiliste ainete tellimises ei osalenud, ta vaid vahendas K.U. a ja D.I. e vahelisi vestlusi. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on ka pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist siiski kokku puutunud keelatud ainetega. H.H. i telefoni vaatlusest selgub seegi, et mitmed isikud pöördusid süüdistatava poole sooviga temalt LSD-d osta.
  12. mail 2021.a kirjutas U.T. H.H. ile: „tsau venna, tahtsin kinopiletit sult“ (kd I, tl 188). M.M. väitis 17.07.2021.a ülekuulamisel, et teistes suhtlusvõrgustikes kasutatakse narkootiliste ainete müümisel slängi. Näiteks küsitakse kinopileteid, mis tähendab LSD ostmist (kd I, tl 63). H.H. i telefonist leitud vestlused kinnitavad seda, et süüdistatav puutus kokku narkootikumide käitlemisega ka pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist. See annab aga alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd H.H. on kategooriliselt eitanud süüdistuses etteheidetud narkootikumidega seotud süüteo toimepanemist. Suhtlusrakenduses Telegram peetud vestlus isikuga Martin annab alust arvata, et süüdistatav tegeles katseajal ka LSD müümisega. Kui süüdistatav oleks eelmisest karistusest õiged järeldused teinud ja soovinud enda elu muuta ja vältida igasugust kokkupuudet narkootiliste ainetega, mis talle uued pahandused kaasa tooksid, oleks ta saanud kõik narkoainetega seotud suhtlusrakendused oma telefonist ära kustutada. Seda H.H. aga ei teinud, vaid ta jätkas ka katseajal vestlusi isikutega, kes soovisid keelatud aineid hankida. K.U. a ütlustest saab järeldada, et H.H. tegi
  13. aasta märtsi- või aprillikuus K.U. ale ettepaneku kasutada ära H.H. i krüptoraha rahakotis olevad rahalised vahendid, et tellida nende eest tumeveebist LSD-d. K.U. a kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille usaldusväärsust kinnitavad D.I. e ütlused, samuti 07.04.2021.a postisaadetise läbivaatuse akti nr 21LA0435951-1 ja fototabeliga, 5 09.06.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-AN0545, Rahvastikuregistri väljatrükkidega, 24.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga ning 12.04.2021.a vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et K.U. ja H.H. tellisid
  14. aasta märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
  15. aprilli 2021.a H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e nimele ja aadressile XXX , Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetis koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni
  16. aprillil 2021.a. 2.
  17. Seejärel käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. ile heidetakse süüdistuses ette ka seda, et tema tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult
  18. a maikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist aadressile XXX , Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H.H. ja K.U. kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Kohus ei arvestanud H.H. i ütlustega, kuna need ei ole kooskõlas ega haaku teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustega, mistõttu on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed. Kohus luges tuvastatuks, et K.U. ja H.H. said Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist kätte vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Kohus luges tõendatuks, et H.H. ja K.U. tellisid
  19. a maikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist aadressile XXX , Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H.H. ja K.U. kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD margid müüsid H.H. ja K.U. suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt. 2.
  20. Veel käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. i süüdistatakse ka selles, et tema tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult
  21. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.
  22. a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile. H.H. ostis D.I. elt saadud 170 euro ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D.I. ele ja M.M. ile mõeldud 50 LSD marki tellis K.U. I.S. e (I.S. ) nimele ja aadressile XXX , Tartu. Peale tellimuse vormistamis teatas K.U. D.I. ele ja M.M. ile aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki tellis, mille järel käisid D.I. ja M.M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud, sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksuja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.
  23. a. Kriminaalasja tõenditest nähtub, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD margi müümist viis D.I. K.U. ale ja H.H. ile raha uue koguse LSD tellimiseks. 31.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et D.I. e telefoni on 04.06.2021.a salvestatud kuvatõmmis kaardirakendusest, kus on tähistatud aadress XXX (I kd, lk 132), mis kohtu hinnangul kinnitab seda, et D.I. ele ja M.M. ile telliti mai- või juunikuus aadressile XXX , Tartu LSD-d. K.U. a, D.I. e ja M.M. i ütlustest saab järeldada, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD margi müümist viis D.I. K.U. ale ja H.H. ile raha uue koguse LSD tellimiseks. 6 17.06.2021.a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 21YA0813971-1/1 (I kd, lk 38) anti Hollandist I.S. e nimele ja aadressile XXX , Tartu saabunud postisaadetis üle koos sisuga (LSD markide sarnased margid), mis pakendati eraldi turvakotti G448320 ning kaup hoiustati Tallinn, XXX . 13.07.2021.a ekspertiisiakt nr 21E-AN0956 (I kd, lk 45-46) tõendab seda, et ekspertiisiks esitatud 50 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,85 g kilepakendis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD LSD-25), mille protsendilist sisaldust EKEI ei määra. Seega Hollandist I.S. e nimele ja aadressile XXX , Tartu saabunud postisaadetis sisaldas LSD-d. Kriminaalasjas tuvastati, et H.H. ja K.U. tellisid
  24. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021.a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile. 2.
  25. Viimaks käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. Süüdistuse kohaselt H.H. tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult
  26. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.
  27. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.
  28. a. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kuivõrd D.I. ele ja M.M. ile mõeldud LSD-d sisaldanud postisaadetis aadressile XXX , Tartu kohale ei saabunud, avaldasid D.I. ja M.M. soovi, et K.U. ja H.H. telliksid neile kompensatsioonipaki, mis kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tähendab seda, et müüja saadab uue koguse narkootikume, kui ostja teatab, et tellitud pakk ei ole ettenähtud ajal saabunud. K.U. ja H.H. tellisid Hollandist 100 LSD-ga immutatud marki, kuid ka seda pakki kätte ei saadud, sest tellitud saadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 17.06.2021.a kinni. Maakohus luges tõendatuks, et H.H. ja K.U. tellisid
  29. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021.a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.2021.a. 2.
  30. Teiseks võttis maakohus seisukoha süüteokoosseisu osas.

§ 184

lg 2 p 1, 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuses heidetakse H.H. ile ette narkootilise aine ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) käitlemist. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpuleviidud Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega, olenemata riigist, kust kaupa Eestisse toimetatakse. Ka juhul, kui Maksu- ja Tolliamet peab postisaadetise Eestisse jõudes kinni, on tegemist lõpuleviidud süüteoga (RKKKo 1-19-2627). Riigikohus on lahendis 3-1-1-7-14 pidanud narkootilise aine käitlemiseks NPALS § 2 punkti 3 mõttes narkootilise aine posti teel tellimist ehk narkootilise aine toimetamist vahendliku täideviimise korras üle riigipiiri. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses leidis kohus, et H.H. pani K.U. aga LSD posti teel tellimisega Hollandist Eestisse, s.o üle riigipiiri vahendliku täideviimise korras 7 narkootilise aine käitlemise. H.H. il ei olnud ühtegi NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud põhjust narkootilise aine käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Kuigi kõiki postipakke H.H. ja K.U. kätte ei saanud, on kuritegu lõpule viidud keelatud aine Eestisse toimetamisega. Seega oli narkootilise aine käitlemine ebaseaduslik ning vastab

§-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. 2.

  1. Veel analüüsis kohus, kas süüdistatav käitles narkootilist ainet väikeses koguses või suures koguses. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. 13.05.2016.a vastus teabenõudele (I kd, lk 86-88) kajastab narkootiliste ainete suurt kogust. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi vastuse kohaselt on lisatud tabelis ära toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused. Tabelist nähtuvalt on lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) keskmine ühekordne kogus 1 mark ja keskmine kogus kümnele inimesele 10 marki. Seega suureks koguseks loetakse LSD puhul 10 ainega immutatud marki. H.H. toimetas grupis koos K.U. aga vahendlikult üle riigipiiri vähemalt 250 LSD-ga immutatud marki ning grupis koos K.U. a, D.I. e ja M.M. iga veel vähemalt 100 LSD marki, s.o kokku 350 LSD marki. Eestisse toimetatud LSD markidest said H.H. ja K.U. enda valdusesse vähemalt 100 LSD marki, millest vähemalt 50 LSD marki müüsid tuvastamata isikutele. Seega H.H. i ja K.U. a käideldud LSD-st piisas vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, mistõttu käitles süüdistatav koos K.U. aga lüsergiinhappe dietüülamiidi suures koguses. 2.
  2. Käesolevas jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik on see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. H.H. on Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 süüdi tunnistatud

§ 184lg 2 p 1 järgi.

H.H. i on varem narkootikumidega seotud süüteo eest kriminaalkorras karistatud. 2.9. Riigikohus on 16.03.2015.a otsuses 3-1-1-10-15 selgitanud, et kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. (RKKK 3-1-1-18-08, p 14 koos edasiste viidetega). Käesolevas kriminaalasjas on läbivalt olnud vaidluskese selles, kas ja millisel viisil osales H.H. narkootilisi aineid sisaldanud postisaadetiste tellimisel ja edasisel käitlemisel. Maakohus oli tõendeid uurides veendunud, et K.U. ja H.H. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas esitatud tõenditest nähtub, et K.U. ja H.H. tellisid LSD marke nii endale kui ka vaheltkasu saamise eesmärgil D.I. ele ja M.M. ile. K.U. a ülesandeks oli tumeveebis LSD tellimuste vormistamine ning ülejäänud ülesanded olid tal H.H. iga omavahel ära jagatud. H.H. valis välja sobivad aadressid, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldas ühele aadressile ka postkasti. Süüdistatav võttis raha vastu D.I. elt, seejärel ostis H.H. saadud raha eest krüptoraha automaadist bitcoine. Tellimuste eest tasuti H.H. i kasutuses oleva krüptoraha rahakotiga ehk K.U. tellis hiljem selle arvelt tumeveebist narkootikume. H.H. oli ka suhtluses D.I. ega, kellele süüdistatav andis teada, millal ja millist postkasti kontrollima minna. Süüdistatav ja K.U. avaldasid suhtlusrakenduses Snapchat müügikuulutused LSD müümise kohta. K.U. a sõnul oli süüdistatav temaga kaasas, kui nad LSD-d müüsid. 8 H.H. i telefonist (I kd, lk 182) ja sülearvutist (I kd, lk 199-200) leiti vaatluse käigus tumeveebi sisenemist võimaldav veebibrauser Tor. Kuigi süüdistatav ise tellimusi ei vormistanud, võimaldas tema seadmetes olev Tor brauser tumeveebi müügikeskkondades ringi vaadata ning K.U. aga ühises infoväljas olla, valides koos ostu sooritamiseks sobivaid müüjaid. Kohtu hinnangul tegutsesid H.H. ja K.U. narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline, seega tegutsesid nad grupis. Kohus asus seisukohale, et H.H. täitis oma tegevusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. 2.

  1. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul pani H.H. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetusega. Varem samasuguse kuriteo eest karistatud isikuna ning varasemalt narkootikume tarvitanud isikuna teadis süüdistatav H.H. , et narkootilise aine käitlemine on seadusevastane. Sellest hoolimata toimetas H.H. grupis vahendlikult üle riigipiiri suures koguses LSD-d. Narkootilise aine Eestisse tellimise skeem oli eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud. Pärast eelmise otsusega süüditunnistamist asus H.H. oma tegevust narkoainete käitlemisel veelgi rohkem konspireerima. Seekord H.H. enam ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud, vaid selleks tegutses ta koos K.U. aga, kelle ülesandeks oli tellimuste vormistamine. 2.
  2. Kohus ei tuvastanud H.H. i õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. 2.
  3. Kolmandaks võttis kohus seisukoha karistuse osas.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on H.H.

i võimalik karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri väljavõtte (II kd, lk 113) kohaselt on H.H. il üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 tunnistati H.H. süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati H.H.

i eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva karistusaja hulka ja H.H. ile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel pidi H.H.

mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud vangistust ning 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tema suhtes

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui H.H.

ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Riigikohus on 21.06.2021.a otsuse nr 1-20-1108/94 punktides 17 ja 28 avaldanud, et narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (vt RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad.

§-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust 9 rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta. On üldteada, et LSD on üks tugevaim hallutsinogeen ja psühhedeelikum. LSD tarvitamise terviseriskidena võivad hallutsinatsioonid ja kadunud reaalsustaju kaasa tuua õnnetusjuhtumeid ja uimasti toime lõpul tekkiv depressioon võib esile kutsuda enesetapumõtteid. Kuna sageli ei teata, et LSD mõju saabub 20-90 minuti möödudes, võetakse uus annus ning saadakse üledoos. Kohtu hinnangul on süüdistatava väited üsnagi vastuolulised. Arvestades asjaolu, et süüdistatav pani uue süüteo toime katseajal ning otseselt midagi väära ta enda käitumises ei näe, on kohtu meelest H.H. il tekkinud karistamatuse tunne. 2.14. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna esineb

§ 58p-st 1 tulenev omakasu motiiv.

2.15. H.H. ile on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta ja loobuda narkootiliste ainete käitlemisest, kuid süüdistatav seda pärast eelmist kohtuotsust ei kasutanud, ta ei võtnud õppust varasemast karistusest, vaid jätkas kuritegelikku elu, seega on prokuröri seisukoht

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas igati põhjendatud.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka sellega, et H.H. ei ole tegusid tunnistanud, ta on andnud ennastõigustavaid ütlusi, et pääseda vanglakaristusest, seega ei ole ta kuidagi mõistnud enda käitumise keelatust ja tagajärgi noorte tervisele, kellele LSD sai müüdud. Kuivõrd H.H. i näol on tegemist alaealise isikuga, peab kohus siiski otstarbekaks mõista temale karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras. Eeltoodu alusel tuleb H.H. süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada H.H. ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ning mõista H.H. ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendab kohus H.H.

ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistab H.H. ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb H.H.

i eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning lugeda H.H. i karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.07.2021.a. Apellatsioon

  1. Tartu Maakohtu
  2. mai 2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.H. i kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, kes palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista H.H. talle

§ 184

esitatud süüdistuses õigeks või alternatiivselt tühistada kohtuotsus karistuse mõistmist puudutavas osas ning H.H. karistusest vabastada allutades ta käitumiskontrollile. 3.

  1. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust, samuti ei vasta karistus oma raskuselt süüdimõistetu isikule. Lisaks on maakohus rikkunud KrMS §-s 7 olevat süütuse presumptsiooni ja läinud vastuollu ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga
  2. 10 3.
  3. Esmalt analüüsib kaitsja menetlusõiguslikke rikkumisi. Maakohus pole kaitsja arvates lahendanud KrMS § 306 lg 1 p-s 8 nimetatud küsimust, kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku mõjutusvahendit. Maakohus pole otsuses vähimalgi määral analüüsinud, kas süüdistatava puhul saaks kohaldamisele tulla

§ 87

(alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid), millega kohus on rikkunud menetlusõigust. Kaitsja on ka maakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades palunud, et kohus asjas nimetatud normi kohaldamist kaaluks. 3.3. Kaitsja on seisukohal, et õigusvastaselt on jäänud arvesse võtmata ka süüdistatava isikut puudutavad asjaolud. Kui 2018-2019 oli süüdistatav olnud seotud kümne politseis registreeritud varguse, kahe avaliku korra rikkumise ja ühe sõiduki ärandamisega, siis 2020-2021 süüdistatavaga seonduvalt teateid registreeritud ei ole. Süüdistatav on kohusetundlikult ja korrektselt täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldusega süüdistavale pandud kohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid, on süüdistatav täitnud korrektselt. Kohustuste täitmist on kriminaalhoolduse käigus kontrollitud neljal korral, rikkumist tuvastatud ei ole. 2021 suvel käis süüdistatav esmakordselt kolm nädalat tööl ehituse abitöölisena ning ta õppis korralikult koolis. Ka praegu on süüdistatava eesmärgiks koolihariduse saamine ning ta õppeedukus on hea. Kõik eelnev annab kinnistust sellele, et süüdistatav on oma järeldused toimunust et ta soovib oma elu muuta. Ka kohtuistungil on süüdistatav kinnitanud, et soovib oma elu muuta ja rääkinud, millised on tema tulevikuplaanid. Kohtul tulnuks kõike

§ 87kohaldamisel kõike eelnevat kaaluda otsustades tema karistusest vabastamise üle.

3.4. Kaitsja on palunud maakohtult süüdistatavale vangistuse mõistmisel mõista see erandlike asjaolude tõttu

§ 61

lg 1 karistus alla alamäära ja seda liitkaristust koos eelmise karistusega tingimisi täitmisele mitte pöörata. Isiku alaealisust on peetud kohtupraktikas selliseks erandlikuks asjaoluks, miks alla alammäära karistus mõista. Kaitsja leiab, et kohus sellele kuidagi reageerinud pole, mistõttu on kohtuotsus jäänud eeltoodud osas KrMS § 3051 lg 1 järgi põhjendamata. 3.

  1. Maakohus on kaitsja seisukohalt asja arutamisel ja lahendamisel väljunud süüdistusaktis kirjeldatud süüdistuse piiridest. Kohus on rikkunud menetlusõigust, kui on otsuse tegemisel väljunud süüdistusaktis esitatud süüdistuse piiridest ja analüüsinud süüdistuse väliseid asjaolusid (need asjaolud, mis ei seondu vahetult narkoainete tellimise vormistamise ja üle piiri toimetamisega) ja leidnud, et süüdistatav on süüdi narkoainete käitlemises üldiselt, mitte käitlemise osateos (s.o narkoainete üle riigipiiri toimetamises) nii nagu seda kirjeldab süüdistuse osa süüdistusakti p-s
  2. Kuivõrd süüdistatavale esitatud süüdistus süüdistusakti lõpposas puudutas koosseisulises plaanis vaid narkoainete tellimist ja riiki sissevedu, ei omaks tähtsust süüdistatava muu ajaliselt nii eelnev kui järgnev käitumine, mis sellega ei seondu, nt asjaolu, et süüdistatav on pannud teiste isikute raha krüptoautomaati. 3.
  3. Teiseks analüüsib kaitsja materiaalõiguslikke rikkumisi. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui on tuvastanud, et süüdistatav realiseeris oma tegevusega

§ 184kuriteokoosseisu.

Süüdistuses on kirjas, et K.U. ja süüdistatav tellisid narkoaineid ühiselt ja kooskõlastatult. Käesoleval juhul pole tõendatud, milles seisnes süüdistatava teopanus või individuaalne roll narkoainete tellimisel või riiki sisseveol. Arusaadav pole seegi milline oli ühine teoplaan, mida seejuures realiseeriti. 3.

  1. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluses on esitatud on küll väljavõte rahakoti sisust, kuid pole näha, et just sellest rahakotist narkoainete tellimised vormistati. Ei saa teha tõsikindlat ja kahtluste vaba järeldust, et üldse süüdistatava rahakotist on narkoainete tellimusi vormistatud. 11 3.
  2. Apellatsioonis avaldab kaitsja veendumust, et K.U. tellis narkoaineid siiski iseseisvalt erinevalt sellest, mis on süüdistuses kirjas. 3.
  3. Kaitsja toob välja, et süüdistuses on selgitatud, et süüdistatav on aidanud K.U. al ja teistel krüptoraha osta. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud tõenditest. Käesoleval juhul pole kindlat tõenditele tuginevat teadmist, et süüdistatav jätkas pärast esimest süüdimõistmist just narkoainete tellimisega süüdistuse episoodides kirjeldatud viisil.
  4. Tartu Ringkonnakohus koostas
  5. mai 2022 määruse, mille järgi vaadatakse apellatsioon läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  6. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu poolt analüüsitud tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni leiab, et Tartu Maakohtu 02.05.2022 otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  7. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust H.H. i narkokuriteos süüdi tunnistamisel ning süüdistatav tuleb talle süüks arvatud kuriteos õigeks mõista.
  8. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava etteheited maakohtule tõendite ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt põhjendamatud. Apellatsioonis sisuliselt korratakse kaitseväiteid, milliseid esitati juba maakohtus. Nendele veelkordset vastamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest maakohus on jälgitavalt tuvastanud süüdistatava süü ning süüdistatava ja kaitsja esitatud kaitseväited jälgitavalt ja veenvalt kummutanud. Vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab kohtukolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased põhjalikud motiivid ja asjaolud kordamata.
  9. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav H.H. narkokuriteos õigeks mõista. Seega leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks tõendeid hindama vastupidiselt ja maakohtu otsuse tühistama. Kaitsja osutab veel sellele, et maakohus on rikkunud KrMS §-s 7 märgitud süütuse presumptsiooni, mille kohaselt vähimgi kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks.
  10. Kohtukolleegium leiab vastupidiselt apellatsioonile, et maakohtu poolt läbi viidud tõendite analüüs ja esitatud järeldused on uuritavas otsuses sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonimenetluses esitatud kaitseargumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava süülises tegevuses narkokuriteos

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

  1. Ringkonnakohtul pole sisuliselt midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette heita. Maakohus on käsitlenud kõiki asjaolusid, millel võib süüdistatava süü tuvastamisel narkokuriteos olla tähtsust. Esimese astme kohtuotsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
  2. Varasema narkokuriteo toimepanija kogemusega süüdistatav on valinud süü eitamise taktika. Süüdistatava kaitseväiteid on esimese astme kohus juba käsitlenud ja ümber lükanud. Samas kinnitavad süüdistatava süüd veenvalt asjas kogutud muud tõendid (isikulised, dokumentaalsed jt.). Mingeid tõsiseltvõetavaid kahtlusi süüdistatava süü olemasolus pole ilmnenud maakohtul ega tekkinud ka kohtukolleegiumil.
  3. Apellatsioonis esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtu otsust tühistama ja kohtukolleegium soostub maakohtu otsuses esitatud järeldustega, et tõendite kogumis on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt aktiivne narkokuritegevus süüdistuses märgitud ajal ja asjaoludel. Apellatsioonis korratud mitmesuguseid üldsõnalisi kaitseversioone, mille alusel peaks süüdistatava justkui õigeks mõistma, seega edu ei saada. 12
  4. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et asja arutamisel ja lahendamisel on maakohus väljunud süüdistusaktis kirjeldatud süüdistuse piiridest. Muuhulgas on kohus õigustatult analüüsinud asjaolusid laiema pildina, mis seovad süüdistatava ja teiste isikute poolt narkootilise ainega seotud tegevustes osalust (aine tellimine jne.) Kohus on põhjendustes jälgitavalt paljastanud kogu narkokäitluse ahela aine tellimisest, samuti krüptovahendite kasutamise aine ostuks. Ringkonnakohus ei nõustu samuti apellatsiooni üldsõnalise väitega, et maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes süüdistatava teopanus või roll ainete tellimisel ja riiki sisseveol.
  5. Tõendeid uurides maakohus tuvastas, et narkootiline aine telliti väljamõeldud isikute nimele ja aadressile. Narkoaine kui kauba eest tasuti krüptorahas ehk Bitcoinides, mis tagas vajaliku anonüümsuse, et makseid ei oleks võimalik tellijaga seostada. Uuritavas kriminaalasjas ja süüdistuses H.H. enam ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud, vaid selleks tegutses ta koos oma sõbra K.U. aga, ning ühiselt kooskõlastatud teoplaani kohaselt oli K.U. a ülesandeks tellimuste vormistamine.
  6. Põhilise kaitseväitena püüti juba maakohtus seada esiplaanile küsimust, et kas ja millisel viisil süüdistatav H.H. ikka osales narkootilisi aineid sisaldanud postisaadetiste tellimisel ja edasisel käitlemisel.
  7. Eelnenud väitele on maakohus tõendeid uurides jälgitavalt ja motiveeritult vastanud, et K.U. ja H.H. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas esitatud tõenditest nähtub, et K.U. ja H.H. tellisid LSD marke nii endale kui ka vaheltkasu saamise eesmärgil D.I. ele ja M.M. ile. K.U. a ülesandeks oli tumeveebis LSD tellimuste vormistamine ning ülejäänud ülesanded olid tal H.H. iga omavahel ära jagatud. H.H. valis välja sobivad aadressid, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldas ühele aadressile ka postkasti. Süüdistatav võttis raha vastu D.I. elt, seejärel ostis H.H. saadud raha eest krüptoraha automaadist bitcoine. Tellimuste eest tasuti H.H. i kasutuses oleva krüptoraha rahakotiga ehk K.U. tellis hiljem selle arvelt tumeveebist narkootikume. H.H. oli ka suhtluses D.I. ega, kellele süüdistatav andis teada, millal ja millist postkasti kontrollima minna. Süüdistatav ja K.U. avaldasid suhtlusrakenduses Snapchat müügikuulutused LSD müümise kohta. K.U. a sõnul oli süüdistatav temaga kaasas, kui nad LSD-d müüsid.
  8. Süüdistatava H.H. i telefonist (I kd, lk 182) ja sülearvutist (I kd, lk 199-200) leiti vaatluse käigus tumeveebi sisenemist võimaldav veebibrauser Tor. Maakohus asus õigustatult seisukohale, et kuigi süüdistatav ise tellimusi ei vormistanud, võimaldas tema seadmetes olev Tor brauser tumeveebi müügikeskkondades ringi vaadata ning K.U. aga ühises infoväljas olla, valides koos ostu sooritamiseks sobivaid müüjaid. Teiste hulgas kinnitas D.I. , et ta sai väga hästi aru, et H.H. ja K.U. tegutsevad koos ning omavahelise tööjaotuse käigus K.U. tellis ja H.H. vaatas kohad kuhu tellida.
  9. Maakohtu otsuse põhiosa tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et H.H. ja K.U. tegutsesid narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline, seega tegutsesid nad grupis. Süüteokoosseisu seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on maakohtu otsusega tuvastamist leidnud. H.H. püüdis minimeerida võimalikku enda isiku paljastamist narkoaine käitlemisel ning ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud. LSD telliti Tartus asuvate süüdistatavaga mitteseotud tühjana seisvate elamute aadressidele ja isikute nimele, kes olid välja mõeldud.
  10. Edu ei saada ka kaitsja väljapakutud versiooni, et K.U. tellis narkoaineid erinevalt süüdistusest iseseisvalt ja oma rolli pisendamiseks või kergema karistuse saamiseks on ta rääkinud süüdistatava H.H. peale. Selle üldsõnalise väite kinnituseks ei leidu asja materjalide 13 juures infot ja pole esitatud ka kaitsja poolt mingit tõsiseltvõetavat teavet ning seega osutub see paljasõnaliseks.
  11. Kaitsja arvates pole kohus lahendanud KrMS § 306 lg 1 p-s 8 nimetatud küsimust, kas alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada

§ 87järgset mittekaristuslikku mõjutusvahendit.

Ringkonnakohus nõustub õiguskirjanduses leituga, et alaealise puhul tuleb tema east lähtuvalt tema arusaamis- või juhtimisvõime piiratust eeldada (Pikamäe –

. Kommentaar. 5. trükk, § 87, komm 4.1). See aga tähendab seda, et kohus peab igal juhul

§ 87

kohaldamise küsimusega tegelema: kas

  1. a)vastavat mõjutusvahendit rakendades või
  2. b)näidates ära, miks siiski

§ 87

eeldused täidetud pole (mõistes seejärel alaealisele n-ö klassikalise karistuse). Et maakohus praegu nii ei toiminud, rikkus ta menetlusõigust. Siiski ei tingi see rikkumine kohtuotsuse tühistamist, sest H.H. i puhul

§ 87rakendada ei saa.

H.H. sooritas juba enne käesoleva menetluse esemeks olevat uimastikäitlemist mitmeid õigusvastaseid tegusid. Isegi kui pidada 2018–2019 aastal juhtunut ebaoluliseks (siis oli H.H. alles 13- või 14-aastane), ei saa kuidagi vaadata mööda sellest, et

  1. aasta alguses karistati H.H. i
  2. aastal narkootikumide käitlemise eest. See käitlemine leidis aset sarnaselt praegu menetletava käitlemisega: H.H. tellis mitmel korral välisriikidest uimasteid. Juba seetõttu saab öelda, et H.H. oli igati teadlik sellest, et praeguse menetluse esemeks olevad käitumisaktid olid keelatud (ebaseaduslikud). Ka ei ole mingeid viiteid sellele, et H.H. il oli oma ea tõttu (väga) keeruline narkootikumide tellimisest hoiduda. Liiatigi oleks

§ 87

kohaldamine ebaloogiline sellises olukorras, kus eelnevalt on inimest sarnase käitumise eest (vangistusega) karistatud: kui tema arusaamis- ega juhtimisvõime polnud tema eaga seonduvalt piiratud varem (kui inimene oli ka noorem), siis kuidas muutub üks neist võimetest piiratuks hiljem? Seega pole

§ 87rakendamise eeldused täidetud.

  1. Kuna kogutud tõenditega on süüdistatava süüküsimus jälgitavalt tuvastatud, siis proovitakse süüdistatava jaoks kergemat tulemust saavutada karistuse kergendamise taotlusega. Apellatsioonis esitatud alternatiivset taotlust mõista süüdistatavale kergem karistus, samuti edu ei saada. Maakohtu karistuse mõistmise motiivid on põhjalikud. Vähegi tähtsust omavad asjaolud on maakohtu otsuses välja toodud (Ko To 3 kd, tl 141-143). Paraku on süüdistatava teosüüd ja tema isikut iseloomustav info sedavõrd negatiivne, et ei kalluta kohut kuidagi mõistma karistust vangistusest leebemalt.
  2. Võiks tõusetuda seega justkui küsimus, kas käesoleval juhul alaealisele mõistetav karistus vangistuse näol on ülemäära karm nagu väidab kaitsja. Kohtukolleegium leiab, et kindlasti mitte. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes võib üsna tõenäoliselt asuda jõudsalt täitma kuritegelikku taimelava, kui riik ja kohus piisava rangusega ei sekku. Süüdistatav H.H. ile oli antud võimalus varasemast kuriteost vajalikud järeldused teha. See ei osutunud tulemuslikuks ja alaealise võime käituda normipäraselt ei realiseerunud. Veelgi enam, süüdistatav kavandas uute narkokuritegude toimepanemiseks konspireerituma tee, mis teeks tema tegevuse avastamise õiguskaitseorganitele raskeks. Kui üldlevinud arusaama kohaselt lähtutakse eeldusest, et alaealise toimepandud kuritegu on episoodilist laadi ja juhuslik, siis H.H. i puhul see nii pole. Seega ei saa kuidagi nõustuda apellatsiooni väitega, et mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetud isikule. Riigikohus on samuti jaatanud seisukohta, et vangistuse mõistmine alaealisele pole välistatud (RKKKo nr 3-1-1-76-07)
  3. Kaitsja poolt esitatu uinutab selgelt kohtute valvsust. Süüdistatava kriminaalaset arengut jälgides on mõistetav, et ta hülgas nn tänavakuritegevuse ja astus sammu edasi rafineerituma kuritegevuse suunas. Et esmapilgul võis süüdistatav olla valinud seaduskuuleka tee osutus siiski petlikuks. Vältides otseselt avaliku iseloomu ja tähelepanuga kuritegevust, sisenes süüdistatav varjatud narkokuritegevuse sfääri. Asjaolu, et süüdistatav on viibinud kuni 14 apellatsioonimenetluseni vahi all üle 9 kuu, ei välista kuidagi, et kohus ei või mõista karistuseks reaalset vangistust.
  4. Kaitsja on palunud süüdistatavale vangistuse mõistmisel mõista see erandlike asjaolude tõttu

§ 61

lg 1 järgi alla alammäära ja seda liitkaristust koos eelmise karistusega tingimisi täitmisele mitte pöörata. Kaitsja arvates on isiku alaealisust peetud kohtupraktikas selliseks erandlikuks asjaoluks, miks alla alammäära karistus mõista. Kohtukolleegium kaitsjaga siinkohal jällegi ei nõustu, sest mingeid tõsiseltvõetavad erandlikud asjaolud pole käesolevas asjas kindlasti tuvastamist leidnud. Erandlikke asjaolusid ei tulene kuidagi süüdistatava isikust ega ka tema süüd käsitletavatest narkokuriteo asjaoludest. 25. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.05.2022 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Hirsnik 15 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.