2-20-19088/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 20. jaanuaril 2022.a, Tallinnas Ärakuulamisel osalesid Avaldaja K. K. Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv Puudutatud isikute 1-8 lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kalm 2-20-19088 K. K. avaldus Vanalinna Varad OÜ, OÜ Opulent Work, S. R., J. P., Finaco Capital OÜ, Pikk Kinnisvara OÜ, OTH Holding OÜ, M. G. vastu kokku 6340,86 euro ja viivise väljamõistmiseks ja alternatiivses nõudes ning Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu vastu 4137,38 euro ja viivise saamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post esindajad xxx) Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni 8, 10111 Tallinn; e-post menetlus@rask.

1. ee)Puudutatud isikud: 1. Vanalinna Varad OÜ (registrikood 12695881, asukoht Väike-Turu tn 5-81, 51013 Tartu; e-post headnaabrid@gmail.com) 2. OÜ Opulent Work (registrikood 12941133, asukoht Teeääre/2, Pihva küla, 61407 Tartumaa; e-post xxx) 3. S. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) 4. J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) 5. Financo Capital OÜ (registrikood 11171064, asukoht VäikeTuru tn 5-81, 51004 Tartu; e-post xxx) 6. Pikk Kinnisvara OÜ (registrikood 12391164, asukoht Kohtu tn 10-15, 10130 Tallinn; e-post info@balticproperty.
2. ee)7. OTH Holding OÜ (registrikood 12661112, asukoht Kohtu tn 10-15, 10130 Tallinn; e-post info@invego.
3. ee)8. Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu (registrikood 80376765, asukoht Pikk tn 15, 10123 Tallinn; e-post katlin@balticproperty.
4. ee)Puudutatud isikute 1-8 lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Kalm (Advokaadibüroo TGS Baltic Tartu osakond, Kaluri 2, 51004 Tartu; e-post menetlus@tgsbaltic.com) 9. M. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Ärakuulamise toimumise aeg 30.11.2021 Tallinn ja koht 1 Resolutsioon 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. Jätta avaldaja K. K. 09.12.2021 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Rahuldada avaldus puudutatud isikute 1-7 suhtes osaliselt ja mõista puudutatud isikutelt Vanalinna Varad OÜ-lt, OÜ-lt Opulent Work, S. R.’ilt, J. P.’ilt, Financo Capital OÜ-lt, Pikk Kinnisvara OÜ-lt, OTH Holding OÜ-lt ja M. G.-lt K. K. kasuks välja 4575 eurot vastavalt korteriomandi kaasomandi proportsioonidele järgmiselt: 2.1.Vanalinna Varad OÜ-lt 625 eurot; 2.2.OÜ-lt Opulent Work 285 eurot; 2.3.S. R.’ilt 190 eurot; 2.4.J. P.’ilt 220 eurot; 2.5.Financo Capital OÜ-lt 715 eurot; 2.6.Pikk Kinnisvara OÜ-lt 1470 eurot; 2.7.OTH Holding OÜ-lt 515 eurot; 2.8.M. G.’lt 555 eurot. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult Vanalinna Varad OÜ välja määruse resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult OÜ Opulent Work välja määruse resolutsiooni punktis 2.2 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult S. R. välja määruse resolutsiooni punktis 2.3 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult J. P. välja määruse resolutsiooni punktis 2.4 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult Financo Capital OÜ välja määruse resolutsiooni punktis 2.5 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult Pikk Kinnisvara OÜ välja määruse resolutsiooni punktis 2.6 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult OTH Holding OÜ välja määruse resolutsiooni punktis 2.7 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista K. K. kasuks puudutatud isikult M. G. välja määruse resolutsiooni punktis 2.8 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised alates 06.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta rahuldamata K. K. avaldus mõista puudutatud isikutelt Vanalinna Varad OÜlt, OÜ-lt Opulent Work, S. R.’ilt, J. P.’ilt, Financo Capital OÜ-lt, Pikk Kinnisvara OÜ-lt, OTH Holding OÜ-lt ja M. G.-lt välja 1765,86 eurot vastavalt korteriomandi proportsioonidele ja sellelt arvestatava viivise nõudes. Rahuldada avaldus puudutatud isiku 8 suhtes täielikult ja mõista Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistult K. K. kasuks välja 4137,38 eurot. Mõista Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistult K. K. kasuks välja määruse resolutsiooni punktis 12 nimetatud põhivõlgnevuselt arvutatavad viivised 28.12.2020 seisuga 416,86 eurot ning alates 29.12.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2 14. 15. 16. 17. Jätta 42% avaldaja menetluskuludest puudutatud isikute Vanalinna Varad OÜ, OÜ Opulent Work, S. R., J. P., Financo Capital OÜ, Pikk Kinnisvara OÜ, OTH Holding OÜ ja M. G. kanda vastavalt nende proportsioonile Pikk tn 15, Tallinn kaasomandis. Jätta 41% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu kanda. Jätta iga puudutatud isiku Vanalinna Varad OÜ, OÜ Opulent Work, S. R., J. P., Financo Capital OÜ, Pikk Kinnisvara OÜ, OTH Holding OÜ ja M. G. kohta eraldi arvestatavatest menetluskuludest 17% avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused 1. K. K. esitas kohtule avalduse Vanalinna Varad OÜ, OÜ Opulent Work, S. R., J. P., Finaco Capital OÜ, Pikk Kinnisvara OÜ, OTH Holding OÜ, M. G. vastu kokku 6340,86 euro ja viivise väljamõistmiseks ja alternatiivses nõudes ning Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu vastu 4137,38 euro ja viivise saamiseks. 1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja Pikk tn 15 kinnistul asuva kortermaja kaasomanik. Avaldajale kuulub korteriomand number xx, mille suuruseks kuni 10.07.2020 oli kinnistusraamatu kohaselt 71,9 m2 maja üldpinnast 843,5 m2, ehk 8,5% Pikk 15 kinnistust ning alates 10.07.2020 on korteriomandi nr xx suuruseks 142,9 m2 maja üldpinnast 1350,9 m2 ehk 10,58%. 1.2. Aastate jooksul on avaldaja teinud Pikk tn 15 kinnistul asuva kortermaja säilitamiseks vajalikke remont- ja parendustöid ning kandnud ainuisikuliselt remont- ja parendustöödega seotud kulutused. Ühistu poolt ei ole vastu võetud majanduskavas ette nähtud mingeid remont- ja parendustöid. Samuti ei ole vastava vajaduse ilmnemisel olnud tegutsemisest huvitatud ei ühistu ega ka teised korteriomanikud, kes on aja vältel ignoreerinud nii reaalset vajadust, avaldaja järjepidevaid teavitusi kui ka näiteks tehnilise järelevalve ameti poolt tehtavaid ettekirjutusi ja sunniraha määramist. 1.3. Ajavahemikul 2016-2019 aasta on avaldaja vahetanud ja värvinud maja D osa katuse, paigaldanud katuseküttekaablid, parandanud ja värvinud maja sisehoovi- ja välisfassaadi krohvipinna, parandanud maja D osa koridoriakna ja välisukse, teostanud kohustusliku gaasitorustiku auditi ja parandustööd, vahetanud koridori karniisid, lasknud kontrollida maja korstna, vahetanud elektrisüsteemi ning täitnud muid TJA ettekirjutusi. 1.4. Avaldaja on kõikidest teostatud töödest teavitanud nii teisi korteriomanikke, kui ka ühistut, sh saatnud epostiga pildimaterjali tööde käigust ja maksumusest ning linke remondiblogile ning palunud tasuda korteriomanikel vastavalt proportsioonile oma osa või tasaarvestada teostatud kulutused ühistu poolt esitatavate majanduskulude osas. Tänaseni avaldajale midagi hüvitatud ei ole. 1.5. Pikk 15 maja kangialuses paikneb vanal pingesüsteemil olev maja peakilp aastast ca 1970. Vanast peakilbist tuleva elektriühenduse kvaliteet oli halb, sh esines palju 3 1.6. voolukõikumisi. Vana elektrikilp oli vanal pingesüsteemil ning ühendatud Elektrilevi vanal pingesüsteemil oleva vana trafoga. Ühistu koosolekul 2015 otsustati hakata tegema ettevalmistusi uuele 3-faasilisele pingesüsteemile üleminekuks. Otsuse vastuvõtmisel märkis avaldaja, et maja D osas – s.o korterite xx, xx, xx osas - on hageja omal kulul vahetanud varasemalt kaabli peakilbist korteriteni, paigaldanud vahejaotuskapid ja kilbid, ja on valmidus uuele 3-faasilisele pingesüsteemile üleminekuks. 08.06.2019 pöördus avaldaja Elektrilevi poole seoses tugevate voolukõikumistega enda korteris. Elektrilevi kirjutas seepeale et nemad elektrivõrgu riket pole registreerinud, kuid viitasid, et majas on uuele toitepingele üleviimine lõpetamata ja osad korterid on jätkuvalt ühendatud vana toiteliiniga. Lisaks selgitas Elektrilevi, et on teatanud korteriühistut kohustusest vana toitepingel olevad tarbimiskohad ümber lülitada uuele toiteahelale hiljemalt 19.07.2019. Nimetatud tähtajast ei olnud korteriühistu korteriomanikke informeerinud ning nõutavaid töid ei lõpetanud, kuigi vajalikud tööd Elektrilevi poolt uuele pingesüsteemile üleviimiseks olid tehtud. 25.07.2019 põles vanal pingel olev vana elektritrafo. Vooluta jäi ka avaldaja korter. Elektriühendus taastati, kuid avaldaja päringule vastuseks kinnitati, et vana alajaama trafo millega on ühendatud vanal süsteemil elektrikilbid Vanalinnas, on amortiseerunud ja ei ole töökindel. Elektrilevi poolt antud tähtaeg, milleni oli tagatud vanal toitepingel elektriühendus (s.o kuni 19.07.2019) oli mööda lastud – seega Elektrilevil kohustus elektriühendus tagada puudus. Kuivõrd avaldaja on ainus püsivalt Pikk 15 majas elav korteriomanik ning ei soovinud vahetult enne kütteperioodi jääda elektri ja kütteta, olid avaldaja poolt uuele elektrisüsteemile ülemineku tööde tellimine vältimatult vajalik. Lisaks sellele, et avaldaja hageja korteris on elektriga sisselülitatav Eesti Gaasi võrgugaasil töötav küttesüsteem, oli elektri säilitamine majas vajalik ka kinnistu üldvärava avamiseks ja sulgemiseks, turvakaamerate töötamiseks, üldvalgustuse toimimiseks, katuseküttekaablite toimimiseks jne. Samuti pole usutav, et korteriomanikud oleksid olnud nõus jääma elektriühenduseta korterites (signalisatsioon, valgustus, elektriboilerid jne), üldkasutatavates ruumides ja turvalisuse kaalutlustel (koridoride, sisehoovi, kuuride ja keldrite valgustus, värava elektrooniline lukk, katuseküttekaabel). Avaldaja küsis hinnapakkumise Eesti Energialt ning sai vastuseks et kõik kogu maja uuele pingesüsteemile vajalikud elektritööd maksavad ca 3500 eurot millele lisandub jooniste/projekti kulu sest joonised puudusid. 14.08.2019 olid majas elektritööd lõpetatud ja kõik korterid, va M3 ja 2 (sest nende kilbid ei asu koridoris vaid korterites), uuele elektrisüsteemile üle viidud. Pärast seda kui ühistu esindaja K. O. kokku lepiti, lasi ta sisse EE elektriku korteritesse M3 ja 2, toimus 16.08.2019 uuele elektrisüsteemile üleviimine ka nendes korterites. Üldelektri kilpide lahti- ja kinniplommimise eest tasus Elektrilevile ühistu. Avaldaja hinnangul saab nimetatud tegevused lugeda ühistu poolt elektritööde heakskiitmiseks (so korteritesse lubamine ja kinniplommimise tasumise eest). Perioodil 02.08 - 16.08.19 Eesti Energia poolt teostatud elektritööd maksid kokku 2985,6 eurot. Avaldaja tasus elektritööde arve kolmes jaos 8-10.09.2019, osaliselt kattis arve avaldaja ettemaks. Uuele süsteemile üleminekul nõuab Elektrilevi kilbi auditit koos mõõtmistega, milleks on vajalikud kilbi joonised. Avaldaja oli joonised tellinud juba enne elektritööde algust Eesti Energialt ning tellis seetõttu ka auditi koos mõõdistustega samuti Eesti Energia kaudu. Auditi käigus selgus, et 2 rikkekaitset üldelektri kilpides (ei olnud hõlmatud avaldaja tellitud töödega vaid varasemad) on vaja vahetada sest need on katkised. Avaldaja tellis ka need inspektori nõutud lisatööd. Täiendav kulu 1476 eurot, sellest: varasemalt tellitud ja inspektori poolt täpsustustega täiendatud kilbi teostusjoonised 780 eurot, täiendavad elektritööd 246 eurot, audit koos mõõtmistega 450 eurot. Tööd teostati septembris 2019. Kokku läksid seega Pikk 15 maja uuele elektrisüsteemile üleminekutööd (sh joonised, audit ja rikketööd) 4461,6 eurot. Hageja saatis 14.10.2019 tööde aktid, auditi järeldused ja joonised ja maksumuse igale korteriomanikule ning palus need hüvitada hiljemalt 21.10.2019. Kuna seadusega nõutud gaasipaigaldise auditit kinnistusisesele (sisehoov ja koridorid) üldgaasitorustikule polnud tehtud, tellis avaldaja selle Inspecta OÜ-lt juba 2017 aastal 4 pärast seda kui ühistu oli keeldunud teemat KÜ koosolekul arutamast. Avaldaja informeeris 31.12.2017 auditi teostamisest, maksumusest ja tulemusest ühistut ja korteriomanikke, informeeris parendustööde vajadusest ja maksumusest, edastas auditi protokolli, arve ja ülekande kviitungi ning palus ühistul või omanikel arve temale tasuda, millele ei vastatud. Auditi kohaselt on ühine gaasipaigaldis mittevastav (lekked kahes kohas torustikes ja korter 3 ühendus ebaseaduslik ja tööd tehtud valesti, ilma projekti, kooskõlastuse ning gaasimõõtjata). Audit maksis 88,8 eurot, mille hageja tasus. Vastust ega ülekannet ei järgnenud. Elektritööde käigus augustis 2019 ütles elektrik, et tunneb tugevat gaasilõhna A osa koridoris (seal kus 2017 auditi kohaselt oli üks lekkekohtadest) ja keeldus töid edasi tegemast enne kui gaasileke on kõrvaldatud. Lekkivat gaasitrassi ei olnud ühistu seega parandanud pärast auditi tegemist kahe aasta jooksul. Avaldaja tellis augustis 2019 auditijärgsed gaasitrassi parandustööd maksumusega 480,24 eurot. Avaldaja tasus arve 17.09.2019. 1.7. Juunis 2016 ja juunis 2017 teavitas avaldaja ühistut ja korteriomanikke maja lagunevate sise-ja välisfassaadide krohvi parandamise ja värvimise vajadusest ning teavitas, et võib vajadusel tööd ise teostada. Fassaadi avariiohtlik olukord oli fikseeritud ka KÜ poolt, kes selle 2015 aastal oli lubanud korda teha. Fassaad oli 2017 aastal jätkuvalt korda tegemata. Kuna ühtegi vastust avaldaja pöördumisele ei tulnud, teostas avaldaja sisefassaadi ja kangialuse krohviparandused ja värvimise 24-25 juunil 2017 ja teatas sellest ühistule ja kaasomanikele koos hinnaga palvega kulud hüvitada või tasaarvestada ja koos fotodega „enne“, „tööde käigus“ja „pärast“. Ühtegi vastuväidet tööde teostamisele ei esitatud. Avaldaja esitas sisefassaadide parandamise kulud summas 364,23 eurot ja välisfassaadide parandamise kulud summas 648,47 eurot korteriomanikele ja ühistule. Kulusid keegi avaldajale ei hüvitanud. 1.8. Augustis 2017 teavitas avaldaja ühistut ja korteriomanikke maja D osa ühiskoridoris asuvast rahe tõttu purunenud klaasidega mädanenud aknast, mis kukkus eest ja sai kahjustada ning mille avaldaja lasi parandada. Vaatamata asjaolule, et näiteks maja A osa akna amortisatsioonile oli viidatud juba 2016 aasta üldkoosolekul, ei ole ühistu parandanud ei A ega ka D majaosa akent. Akna parandustööd maksid kokku 120 eurot. Kulusid keegi avaldajale ei hüvitanud. 1.9. Jaanuaris ja juunis 2017 teavitas avaldaja korduvalt ühistut ja korteriomanikke maja C ja D osa Börsi käigu tänavapoolse 12 meetri kõrgusel oleva karniisi parandustööde vajadusest koos fotodega tulenevalt korteri 3 valesti paigaldatud ventilatsiooni väljatõmbe tekitatud kondentsvee kahjustustest krohvile. Oma kirjas teavitas avaldaja ühistut ja korteriomanikke muuhulgas võimalikust ettekirjutuse ohust. Samuti oli veekahjustustest Börsi käigu poolsel seinal teatanud ühistule ja korteriomanikele korteri 5 omanik koos fotodega. Ühtegi vastust avaldaja pöördumisele ei tulnud. Avaldaja teostas tööd maksumusega 150 eurot omal kulul, edastas ka täies mahus fotod tööde algusest, käigust ja tulemustest lingiga blogile ning palus hüvitada või tasaarvestada (enda kaasomandiosa kulutused maha arvestades) 136,95 eurot. Kulusid keegi avaldajale ei hüvitanud. 1.10. 21.08.2017 teavitas avaldaja ühistut ja korteriomanikke, et lasi teostada maja D osas asuva korterite xx ja xx ühise ventilatsioonikorstna (kuhu muuhulgas suubub ka hageja korteri gaasikütte ventilatsioon) korstnapühkija kontrolli ja muud vajalikud tööd. Oma kirjas teavitas avaldaja ühistut ja korteriomanikke muuhulgas kontrolli kohustuslikkusest ning asjaolust et ka teiste korstnate osas ei ole kohustuslikku korstnapühkija kontrolli teostatud ega parandustöid aastaid tehtud ning lisas ka arve summas 647,20 eurot ja akti. Kantud kulusid avaldajale ei hüvitatud. 1.11. Kuni 31.12.2017 on avaldaja teinud Pikk tn 15 asuva kortermaja säilitamiseks järgmiseid kulutusi: (
5. i)D majaosa katuse puhastus, parandus, tihendamine ja värvimine (juuni 2016) maksumusega 5000 eurot; (
6. ii)sisefassaadi krohviparandus ja värvimine (juuli 2017) maksumusega 364,23 eurot; (iii) välisfassaadi krohviparandus ja värvimine (juuli 2017) maksumusega 648,47 eurot; (
7. iv)D majaosa koridori akna restaureerimine koos klaasi vahetusega, aknalaua ja aknapõskede parandus ja värvimine (august 2017) maksumusega 5 120 eurot; (
8. v)D majaosa Börsi käigu poolse karniisi ja fassaadi parandustööd (august 2017) maksumusega 150 eurot; (
9. vi)D majaosa korstna kontroll ning happe- ja tulekindla toru paigaldamine korstnasse (august 2017) maksumusega 647,20 eurot. Kokku on avaldaja teinud seega kulutusi summas 6929,9 eurot. Kuivõrd avaldaja osa suuruseks oli kulutuste tegemise ajal 719/8435 mõttelist osa maatükist ehk 8,5%, vastab avaldaja proportsioonile nimetatud kulust 589,04 eurot. 1.12. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et avaldaja poolt kantud kulutused ei ole kas täielikult või osaliselt vajalikud, kuuluvad avaldaja poolt kantud kulud hüvitamisele käsundita asjaajamise või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. 1.13. Alates 01.01.2018 on avaldaja teinud Pikk tn 15 asuva kortermaja säilitamiseks järgmiseid kulutusi: (
10. i)uuele elektrisüsteemile üleminek (juuni 2019), maksumusega 4461,6 eurot; (
11. ii)gaasitrassi parandustööd (august 2019), maksumusega 480,24 eurot. Kokku on avaldaja teinud seega kulutusi summas 4941,84 eurot, millest avaldaja enda kaasomandi osa suurusele vastab kulutuste tegemise hetkel 420,06 eurot. Korteri 7 endine omanik on enda osa 2019 uuele elektrisüsteemile ülemineku kuludest 2,9% kaasomandiosale vastavas osas 129,4 eurot hüvitanud. Muud kulud on avaldajale hüvitamata. Seega kuulub korteriühistu poolt hüvitamisele veel täiendavad 4392,38 eurot. 1.14. On leidnud tuvastamist, et korteriomanikud ja korteriühistu on põhjendamatult viivitanud enda rahaliste kohustuste täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda korteriomanikelt ja korteriühistult viivist seadusjärgses määras. Lisaks nõuab avaldaja nõuab viivist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. 1.15. Avaldaja on avalduses põhjendanud kõigi kulude vajalikkust, sh kulude tegemata jätmise ohtlikkust nii kaasomandi esemele, kui ka selle elanikele ja ümberkaudsetele. 1.16. Avaldaja jääb seisukorra juurde, et hoone katuse hooldustööde teostamine 2016 aasta suvel oli hädavajalik, kuna hoone katusel esines ulatuslik metallpinna paljastus ning rooste ning veel aastaringi (või isegi kahe) jagu nii ilmastikulist koormust, kui mehhaanilist koormust katusele, oleksid toonud kaasa katuse seisukorra olulise halvenemise ning olulise ohu vee läbijooksuks katuse alla ning hoone konstruktsioonidele. Kuivõrd ühistu vaatamata korduvatele palvetele hoone katuse hooldustöid arutlusele ei võtnud 2016 aastal, oleks olnud ebamõistlik oodata sellist juhtumist 2017 koosolekul, millisel oleks arutatud alles 2018 majanduskavajärgseid töid, oli avaldaja sunnitud tööd teostama iseseisvalt. 2. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda ja välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 3457,50 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikute Vanalinna Varad OÜ, OÜ Opulent Work, S. R., J. P., Finaco Capital OÜ, Pikk Kinnisvara OÜ, OTH Holding OÜja Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu vastuväited ja põhjendused 3. Puudutatud isikud vaidlevad esitatud avaldusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. 3.1. Avaldaja on esitanud erinevaid nõudeid. Avaldaja väidetavate nõuete aluseks on ajalises järjestuses kuni 2017. aastani kantud kulud seoses fassaaditöödega, purunenud akna parandamisega, Börsi käigu tänavapoolse karniisi parandustöödega ning ventilatsioonikorstna kontrolli ja toru paigaldamisega; 2019. aasta juunis kantud kulud seoses uuele elektrisüsteemile üleminekuga ning 2019. aasta augustis kantud kulud seoses gaasitrassi parandustöödega. Kulude eristamine lähtuvalt nende kandmise aastast on praegusel juhul vajalik, sest uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumise tõttu 01.01.2018 on nimetatud eri aegadel väidetavalt kantud kulude hüvitamine reguleeritud erinevalt. 3.2. Avaldaja on järjepidevalt eiranud kaasomandi eseme ühise valitsemise nõudeid. Sage on olukord, kus avaldaja otsustab ainuisikuliselt mingite toimingute tegemise ja kulude kandmise, sh nii tööde teostaja ja tööde sisu kui nende teostamise viisi ja maksumuse 6 3.3. 3.4. 3.5. 3.6. 3.7. (neid asjaolusid kirjeldab avaldaja ka ise). Selline avaldaja tegevus raskendab korteriühistu tegevuse planeerimist ja korrapärast toimimist. Avaldaja üritab oma isetegevust esitleda kui vältimatuid toiminguid asja säilitamise tagamiseks, samas kui tegelikkuses on avaldaja tegevus ennekõike kantud eriarvamusest selles osas, mil viisil peaks ühist asja majandama. Olukorras, kus avaldaja ei anna aga korteriühistule isegi võimalust korrapäraselt tegutseda (mh ei teata töödest, mis vajavad tema hinnangul tegemist) ning tegemist ei ole kiireloomuliste vältimatult vajalike kuludega, ei ole avaldaja käitumine õigustatud ega saa anda avaldajale nõudeõigust kantud kulude hüvitamiseks. Avaldaja poolt kuni 31.12.2017 tehtud väidetavad kulutuste kandmine on tõendamata. Puudutatud isikud vaidlevad vastu katusepuhastustööde kulu (5000 eurot) tõendatusele. Nimetatud kulu tõendamiseks esitatud dokumendi näol on tegemist avaldaja ja tema abikaasa poolt käsikirjaliselt vormistatud dokumendiga, mis puudutatud isikute hinnangul on ebausaldusväärne tõend ega saa tõendada avaldaja tegelikku kulu. Samuti on avaldaja oma väidetava nõude aluseks olevate kulude kandmise tõendamiseks esitanud mh avalduse lisad 40, 41 ja 45, kus on arvetel näidatud kliendina hoopis PUIDURESTAURAATOR OÜ. Tõendatud pole ka avalduse lisadeks 44, 47 ja 51 olevate arvete tasumine. Samuti jääb arusaamatuks, mille alusel väidab avaldaja korstnaga seotud kulu suuruseks 647,20 eurot, kui arve on esitatud summas 550 eurot. Seejuures on ka lisaks 55 oleva arve tasumine tõendamata. Arvete seas on lisaks ka sõidutšekke, mis ei saa seonduda tööde teostamisega ega saa seega isegi mitte teoreetiliselt olla hageja väidetava nõuete aluseks olevate materiaalõiguse normide kohaldamisalas. Avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud on kokkuvõttes tervikuna ebaselged ja kulude reaalne kandmine tõendamata. Korteriomanik võib teiste korteriomanike nõusolekuta teha üksnes asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. D majaosa katusetöödega seonduvad kulud ei ole vajalikud kulud. Avaldaja ei ole tõendanud, et on katusetöödega seoses konkreetsete pöördumiste ja ettepanekutega enne pakkumise võtmist ja omavolilist tööde teostamist korteriühistu poole pöördunud. Põhjendatuks ei saa pidada sellist käitumist, et üks korteriomanik tellib omavoliliselt niivõrd suures ulatuses tööd ilma neid eelnevalt korteriühistuga kooskõlastamata. Puhastustööde teostamata jätmine ei saanud praegusel juhul hoonet ohtu seada. Sise- ja välisfassaadi krohviparandustööd ja värvimise kulusid ei saa avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas oleks hoonet ohtu seadnud see, kui tööde teostamine oleks otsustatud korrakohaselt ja tööd teostatud hiljem. D majaosa koridori akna restaureerimise kulu ei ole vajalik kulu. Jääb arusaamatuks, kuidas seondub avaldaja viide Pikk tn 15 hoone A osa akna amortisatsioonile 2016. aastal sellega, et 2017. aasta augustis purunes hoone D osa aken. Teiseks on avaldaja avalduses eksitavalt viidanud, nagu ta oleks etteulatuvalt akna purunemisest teisi korteriomanikke teavitanud. Avalduse lisast 46 nähtub, et avaldaja saatis teavituse akna purunemisest ja tööde teostamisest tagantjärele, kui tööd olid juba teostatud. Vaidlust ei saa olla selles, et ühe akna purunemise likvideerimine ei ole selline parandustöö, mis tuleks teostada vahetult pärast akna purunemist, andmata korteriühistule võimalust puudused ise likvideerida. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et intsident leidis aset suvisel ajal (augustis 2017), mistõttu ei saanud olla akna parandamine erakorraline ja ajakriitiline töö. D majaosa Börsi käigu poolse karniisi ja fassaadi parandustööd ei ole vajalikud kulud. Avalduse punktist 39 nähtuvalt tulenesid avaldaja hinnangul Börsi käigu parandustööde vajadused sellest, et korteri 3 valesti paigaldatud ventilatsiooni väljatõmme oli tekitanud kondensatsioonivee ja see omakorda kahjustused krohvile. Avaldaja tugines tööde vajalikkuse hindamisel võimalikule ettekirjutusohule. Samas ei ole pooltel vaidlust selle üle, et viidatud osas ei ole korteriühistule ettekirjutust tehtud. Seega ei olnud avaldaja poolt põhjendatud asuda omavoliliselt töid teostama. 7 3.8. D majaosa korstna kontroll ning happe- ja tulekindla toru paigaldamine ei ole vajalik kulu. Esiteks on avaldaja otsesõnu avalduses möönnud, et tellis korstna kontrollitööd (ja sellega seonduvad lisatööd) ilma neid korteriühistu ja teiste korteriomanikega kooskõlastamata. Ainuüksi avaldaja poolt viidatud väidetav abstraktne vastuolu seadusega ei õigusta isetegevust. Avaldaja oleks pidanud nimetatud küsimuse kõigepealt tõstatama kaasomanikega ja korteriomanikega suheldes ja selle kohustuse rikkumist ta tunnistab. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, milles seisneb happe- ja tulekindla toru paigaldamise vajalikkus TsÜS § 63 p 1 mõttes, s.t millised asjaolud õigustasid nimetatud kulu kandmist ilma korteriomanike vastavasisulise otsuseta ja millised oleksid olnud negatiivsed tagajärjed, kui nimetatud kulu kandmine oleks otsustatud korrakohaselt. 3.9. Käsundita asjaajamise sätete alusel nõude esitamise eeldused on täitmata. On tõendamata, et asjaajamisele asumine avaldaja poolt vastanuks puudutatud isikute huvile või tahtele. Puudutatud isikute hinnangul tingib avaldaja täielik omavoli asjaajamisel selle, et avaldajal tegelikkuses puudus teiste korteriomanike soodustamise tahtlus VÕS § 1018 lg 2 mõttes. 3.10. Nõue puudub ka alusetu rikastumise sätete alusel. 3.11. Avaldaja poolt alates 01.01.2018 kantud kulutused. Korteriomanikul ei ole kehtiva KrtS kohaselt lubatud kanda muid kui vajalikke kulusid ega nõuda nende hüvitamist. Juhul, kui avaldaja nõuab kulude kandmist, mis ei ole vajalikud kulud, ei ole puudutatud isiku IX hinnangul avaldajal kehtiva KrtS kohaselt üldse nõudeõigust, s.t ka mitte korteriühistu vastu. Kui korteriomanik on omavoliliselt ühisele asjale kandnud kulusid, mis ei ole käsitletavad vajalike kuludena, on korteriomanik eelnähtuvast oma õigusi ületanud ning tal puudub õigus nõuda nende hüvitamist. KrtS kui eriregulatsioon VÕS suhtes ei võimalda korteriomanikul selliste kulude nõuet teiste omanike vastu esitada ja VÕS-i ei saa paralleelselt kohaldada. 3.12. Avaldaja tegutses elektritööde teostamisel pahauskselt ja oma positsiooni kuritarvitades. Praegusel juhul on avaldaja põhjendused elektritööde iseseisva tegemise osas enam kui kummastavad. Korteriühistu üldkoosolek on juba 06.02.2015 otsustanud, et maja vajab uut tänapäevast elektrisüsteemi ja kilpi ning tuleb alustada protsessi uuele pingesüsteemile 7/8 üleminekuks. Selle otsuse poolt hääletasid protokolli kohaselt kõik koosolekul osalenud omanikud, st ka avaldaja ise. Seega avaldaja peab olema teadlik, et korteriühistu tasandil on elektritööde tegemine otsustatud. Korteriühistu üldkoosolekul 22.07.2019 on otsustatud hinnapakkumiste võtmine elektritööde teostamiseks olemasoleva projekti alusel, kuid avaldaja otsustas tööd teostada ja tellida ise. Puudutatud isiku IX hinnangul ei ole avaldaja selline tegevus kooskõlas KrtS nõuetega. Avaldaja põhjendus, et projektijärgsed tööd olid korteriühistule esialgse õiguskaitse korras keelatud, ei õigusta avaldaja tegevust. 3.13. Avaldaja tegutses ka gaasipaigaldise tööde teostamisel omavoliliselt. Ülaltoodu kehtib ka 2019. aastal teostatud gaasipaigaldise tööde kohta. Avaldusest ei nähtki ühtki põhjendust, miks ei pöördunud avaldaja pärast seda, kui ta sai elektrikult teada gaasilõhna tundmisest, vastavas küsimuses korteriomanike või korteriühistu poole. 3.14. Kuivõrd avaldaja nõue tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata, on põhjendamatu ka avaldaja esitatud viivisenõue. 3.15. Puudutatud isikute hinnangul on ilmne, et äriühing XXX OÜ, millelt elamule töid telliti, on asutatud 2017. aastal (07.07.2017) selleks, et justnimelt selliseid töid läbi äriühingu teostada ja et avaldajal tekiks võimalus näidata, nagu ta oleks tööde tellimisel kulusid kandnud. Avalike andmete järgi on XXX OÜ registreeritud aadressil Pikk tn 15-xx, s.o avaldaja aadressil. Ühingu ainuosanik ja juhatuse liige on avaldaja. Seega tuleb avaldus igal juhul jätta rahuldamata osas, milles töid on tellitud XXX OÜ-lt kokku summas 480 eurot. 4. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 6459 eurot ja registrikaardi väljavõtte kulu summas 2 eurot. Samuti paluvad puudutatud isikud välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8 Puudutatud isik M. G. vastuväited ja põhjendused 5. Puudutatud isik M. G. omapoolset seisukohta antud vaidluses esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalid on talle toimetatud kätte postkasti jätmisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus kuulub kaasomanike suhtes rahuldamisele osaliselt ja korteriühistu suhtes tervikuna. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 8. Avaldaja kui Pikk tn 15, Tallinn asuva kortermaja üks kaasomanikest on esitanud puudutatud isikute kui selle kortermaja teiste kaasomanike ja korteriühistu vastu nõude hüvitada talle seoses korterelamu säilitamiseks vajalike remont- ja parendustööde maksumus, mis ta on vajalike töödena teinud aastatel 2016-2019. Puudutatud isikud vaidlevad nõudele vastu. 9. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 9.1. Avaldajale kuulub Pikk tn 15, Tallinn kinnisasjas korteriomand number xx, mille suuruseks kuni 10.07.2020 oli kinnistusraamatu kohaselt 71,9 m2 maja üldpinnast 843,5 m2, ehk 8,5% kaasomandist. 9.2. Vanalinna Varad OÜ kaasomandi osaks on korter nr 2 moodustades 811/8435 ehk 9,6% kaasomandist. 9.3. OÜ Opulent Work kaasomandi osaks on korter nr 4 moodustades 482/8435 ehk 5,7% kaasomandist. 9.4. S. R. kaasomandi osaks on korter nr xx moodustades 317/8435 ehk 3,8% kaasomandist. 9.5. J. P. kaasomandi osaks on korter nr xx moodustades 368/8435 ehk 4,4% kaasomandist. 9.6. Financo Capital OÜ kaasomandi osaks on korter nr M1 moodustades 1208/8435 ehk 14,3% kaasomandist. 9.7. Pikk Kinnisvara OÜ kaasomandi osaks on korter nr M2 moodustades 2484/8435 ehk 29,4% kaasomandist. 9.8. OTH Holding OÜ kaasomandi osaks on korter nr M3 moodustades 866/8435 ehk 10,3% kaasomandist. 9.9. M. G. kaasomandi osaks on korter nr xx moodustades 937/8435 ehk 11,1% kaasomandist. 9.10. Vanalinna Varad OÜ kaasomandi osaks olev korter nr 7 moodustades 243/8435 ehk 2,9% kaasomandist. 9.11. Elamus on moodustatud Tallinn, Pikk tn 15 korteriühistu, mis on registrisse kantud 30.10.2014. 9.12. Korteriühistu ega kaasomanikud ei ole teinud otsuseid avaldaja poolt tehtud kulutuste tegemiseks ega neid heaks kiitnud. 10. Puudutatud isikud vaidlevad nõudele vastu, eitades tööde vajalikkust. Puudutatud isikud seavad ka kahtluse alla tööde teostamise või kulutuste kandmise tõendatuse. Samuti vaidlevad puudutatud isikud vastu käsitlusele, et avaldaja tegutses käsundita asjaajajana või et puudutatud isikud oleksid alusetult rikastunud avaldaja arvel. 9 11. Avaldaja on esitanud kulutuste hüvitamise nõude perioodi 2016-2019 eest. Alates 01.01.2018 muutus korteriomanditega seonduv õiguslik regulatsioon seoses Korteriomandiseaduse ja Korteriühistuseaduse kehtetuks tunnistamise ning Korteriomandija korteriühistuseaduse jõustumisega. Riigikohus on kinnitanud, et kui nõue on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks enne KrtSi jõustumist, st enne 1. jaanuari 2018, siis tuleb sellisele nõudele kohaldada KOS-i sätteid. KrtS § 65, mille järgi korteriomanditele, mis on KrtS-i jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse KrtS-is korteriomandi kohta sätestatut, siis ei kohaldu (RK 2-17-131006, p 10). Seetõttu tuleb kohtul käsitleda eraldi asjaolusid ja nõudeid, mis on tekkinud kuni 31.12.2017 ning nõudeid, mis on tekkinud alates 01.01.2018. Avaldaja nõuded, mis on tekkinud kuni 31.12.2017 12. Kuni 31.12.2017. a. kehtinud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 kohaselt oli korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 13 lg 1 esimese lause kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 järgi on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lgs 1 nimetatud suuruses. 13. KOS § 15 lg 1 alusel valitsevad korteriomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. AÕS § 71 lg 1 järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. KOS § 15 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. 14. Riigikohus on märkinud, et AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on AÕS § 75 lg 1 sisuliselt väga sarnane KOS § 13 lg 1 esimesele lausele (vt RK 2-14-25115, p 10.2). Riigikohus on lisaks leidnud, et kuna AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, siis sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (vt RK 3-2-1-105-05, p-d 27, 28). KOS § 13 lg 2 sätestab sõnaselgelt korteriomaniku nõudeõiguse teiste korteriomanike vastu kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude hüvitamiseks. Viimati nimetatud kulud võivad olla tekkinud ka nt sellest, et üks korteriomanik tellib kaasomandi eseme korrashoiuks vajalike toimingute tegemise kolmandalt isikult. Kolleegium juhtis tähelepanu, et KOS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaldamise korral tuleb silmas pidada KOS § 13 lg-s 3 sätestatut, st et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud (vt RK 2-14-25115, p 10.2). 10 15. Kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu otsust ega ka korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel teha iga korteriomanik – ning nõuda hüvitamist kaasomanikelt / ühistult. Siiski tuleb ka vajalike kulutuste tegemisel lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist (RK 3-2-1-31-15, p 9; 3-2-1-61-14, p 19). TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. 16. Avalduse (parandatud terviktekst 05.01.2020) p 43 (I kd lk 157) kohaselt on avaldaja kuni 31.12.2017 teinud Pikk tn 15 asuva kortermaja säilitamiseks järgmiseid kulutusi: (
12. i)(
13. ii)(iii) (
14. iv)(
15. v)(
16. vi)17. D majaosa katuse puhastus, parandus, tihendamine ja värvimine (juuni 2016) maksumusega 5000 eurot; sisefassaadi krohviparandus ja värvimine (juuli 2017) maksumusega 364,23 eurot; välisfassaadi krohviparandus ja värvimine (juuli 2017) maksumusega 648,47 eurot; D majaosa koridori akna restaureerimine koos klaasi vahetusega, aknalaua ja aknapõskede parandus ja värvimine (august 2017) maksumusega 120 eurot; D majaosa Börsi käigu poolse karniisi ja fassaadi parandustööd (august 2017) maksumusega 150 eurot; D majaosa korstna kontroll ning happe- ja tulekindla toru paigaldamine korstnasse (august 2017) maksumusega 647,20 eurot. Kohus analüüsib järgnevalt, milliste kulutuste osas on nõue esitatud, kas tööde tegemine või kulutuste kandmine on tõendatud, kas tegemist oli vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 ja KOS § 15 lg 2 mõttes, kas ning kas kaasomanikest puudutatud isikud kohustuvad proportsionaalselt endale kuuluva kaasomandiga hüvitama avaldajale tehtud kulutused. Kui KOS § 15 lg 2 ei kohaldu, analüüsib kohus, kas nõue on põhjendatud käsundita asjaajamise (VÕS § 1018) või alusetu rikastumise sätete (VÕS 1024 lg 4 ja § 1042) järgi Pikk tn 15 hoone D osa plekk-katuse hooldustööd 18. Pikk tn 15, Tallinn elamu koosneb mitmest erinevast hoonest, mida menetlusosalised tähistavad kui A, B, C, D, E, F ja G osa. Avaldaja elab hoone osas, mida kokkuleppeliselt tähistatakse D-osana. 19. Avalduse kohaselt vahetati Pikk tn 15 hoone D-osa plekk-katus täielikult 2010 aastal. 2016. aasta mai kuuks ei olnud katust kordagi hooldatud, kuigi hoone katuse seis oli ülimalt kriitiline – katusevärv koorus, katus roostetas ulatuslikult ning oli lekkimise äärel. 19.1. Avaldaja on esitanud katuse olukorra kohta mais 2016 tõenditena pildid (II kd lk 43-45). Kohtu hinnangul on nendelt võimalik tuvastada D-osa katuse vilets seisukord – värv on lahti ja koorub, katuse pinnal on mehhaanilised vigastused. Neilt fotodelt nähtub katuse hoolduse vajadus. 19.2. Tunnistajana üle kuulatud G. K. (II kd lk 190), kes katusetöid avaldaja tellimusel teostas, andis ütluseid, et: „Katusel oli värv koorunud, roostetas, vajas kiirelt hooldust. Vuugid tuleb igal aastal üle vaadata, antud juhul oli möödas üle 5 aasta. Katusele paistab päike väga terava nurga alt peale, värv põleb sinna peale ära. Katus saab pidevalt vigastusi ka lumekoristuse tõttu, kuna lumelabida metallotsaga kriibitakse katust. Valtsid tuli tihendada. [---] Katus oli hullus seisus. Värv oli pealt põlenud. Lumekoristamine käib 11 katusel labidaga, metall vastu metalli. Juba see mehaaniline vigastus talvel vigastab katust kõige rohkem. Kriibitud katusele läheb sisse rooste. Kui see katus lihtsalt seisaks, siis mehaanilisi vigastusi poleks. Katust tuleb enne puhastada, kui rooste jõuab nii kaugele, et katust vahetama peaks. Seetõttu tulebki katust puhastada 3-5 aasta tagant.“ 19.3. Avaldaja esitas väite, et plekk-katus vajab kestmiseks regulaarset hooldust, millist faktilist asjaolu jaatavad nii valdkonna spetsialistid, kui on see kirjas ka erinevates valdkondlikes käsiraamatutes. 19.3.1. Avaldaja esitas vastava väite tõendamiseks Muinsuskaitseameti muinsuskaitseliste hoonete plekk-katuste käsiraamatu (II kd lk 54p), milles on kirjas, et metallist katuse suurimaks vaenlaseks on rooste ning katuse säilimise nimel on ülivajalik seda korrapäraselt värvida ja hoida puhtana. Talvel tuleb lumi ja jää katuselt eemaldada, kui need kujutavad inimesele ohtu, samas tuleb silmas pidada, et lume mehhaaniline eemaldamine katuselt suurendab katuse vigastamise ohtu. 19.3.2. Avaldaja esitas tõendina ka Keskkonnaministeeriumi plekk-katuste värvimise juhendi (II kd lk 56-61p). Selles on kirjas, et vajadus plekk-katuse värvimise järele tuleneb metalli sööbimisest, mis moodustavad pleki pinnale sügavaid kraatrikujulisi kahjustusi. Värvikihtide eesmärk on kaitsta plekki kulutuskihina, mille kahjustused tuleb võimalikult kiiresti parandada. Seda põhjusel, et ilmakoormused nagu päikesepaiste, sademed ja jäätumine muudavad värvi järjest hapramaks, kusjuures suurimad kahjustused tekivad värvipinnale mehaaniliselt ning lume ja jää kukkumisel, tekitades kriimustusi, mis ulatuvad plekipinnani (II kd lk 59 ja pöördel). Ülevärvimise intervalliks võib õhu kvaliteedist ja katuse mehaanilistest koormustest olenevalt pidada 5-15 aastat (II kd lk 61). 19.3.3. Avaldaja on fotodega (II kd lk 62-63) tõendanud, et Pikk tn 15 hoone D-osa katuselt lund ja jääd mehhaaniliselt (labidaga) puhastati, mis eelduslikult suurendas katuse koormust ja mehhaaniliste vigastuste tekkimist veelgi. Vastav nõue tuleneb ka Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kinnitatud „Tallinna linna heakorra eeskirja“ (redaktsioonis 07.03.2016-31.12.2018) § 5 lg 1 p-st 9, mille kohaselt on kinnistu ja ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga ning paigaldades nähtavale kohale infotahvli, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö algus- ja lõpptähtaeg. Pikk tn 15 hoone asub Tallinna Vanalinnas jalgsiliikumisega alal, kus tuleb tagada jalakäijate ohutus ka viisil, et neid ei ohustaks katuselt langev lumi või jää. 19.4. Fotode, tunnistaja ütluste ja määruse punktis 19.3 viidatud tõenditega koosmõjus loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune katus oli seisus, kus sellele oli vajalik teha põhjalik hooldus ja see üle värvida. 19.5. Avaldaja väitel (II kd lk 38p, p 14) tellis ta G. K.’ilt käsunduslepingu alusel katuse parandustööd, mille käigus teostati katuse pesu (ettenähtud vahendiga), katuse mehaaniline puhastus, pindade eeltöötlemine (roostetöötlus, hermeetik), kruntvärvi ja pinnavärvi