Obsah (4)

§ 66§ 63§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2698 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi T.T kaebus Polit

§ 66

lg 2 ja 3 alusel võimaldada T.T tasuda temale karistuseks määratud rahatrahvi kokku summas 440 eurot 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198, kohustuslik on märkida viitenumber 10220172344244 ning selgitusse märkida: „T.T, 4-20-2698, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte T.T-le kohtuvälisele menetlejale. ning saata teadmiseks 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A R koostas 29.05.2020 kiirmenetluse otsuse nr 10220172344244 selle kohta, et T.T 29.05.2020 kell 10.08 Uus-Sadama tee, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakonnas liikudes Jaama tänava suunas, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, mille suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll, kuna viimane kontroll oli teostatud 17.05.
2. Seega ei taganud juht sõidumeeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. Ühtlasi teostas juht tasulist veose vedu (Klinker) ning juht ei olnud eelnevalt läbinud nõuetekohast autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Sellega rikkus T.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 artikleid 23 lg 1 ja 32 lg 1 ning autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) § 36 lg 1 ja 2 ning pani toime LS § 2171 lg 1 ja AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kiirmenetluse otsusega karistati T.T

§ 63lg 3 sätet kohaldades LS § 2171 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot ja Auto

VS § 68 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tuleb rahatrahvid tasuda hiljemalt 30.09.

2. Menetlusalune isik T.T esitas 12.06.2020 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.05.2020 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2440,20,
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2020 määrusega edastati T.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.05.2020 kiirmenetluse otsuse vaidlustamises vastavalt alluvusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kaebuse esitaja taotleb kohtult 29.05.2020 kiirmenetluse otsuse tühistamist ning taotleb uue otsuse tegemist, mis ei raskendaks menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda. T.T taotleb temale karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist kuni 200 euroni või kohtu äranägemisel võimalikult madalama piirini ning taotleb ka rahatrahvi ajatamist 6 kuuks. Kaebuse esitaja soovib asja menetlemist kirjalikus menetluses ning ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ei soovi kaitsjat. Kaebuse esitaja leiab enda varalist seisundit arvesse võttes, et rahatrahvi tasumine temale määratud ulatuses on tema jaoks väga raske ning palub, et kohus vähendaks temale määratud karistust ning arvestaks sealhulgas seda, et kaebuse esitaja on oma süüd tunnistanud, kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused ning arvestada tuleks ka seda, et tegemist ei ole olulise rikkumisega ega teistele liiklusosalistele ohtliku rikkumisega. Kaebuse esitaja töötab alates 20.05.2020 OÜ -s xxxx veokijuhina ning tema töötasuks on 3,55 eurot tunnis. Samal ajal piiravad kaebuse esitaja kulutused ja kohustused oluliselt tema võimalusi tasuda rahatrahvi 29.05.2020 otsusega määratud ulatuses ehk summas 440 eurot. Tööandja ei teavitanud kaebuse esitajat, et mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerikul oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Kaebuse esitaja sai sellest teada juhuslikult alles sõiduki sõidumeeriku puhuse režiimi paigaldamisel. Lisaks käis kaebuse esitaja protokolli koostamise päeva seisuga ameti- ja täiendkoolitusel ning käesoleval ajal on ameti- ja täiendkoolitus läbitud. Eeltoodust tulenevalt leiabki kaebuse esitaja, et esinevad alused karistuse vähendamiseks LS § 2171 lg 1 rikkumise eest 25 trahviühikuni ehk 100 euroni ning AutoVS § 68 rikkumise eest 25 trahviühikuni ehk 100 euroni. 2
4. 22.07.2020 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht T.T esitatud kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses, kui kohus peab seda vajalikuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 29.05.2020 T.T suhtes koostatud kiirmenetluse otsus on koostatud õiguspäraselt ning isikule määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja toetub järgnevatele asjaoludele. T.T-le määratud rahatrahvid on oluliselt alla sanktsiooni keskmise. LS § 2171 lg 1 alusel on maksimum 1200 eurot või arest. Käesoleval juhul määrati isikule karistuseks 240 eurot, mis on umbes 1/5 sanktsiooni määrast. AutoVS § 68 alusel on maksimaalseks karistuseks rahatrahv kuni 800 eurot või arest. Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja isikule AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 eurot. Rahatrahv moodustab 1/4 sanktsiooni maksimaalsest määrast. Kohtuväline menetleja arvestas rahatrahvi määramisel just kergendavate asjaoludega ning see on ka kiirmenetluse otsuses kajastatud. Just seetõttu jäigi rahatrahvi lõplik summa oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, moodustades kokku 440 eurot. Rikkumised ei ole väheolulised nagu seda väidab kaebaja. Seadusandja on mõlema T.T-le kiirmenetluse otsuses etteheidetud õigusrikkumise toimepanemise eest ette näinud ühe võimaliku karistusena aresti, mis näitab selgelt, et väärtegude seas on tegemist tõsiste rikkumistega. Tõsised on antud rikkumised ka oma tehioludelt. Nimelt juhtis T.T autorongi, mis koosnes vedukist ja haagisest ning teostas veosevedu. Sellise rasketehnika juht, kes veab suuri koormaid, peab olema vastutustundlik ning eelnevalt läbinud ametikoolituse. Seda just selleks, et raskeveokiga liikluses osalemisel tajuda paremini erinevaid ohte ja osata neid ennetada. T.T aga oma ametile vastavat koolitust eelnevalt läbinud ei olnud. Lisaks sellele ei olnud ka tema poolt juhitud veokile paigaldatud sõidumeerik tähtaegselt kontrollitud ning seetõttu ei saa kindel olla selle korrasolekus. Kohtuväline menetleja ei saa kuidagi nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema poolt toime pandud õigusrikkumised on väheolulised. Kaebaja selline arvamus annab veelgi enam alust arvata, et ta ei ole jätkuvalt mõistnud oma tegude keelatust, nende tõsidust ja võimalikku mõju liiklusohutusele tervikuna. Tegemist on tahtlikult toime pandud õigusrikkumistega. Isik teadis, et ta ei või tasulist veosevedu teostada ilma, et ta oleks eelnevalt läinud ametikoolitused, kuid ta eiras seda ning asus tasulist veosevedu teostama kavatsetult, teades, et tegelikult ei oma ta vastavat väljaõpet ja ei tohi seda teha. Seega pani juht AutoVS § 68 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise toime kavatsetult. T.T on varasemast üks kehtiv väärteokaristus, mis oli samuti toime pandud tasulise veoseveo teostamisel raskeveokiga. Nimelt väärteoasjas nr 244016008438 määrati temale liiklusseaduse § 248 lg 1 ja autoveoseaduse § 31 lg 3 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahv kokku 224 eurot. Autoveoseaduse § 31 lg 3 alusel 100 eurot ja liiklusseaduse § 248 lg 1 alusel 124 eurot. Antud karistus ei ole aegunud ega karistusregistrist kustutatud. Karistus täideti 25.11.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja lisab käesolevale seisukohale ka T.T kohta tehtud karistusregistri väljavõtte. Kaebuse esitaja on koos kaebusega edastatud tõendid (tööleping ja ettevõtte palgatõend), mis peaks kinnitama tema sissetulekut. Oluline on, et ükski eelmainitud dokumentidest ei ole tööandja poolt allkirjastatud ja seeläbi kinnitatud, et saaks neid pidada usaldusväärseteks. Autoettevõtete Liidu (edaspidi AL) ja Eesti Transpordija Teetöötajate Ametiühingu (edaspidi ETTA) vahelise kollektiivlepingu (https://autoettevoteteliit.ee/wpcontent/uploads/2019/01/VEOSEVEO-YTK.pdf) kohaselt peab Eesti Vabariigis siseriiklike vedudega tegeleval täistööajaga autojuhil olema alates 01.05.2020 miinimumpalgaks 1000 eurot kuus. Kaebuse esitaja poolt edastatud töölepingust ja kaebusest nähtub, et seda nõuet ei ole täidetud. Kohtuväline menetleja ei toeta ka kaebuse esitaja palvet ajatada temale määratud rahatrahvi tasumise tähtaega 6 kuuks, sest tegelikult on rahatrahvi tasumise tähtaega ühe korra juba pikendatud. Nimelt kiirmenetluse otsuse tegemisel 29.05.2020 ajatas otsuse koostaja rahatrahvi 440 eurot 4 kuuks ning määras viimaseks rahatrahvi tasumise tähtajaks 30.09.
6. Seega tavapärase 15 päeva pikkuse rahatrahvi 3 tasumise tähtaega on juba kiirmenetluse otsuses endas pikendatud nelja kuu võrra. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja, et kohus jätaks kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
7. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik kinnitas kaebuses kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
9. Autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 36 lg 2 p 1 kohaselt peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1Ekategooria autorongiga. Kuna menetlusalune isik T.T teostas 29.05.2020 tasulist veose (Klinker) vedu, pidi tal AutoVS § 36 lg-e 1 ja lg 2 p-i 1 kohaselt olema 29.05.2020 seisuga läbitud autojuhi ameti- ja täiendkoolitus, kuid T.T oli see koolitus läbimata. AutoVS § 68 kohaselt on autojuhi poolt autoveo teostamine ameti- või täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata käsitatav väärteona, mistõttu kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et T.T on täitnud AutoVS §-s 68 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Liiklusseaduse § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. LS § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 kohaselt kontrollivad tunnustatud töökojad regulaarselt sõidumeerikuid, kontrolle tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant. Sama määruse artikkel 32 lg 1 kohaselt tagavad veoettevõtjad ja juhid digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Analoogsõidumeerikut kasutavad veoettevõtjad ja juhid tagavad analoogsõidumeeriku korrakohase toimimise ning salvestuslehe nõuetekohase kasutamise. LS § 2171 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et T.T poolt juhitud veokile paigaldatud sõidumeerikut oli kontrollitud viimati 17.05.2018, mistõttu oli 29.05.2020 seisuga läbi viimata iga 2 aasta järgne perioodiline kontroll. Järelikult on õige ka kohtuvälise menetleja hinnang selle kohta, et T.T on rikkunud liiklusseaduse § 131 lg 1 ja 3 ning EL määruse nr 165/2014 art 32 lg 1 ja art 23 lg 1 nõudeid ning realiseerinud sellega LS § 2171 lg-s 1 toodud väärteo objektiivse koosseisu.
10. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et T.T on pannud AutoVS §-s 68 ja LS § 2171 lg-s 1 sätestatud väärteod toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, 4 mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoossesisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T.T oli 29.05.2020 teadlik kohustusest läbida nõuetekohane ameti- või täiendkoolitus, sest avaldas kohtuvälisele menetlejale kohtuvälise menetluse raames (tl 4), et ta käib juba kursustel ning eksam on pühapäeval. Kuna T.T asus eelnevalt koolitust läbimata 29.05.2020 teostama tasulist veose vedu, pidi ta möönma, et paneb kõnealuse teoga toime väärteo. Ka pidi ta olema C ja E juhiloa kategooriaga autojuhi- ja ekspediitori ametikohale tööle asudes teadlik millised nõuded eksisteerivad sõidumeerikute kasutamisele. Kusjuures T.T esitas kohtule ka töölepingu nr 142, mille punktist nr 7.1.4 nähtub, et töötaja T.T on kohustatud kasutama tööülesannete täitmisel sõidumeerikut seadusega ettenähtud viisil. Eeltoodud 1 põhjustel on kohus seisukohal, et T.T pani AutoVS § 68 ja LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime vähemalt otsese tahtlusega. 5. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid T.T teos ei esine. T.T oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et T.T on pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad AutoVS § 68 ja LS § 2171 lg 1 järgi. 6.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Autoveoseaduse § 68 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti ning liiklusseaduse § 2171 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega peaks T.T-le AutoVS § 68 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 2171 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv peab jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ja sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras tuginedes

§ 63lg-le 1 3 T.T-le LS § 217 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot ning Auto

VS § 68 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Järelikult olid kohtuvälise menetleja poolt T.T-le määratud rahatrahvid alla sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärtegude toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning T.T pani väärteod toime vähemalt otsese tahtlusega, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd kindlasti väikseks pidada. Kohus on tuvastanud, et T.T asus teadlikult juhtima autorongi, millele paigaldatud sõidumeerik oli kontrollimata ning ta oli teadlik sellestki, et tal on läbimata tasulise veoseveo jaoks vajalik ametikoolitus. Taolised menetlusaluse isiku poolt vastu võetud otsused eirata teadlikult kehtestatud korda viitavad isiku ükskõiksele suhtumisele kehtestatud reeglitesse ja liiklusohutusse ning kinnitavad kohtule, et isik ei taju tema tegudest tulenevat ohtu nii endale, teistele liiklejatele kui 5 ka kõrvaliste isikute varale. Asjaolu, et kaebuse esitaja palus kohtul kaebuses arvestada ka seda, et tema tegude puhul ei ole tegemist olulise rikkumisega ega teistele liiklusosalistele ohtliku rikkumisega, viitab kohtule, et isik ei ole tänaseni endale oma tegudest piisavaid järeldusi teinud. Eeltoodust tulenevalt kohus T.T süüd väikseks ei pea. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei esine

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga võtab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga karistust kergendava asjaoluna arvesse, et T.T tunnistas nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses enda süüd, mis tingis muuhulgas juba kohtuvälise menetleja poolt alla sanktsiooni keskmise määra rahatrahvide määramise. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja T.T palus kaebuses, et kohus võtaks arvesse, et tal puuduvad kehtivad karistused. Kohus selles osas kaebuse esitajaga nõustuda ei saa. Karistusregistrist nähtuvalt on T.T samaliigilise väärteo eest juba varem karistatud ning kõnealune karistus kehtib ka käesoleval ajal. T.T karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.12.2016 otsusega AutoVS § 31 lg 3 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot ning LS § 248 lg 1 järgi rahatrahviga 31 trahviühikut summas 124 eurot. Karistusregistrist nähtuvalt jõustus kõnealune väärteootsus 11.01.

1. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kuna T.T täitis karistuse alles 25.11.2019, siis on kõnealune karistus käesoleval ajal endiselt kehtiv. Järelikult pidi menetlusalune isik järjekordseid rikkumisi teadlikult toime pannes arvestama, et uuesti liiklusnõudeid rikkudes võib järgneda karistus ning järgmisel korral ei pruugi enam uus karistus olla sama leebe kui varasemalt. Kohtu hinnangul on T.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid tema süü suurust, süü tunnistamist kohtuvälises menetluses ja kohtus ning kehtivat karistust arvesse võttes piisavaks karistuseks, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest endale piisavad järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Seda eriti olukorras, mil kaebusest nähtuvalt menetlusalune isik ei teadvusta endale käesoleva ajani, et kõnealused väärteod kujutavad teistele liiklusosalistele ohtu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et menetlusalusele isikule tuleks edaspidi liikluses meelde temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkus. Loodetavasti aitavad kõnealused rahatrahvid kaebuse esitajat edaspidi vähemalt samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma.
2. Karistusseadustiku § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kaebuse esitaja on kaebuses selgitanud, et töötab alates 20.05.2020 OÜ-s xxxx veokijuhina ning tema töötasuks on 3,55 eurot tunnis. Selgitab, et tema kulutused ja kohustused piiravad oluliselt tema võimalusi tasuda rahatrahvi kiirmenetluse otsuses määratud ulatuses. Muuhulgas taotleb T.T kaebuses, et kohus ajataks temale määratud rahatrahvi 6 kuuks. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kohtule esitatud kaebusega ja selle lisadega, ei pea kaebuse esitaja taotlust ajatada rahatrahvi tasumist 6 kuuks põhjendatuks. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule allkirjastamata töölepingu nr 142 ning xxxx OÜ palgatõendi, mis peaks kinnitama kohtule kaebuse esitaja vähest sissetulekut. Küll aga ei ole kaebuse esitaja kohtule vähimalgi määral selgitanud, milline on tema majanduslik olukord käesoleval ajal (nt arvelduskonto väljavõte, mis tõendab rahaliste vahendite puudumist) ning täpsustanud, milliste kulutuste ja kohustuste tõttu oleks kaebuse esitajal rahatrahvi korraga tasumine tema sissetuleku 6 juures keeruline. Järelikult ei ole kaebuse esitaja toonud kaebuses välja taolisi mõjuvaid põhjuseid, millest saaks järeldada, et tema majanduslik võimetus ei lase tal korraga tasuda kogu trahvisummat. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul ka alus rahatrahvi ajatamiseks 6 kuuks. Ühtlasi rõhutab kohus, et karistuse kandmine ei peagi isikule olema mugav, sest vastasel juhul ei motiveeriks karistused ka isikuid edaspidi väärtegudest hoiduma. Küll aga võtab kohus arvesse, et isiku olukorra raskendamine kaebuse alusel on menetlusõiguslikult keelatud (VTMS § 132 p 2). Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt võimaldas kohtuväline menetleja tasuda T.T rahatrahvi 4 kuu jooksul. Kuna rahatrahvi ühekordse tasumise kohustuse panemisega muutuks kaebaja olukord varasemaga võrreldes ebasoodsamaks ehk raskemaks VTMS § 132 p 2 tähenduses, siis määrab kohus, et väljamõistetava rahatrahvi kokku summas 440 eurot peab T.T tasuma 4 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane tasu rahatrahvi täies ulatuses ette nähtud tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus T.T kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.05.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,20,002400 muutmata.

§ 66

lg 2 alusel võimaldab kohus T.T tasuda temale karistuseks määratud rahatrahvi kokku summas 440 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 4 kuu jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 7