1-12-1884/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1884 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega jäeti Mihkel Lokk (ik 39105175712) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihkel Lokk, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
5. mai 2018 määrus, millega Mihkel Lokk jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. septembri
8. a määrusega moodustati M. Lokile liitkaristus Tartu Maakohtu
9. märtsi 2012 otsusega KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi mõistetud 14 aasta pikkuse karistuse ja Tartu Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega mõistetud karistusega. Lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Sellest arvati maha Tartu maakohtu
12. veebruari
13. a otsusega osaliselt ärakantud karistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust. M. Loki kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 12 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse algusaeg on
14. september 2012 ja lõpptähtaeg
15. mai
18. mail 2018 edastas vangla kohtule materjalid M. Loki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta vabastamist.
19. Tartu Maakohtu
20. mai
21. a määrusega jäeti M. Lokk tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määruses leiti, et esinevad formaalsed eeldused M. Loki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. M. Lokk on pannud toime eriliigilisi, s.o nii isiku- kui varavastaseid kuritegusid. Kohus leidis, et ehkki M. Lokk on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud gümnaasiumi ja osalenud tööhõives, on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Neljal korral kriminaalkorras karistatud M. Lokk kannab teist reaalset vangistust kahe kohtuotsuse alusel, sh inimese eriti julmal ja piinaval viisil tapmise eest, seoses röövimise ja omakasuga. Ta peksis voodis lamanud liikumisvõimetut kannatanut korduvalt käte ja jalgadega ning klaaspurgiga. M. Loki teguviis näitab, et oma tahtmise saamiseks ei kohku M. Lokk tagasi millegi ees. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks alkoholi tarvitamine, nõrk probleemilahendusoskus ja impulsiivne käitumine. M. Loki varasemast elukäigust nähtub, et tal on pikaajaliselt olnud harjumuspärane lahendada probleemolukordi vägivallaga. Ka varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus näitab, et M. Lokile pole vastuvõetav kehtestatud reeglitest kinnipidamine. Puudub kindlus, et ta sel korral suudaks kõik kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve tingimused täita. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Lokk on avaldanud vaenulikke hoiakuid vanglaametnike vastu. Asjaolu, et isik on vangistuse jooksul käitunud kehtiva korra kohaselt, ei ole piisav järeldamaks, et ta on suuteline ka edaspidi seaduskuulekalt käituma. M. Lokk on leidnud abikaasa ja saab isaks. See aga ei saa olla põhjuseks isiku vabastamiseks 7 aastat enne vabanemise tähtaega.
22. M. Lokk taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaga elektroonilise valvega. Kokkuvõtlikult on määruskaebus järgmine. 4.2 Kohus on tahtlikult rõhutanud negatiivseid asjaolusid ja võtnud kallutatud otsusega M. Lokilt võimaluse oma elu korda seada. Kohus on käsitlenud üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid. Arvesse on jäetud võtmata, et M. Lokk kannab karistust juba 7 aastat. M. Lokk selgitab, et oli kuriteo toimepanemise ajal 19-aastane väljakujunemata isiksus. Praegu mõistab ta oma teod hukka, on täiskasvanuks saanud ja omandanud keskhariduse, abiellunud ja saab isaks. Varasema elukorraldusega teda miski enam ei seo. Ta on oma elu läbi mõelnud ja tema mõttemaailm on muutunud. Läbitud on kõikvõimalikud sotsiaalprogrammid ja ühtegi distsiplinaarrikkumist ei esine. M. Loki käitumine mitmel viimasel aastal on eeskujulik. Vabanemisel on M. Lokil võimalus asuda tööle. Vabanemine annab suurepärased võimalused alustada elu uuelt leheküljelt. M. Lokil on tugev toetajaskond ja varasem elukäik on minevik. Kohus on kõike käsitlenud negatiivselt luues alused mittevabastamiseks. Kuna ohutase tuleneb kohtu väitel kuriteost, siis jääb see elu lõpuni ühele tasemele. Järelikult on see pigem otsitud vabandus, kui adekvaatne hinnang reaalsele olukorrale. Kohtu järeldused ohutaseme koha ei ole õiguspärased ega pädevad ning need ei saa olla aluseks mittevabastamisele. 4.3 Kohus viitab sellelegi, et M. Lokk oli ka varem vanglas. See on tõsi, ent juhtus siis, kui M. Lokk oli 16-aastane. Ta viibis siis 30 päeva ilma ühegi sekkumiseta vanglas luku taga. On selge, et toonane karistus mõju ei avaldanud, sest lühiajaline karistus möödus ruttu ja nii ei saanud M. Lokk ei vanglast ega karistusest midagi aru. Ebaõiglane on heita ette 30-päevast šokivangistust 10 aastat tagasi. Tänaseks on ta aga saanud aru oma probleemide põhjustest ja oskab end kontrollida. Nooruse rumaluse tõttu ebaõnnestus ka kriminaalhooldus. Praegune vangistus on aga kõik asjad õigetele kohtadele seadnud – M. Lokk mõistab nii kriminaalhoolduse olemust kui põhimõtteid. 4.5 Kohtu seisukoht M. Loki lapsesaamise osas on nörritav. Lapse saamine oli teadlik valik ning M. Lokk mõistab kõiki sellega kaasnevaid tagajärgi. M. Lokk soovib oma lapse eest vastutada. 4.7 Kohus viitab pidevalt uute kuritegude toimepanemisele, mis on meelevaldne, sest viiteid sellele ei ole. Kõik riskialandavad tegevused on läbitud, M. Lokk ei näita üles subkultuurilisi ja kriminaalseid hoiakuid ning on motiveeritult ja püüdlikult osa võtnud sotsiaalprogrammidest. Seega 2 on karistus oma eesmärgi täitnud. M. Lokk ei mõista, miks kujundati otsus tema suhtes arvestamata kõiki pingutusi. 4.8 Kohus on viidanud ka ühiskonna õiglustundele. M. Lokk kinnitab, et ühiskonna huvi tema vastu on leige (ei meedias ega mujal ole M. Loki isikut ega tema kuritegu kajastatud). Seega oleks vabastamine teada üksnes M. Loki perele ja väiksele ringkonnale. 14 aasta pikkune karistus ongi selge signaal M. Loki teole. M. Lokile ei määratud eluaegset karistust, mis näitab, et ka karistuse mõistnud kohtunik uskus M. Loki muutumisse ja vangistuse mõjusse. Seadusandja on loonud süüdimõistetule võimaluse vabaneda enne määratud tähtaja saabumist. M. Lokk kinnitab, et on muutunud, väldib tulevikus mineviku vigu ning kasvatab tütrest auväärse ja lugupeetud ühiskonnaliikme. M. Lokk on 27-aastane abielumees, kellelt ei ole kuritegusid oodata. Tütre sünd on märgiks, et M. Lokk soovib võtta vastutust tema eest kuni elu lõpuni. Kohtu otsustus ei mõjuta vaid M. Lokki, vaid ka tema peret ja sündimata last. Praegusel ajal on aga M. Lokil võimalus asuda tööle ning hakata täitma kõiki nõudmisi. Elektroonilise valve all olles oleks M. Lokil kuritegude toimepanemine välistatud – ta viibiks järgmised 7 aastat pidevalt ametnike silma all ja teda saaks kohustada läbima erinevaid sotsiaalprogramme. Kriminaalhoolduse läbi oleks M. Loki elu võimalik tõhusamalt mõjutada. M. Lokk on valmis tegema kriminaalhooldusega igakülgset koostööd. Valga kohus jättis tähelepanuta, millised tagajärjed on M. Loki edasisele elule 7 aasta pärast. M. Lokk kahetseb toimepandud tegusid, ent ei saa neid olematuks teha. Ta saab paluda üksnes võimalust tõestada, et on suuteline elama õigesti, olles ühiskonnale abiks. 4.9 M. Lokk soovib, et kohus väärtustaks tema 7 aasta vältel tehtud püüdlusi ja pingutusi. Vabanemisel soovib M. Lokk anda endast 110%. Kogu oma jõu ja tahte on M. Lokk suunanud sellesse, et olla oma tütre kõrval algusest peale. Tema nimel pingutamine on lausa lust. M. Lokk palub anda endale võimalus ja lubab, et tuleb sellega toime. Ta tunneb, et on küps vabanema ning et kõige paremini saab teda mõjutada kriminaalhooldus, sest vangla on eesmärgi täitnud. M. Lokk palub, et kohus arvestaks ka tema istungil antud selgitusi ja motivatsioonikirja uue otsuse langetamisel. Praeguses asjas on kohtunik olnud põhjendamatult negatiivsel seisukohal, jättes kõik positiivse arvestamata. 4.10 Täiendavalt lisas M. Lokk määruskaebusele, et prokuröri seisukohta mõjutas M. Loki töökohta puudumine. See ei ole tõsi, sest garantiikiri on kohtule esitatud. Valga kohtumaja lahendis ei ole tuginetud tõenditele ja vabastamata jätmise sõltus oluliselt kohtunikust. Lisaks on M. Lokk tsiteerinud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-59-14 ja 3-1-1-12-17 seisukohti ning leidnud, et kohus tegi kaalutlusvea. Kohtumääruses puuduvad põhjendused, see on vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga. Kohtu seisukohad on täis eeldusi ja paljasõnalisi väiteid. Vanglaametnikud, kes on M. Lokiga kokku puutunud ja tema muutusi ja pingutusi kõrvalt näinud, on määrusest hämmeldunud. Kõik kinnitavad, et M. Loki puhul oleks kriminaalhooldus tulemuslik eeskätt just praeguses eluetapis. M. Lokk kordab veelkord, et ta on 7 aasta jooksul läbinud 4 erinevat programmi, lõpetanud kiituskirjaga keskkooli, käinud vabatahtlikult paljude psühholoogide juures ja omal käel end arendanud. Tulemused on muljetavaldavad: iseloomustused ja tunnistused on alati positiivsed. Abiellumine ja isaks saamine on ka väga positiivsed ja elumuutvad sündmused. Edasine vangistus näeb ette vaid sektoris vedelemist. Riskid sellest väiksemaks ei muutu. Vangistuses oldud aja jooksul ei ole M. Lokil olnud ühtki vägivaldset intsidenti, kuigi vangla pingelises olukorras on konfliktid igapäevased. Neid olukordi oskab M. Lokk vältida ja üksnes mineviku vigade järgi järelduste tegemine on meelevaldne. Järgmine võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega tuleb alles 2,5 aasta pärast. Edasine vangistus mõjutaks M. Lokki väga negatiivselt. Just praegu oleks tingimused vabanemiseks kõige paremad, sest M. Lokk oskab hinnata seda, mis tal on, kuritegelikust ringist lõplikult lahti rebida ning tema motivatsioon on väga suur. Maakohus ei ole sõnagagi põhjendanud, kuidas edaspidine vangistus M. Loki riske ja isiksust muudaks. M. Lokk ei ole oma elu kunagi tõsisemalt võtnud ja vajab oma peret nii nagu pere vajab teda. M. Lokk on valmis kõiki nõudmisi täitma ning on kindel, et tuleb toime. Olnut ei saa ta muuta, ent ta saab tehtud vigu mitte korrata. Vanglas abiellus M. Lokk Sisekaitseakadeemia 3 lõpetanud naisega, seega on tal olemas isiklik vangivalvur. Ainus mida M. Lokk soovib, on pere, kodu ja töö. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Loki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
24. Põhiline osa määruskaebusest ja seisukohtadest on suunatud ringkonnakohtu veenmisele, et karistus on M. Loki puhul oma eesmärgi täitnud. Nii on M. Lokk välja toonud oma edukad õpingud, mõttemaailma täieliku muutumise, sotsiaalprogrammide läbimise ning viimaste aastate eeskujuliku käitumise. Edaspidiselt soovib ta keskenduda perele, kodule ja tööle ning on veendunud, et ei pane enam uusi kuritegusid toime. Kohtule heidab ta ette kaalutlusõiguse rikkumist, sh tahtlikult negatiivsete asjaolude rõhutamist, mis on viinud ebaõige otsustuseni.
25. Apellatsioonikohtu seisukoht antud asjas on järgmine. KarS § 76 lg-s 4 esitatud nõudeid võib sisu poolest jagada süüdlasele esitatavateks nõueteks (süüdlase käitumine vangistuses, tema elutingimused ja tagajärjed, mida võib ennetähtaegne vabastamine kaasa tuua) ja kriminaalpoliitilisteks nõueteks (kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik). Neid eeldusi peab kohus kaaluma, et kujundada otsus, kas isiku puhul on alust eeldada õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Sellist olukorda praegusel juhul kohtukolleegiumi hinnangul ei ole. 7.1 Ringkonnakohus möönab, et M. Loki käitumises vangistuse ajal on tõepoolest toimunud muutus – iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava käitumises ja meelestatusest tulenevalt tema suhtes korduvalt rakendatud julgeolekuabinõusid, mille tõttu oli raskendatud ka individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste läbiviimine. Iseloomustust lugedes tundub, et muudatused M. Loki käitumises toimusid
26. aastal. Kui veel
27. a kasutati M. Loki suhtes julgeolekuabinõusid, siis järgnevalt on tema iseloomustus kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise osas vangistuse jooksul olnud positiivne – M. Lokk on lõpetanud gümnaasiumi, teda on tunnustatud õppetöösse tõsiselt suhtumise ja korrektse suhtumise eest. Lisaks on toimunud vestlused ja M. Lokk on asunud majandusabitöölisena töötama. Kehtivad distsiplinaarkaristused M. Lokil puuduvad (KoTo lk 4). Motivatsioonikirja arvestades on M. Lokk õppinud erinevaid suhtluse ja eneseväljenduse tehnikaid, teinud selgeks nii jooga kui keharahustamise tehnikad kui saanud ennast paremini tundma läbi eneseabiõpikute (KoTo lk 29). Ühtlasi on M. Lokk määruskaebuses korduvalt kinnitanud, et ta on aru saanud oma teo raskusest, kahetseb tehtut, ent ei saa seda olematuks teha. Ta kinnitab, et oli kuritegusid toime pannes 19-aastane väljakujunemata isiksus, ent on nüüd täielikult muutunud. Apellatsioonikohus möönab, et positiivsed muutused võimaldavad loota, et M. Loki karistuse individuaalne õigustus, mis tuleneb inimese kõlbelisest olemusest tingitud vajadusest oma süüd lunastada, võib olla käesolevaks ajaks täidetud. M. Loki kahetsus oma minevikus toimunu suhtes tundub olevat siiras ning tema viimaste aastate jõupingutused iseloomustavad teda positiivselt. 4 7.2 M. Loki elutingimused ja tagajärjed, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob, on valdavas osas positiivsed. Suure armastusega räägib M. Lokk oma lapsest, ka on ta veendunud, et pere toel on oluline roll tema õiguskuulekuse tagamisel. Vabanemisel oleks M. Lokil töökoht vennale kuuluvas ettevõttes ning elama asuks ta vanemate juurde. Tõsi – kriminaalhooldaja vastusest nähtub, et vennale kuuluv ettevõte tegeleb puistevilla müügi ja paigaldusega üle Eesti, mistõttu ei sobiks see töökoht elektroonilise valve tingimustega. Ka M. Loki elukohas võib saada probleemiks kõikuv mobiiliside, samuti võib olla probleemiks kriminaalhooldusel käimine, kuna perel puudub transpordivahend ja eramu asub Otepäält 3 km kaugusel (KoTo lk 10 pöördel). Ringkonnakohus möönab, et isiku vabanemisjärgsete tingimuste järgi ei saa teha ei negatiivset ega positiivset prognoosi M. Loki tulevase käitumise osas. Oli ju süüdlasel ka enne pere toetus, ent sellele vaatamata alustas ta juba noorest east alates õigusvastast käitumist. M. Loki viimane kuritegu oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ehkki iseloomustusest nähtuvalt oli tal erinevaid töökohti. Ka praegusel ajal on M. Loki rahalised nõuded küllaltki suured (10 968 eurot), mis võib saada toimetulekul takistuseks. Siiski on M. Lokk väga suured lootused vabaduses pannud pereelule ja vastutuse võtmisele ning soovib mineviku selja taha jätta, mis ringkonnakohtu hinnangul on arvestatav positiivse asjaoluna. 7.3 Eeltoodut silmas pidades, hindab kohus järgnevalt, kas täidetud on M. Loki vabastamise ülejäänud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul välistavad ennetähtaegse vabastamise süüdlase kuriteo toimepanemise asjaolud, tema isik ja varasem elukäik. 7.4 Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms). Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Seega on kohtul õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249). 7.4.1 Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et ühe vabastamata jätmise põhjusena ongi maakohus välja toonud M. Loki kuriteo toimepanemise asjaolud. M. Lokk kannab karistust kahe kohtuotsuse alusel, mh tapmise eest raskendavatel asjaoludel (julm viis, röövimise eesmärk). Kohtuotsuses tuvastatut arvestades oli ründeobjektiks raske füüsilise puude tõttu sisuliselt liikumisvõimetu mees, kelle puhul kohus ei tuvastanud märke, mis oleksid viidanud kaitsetegevusele. Küll aga on kohus tuvastanud M. Loki poolt rakendatud vägivalla massiivsuse, mis oli iseäranis suunatud tundlikkusse piirkonda, s.o kannatanu pähe. Rakendatud vägivalla brutaalsus, selleks, et röövida liikumisvõimetu kannatanu teler, viitab ringkonnakohtu hinnangul ohule, et M. Lokk võib käituda täiesti ettearvamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sedavõrd rasket kuritegu põhjendada vaid väljakujunemata isiksusega, sest mõrvad on kuritegevuse statistikat arvestades pigem väga erandlikud kuriteod. 7.4.2 Aluse prognoosida uusi kuritegusid annab ka M. Loki isik. Kahtlemata on tema süü arvestades kaitstavat õigushüve – inimelu – väga suur ning ainuüksi kahetsus toimepandu suhtes ei tähenda, et süüdlase peaks vabastama esimesel võimalikul juhul. M. Loki puhul on ka vangistusasutus märkinud, et tegemist on mõjutatava isikuga, kelle toimepandud kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile (KoTo lk 5). Kohtukolleegium möönab, et ehkki M. Lokk on lubanud end kuritegelikust ringist lahti rebida, ei ole etteennustatav, kuidas ta kohaneb eluga vabaduses ning kas ta ei lasku tagasi endisesse käitumismustrisse. M. Lokk on siiski viibinud vanglas väga pikka aega, mistõttu võib ta vabanemise nimel välja käia igasuguseid veksleid, mis aga ei tähenda, et ohtu uute kuritegude toimepanemiseks ei ole vaid kantud karistusaega ning vanglas tehtud sotsiaaltööd ja enesearengut silmas pidades. 7.4.3 Lõpuks tuleb hinnata ka M. Loki varasemat elukäiku. Ka selles osas on maakohus välja toonud, et tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kes kannab teist vangistust. M. Lokk on teistkordset vanglasse sattumist selgitanud nii oma vanusega esimese vangistuse ajal kui ka sellega, 5 et 30- päevane lühivangistus möödus nii kiiresti, et mingit karistuse mõju ta ei tundud ega sellest aru ei saanud. Nooruse tõttu ebaõnnestus ka kriminaalhooldus. Kohtukolleegium märgib, et isikute puhul, keda on varem kriminaalkorras karistatud, täheldatakse suuremat ohtu retsidiivsusele. Ka M. Lokk ei ole selles suhtes erand – seadusega pahuksis on ta oma käitumise tõttu olnud juba noorukieast. Seega on kohtupraktikat arvestades tegemist isikuga, kellelt suurema tõenäosusega võib oodata uusi õigusrikkumisi ka tulevikus. 7.4.4 Ringkonnakohus leiab, et M. Loki kuriteo toimepanemise asjaoludest, tema isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse praegusel ajahetkel arvata, et ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17, p 21 mõttes on see põhjuseks, miks mitte vabastada vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt käitunud isikut, kes on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head.
28. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
29. M. Lokk on ringkonnakohtult taotlenud enda kaebusest koopia väljastamist. Selline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohtul ei ole kohustust väljastada koopiaid isiku esitatud taotlustest ega kaebustest, kuna kaebuse on koostanud isik ise ja selle sisu on talle teada. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 6 /allkiri/ Mati Kartau