1-12-1884/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1884 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.R-i (G.R) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. G.R tunnistati Tartu Maakohtu 29.02.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning G.R õplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 1 päev vangistust. Tartu Maakohtu 09.03.2012 otsusega tunnistati G.R süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuud. Tartu Maakohtu 24.09.2012 määrusega moodustati Tartu Maakohtu 29.02.2012 otsusega ja Tartu Maakohtu 9.03.2012 otsusega G.R-ile mõistetud karistustest liitkaristus kuritegude kogumi eest KarS § 65 lg 1 alusel järgmiselt. Tartu Maakohtu 29.02.2012 otsusega mõistetud raskeimat karistust suurendati Tartu Maakohtu 9.03.2012 otsusega mõistetud karistuse arvelt ning G.R-i liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 29.02.2012 otsusega mõistetud osaliselt ära kantud karistus 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust ning G.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud 17 päeva vangistust. Liitkaristuse algust tuli arvestada alates 24.09.
5. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.09.2012 ja lõpeb 10.09.
6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 11.07.
8. Tartu Maakohtu 13.03.2013 määrusega jäeti G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus märkis, et süüdimõistetu G.R on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Tartu Maakohtu 6.09.2012 määrus, millega jäeti G.R vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata, jõustus varem, kui Tartu Maakohtu 24.09.2012 määrus, millega moodustati G.R-i liitkaristus. Seega on võimalik aega, mil G.R on võimalik vabaneda vanglast enne tähtaega, arvestada Tartu Maakohtu 24.09.2012 määruse alusel, sõltumata Tartu Maakohtu 6.09.2012 määruses sätestatust. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.2 Samas leidis maakohus, et süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda G.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. G.R-i isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda viiel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures ühel korral (Tartu Maakohtu 20.10.2009 otsusega) on teda karistatud rahalise karistusega ning kahel korral on teda allutatud käitumiskontrollile (Tartu Maakohtu 13.04.2010 otsusega ja 16.11.2010 otsusega). Mõlemal korral on G.R talle antud usaldust kuritarvitanud, jätkates vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Lisaks rikkus G.R kriminaalhooldusametniku kinnitusel käitumiskontrolli ajaks temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Selline G.R-i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest. Lisaks on G.R seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega pole G.R suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus pidas siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. 2.3 Kohus leidis, et sotsiaalprogrammi läbimine, vabatahtlik osalemine karjäärinõustamise grupis, soov elada edaspidi seaduskuulekalt, kindel elukoht ja võimalus asuda tööle on G.R-i positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus.
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G.R , kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 G.R möönab, et on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Tänaseks on ta oma varasematest vigadest aru saanud ning kuna edaspidi ei soovi ta enam vanglasse sattuda, kavatseb ta vabaduses käituda ühiskonnas kehtivate reeglite järgi. Samuti ei eita G.R oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid märgib, et ka korduvalt distsiplinaarkorras karistatud kinnipeetavaid vabastatakse ennetähtaegselt. G.R-i rikkumised on olnud seotud valel ajal ja vales kohas suitsetamisega. Vangla käitub G.R-i arvates ebanormaalselt, piirates suitsetamist, kuid jättes võimaldamata psühholoogilise nõustamise. 3.2 Vabanemise korral on G.R olemas kindel elu- ja töökoht. Ka saaks ta vabanedes tasuda rahalisi kohustusi. Lisaks on ta vanglas omandanud keevitaja elukutse. G.R lubab edaspidi mitte alkoholi kuritarvitada. 2
10. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2013 määrusega määrati süüdimõistetu G.R-i määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 5.04.
11. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik G.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et G.R-i ei ole põhjendatud käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohus on lisaks G.R-i ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele arvestanud ka teda positiivselt iseloomustavate asjaoludega (sotsiaalprogrammi läbimine, vabatahtlik osalemine karjäärinõustamise grupis, soov elada edaspidi seaduskuulekalt, kindel elukoht ja võimalus asuda tööle), kuid põhjendatult leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivseid üles. 5.2 Ka ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on viiel korral kriminaalkorras karistatud ning kes on juba kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. G.R on oma käitumisega korduvalt näidanud, et kriminaalhooldus pole tema puhul sobilik meede, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on süüdimõistetu varasematel katseaegadel eiranud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu, samuti kohustust teha üldkasulikku tööd. Võttes arvesse, et G.R pole ka käesoleva karistuse kandmise ajal suutnud käituda õiguskuulekalt, olles kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, puudub ringkonnakohtul alus arvata, et uus kohaldatav katseaeg mööduks edukalt ning G.R oleks kantud karistusest vajalikud järeldused teinud. 5.3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus